.........lk. 5 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................lk. 6 Mis on liimpuit? Lamell-liimpuiduks ehk liimpuiduks nimetatakse vähemalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Liimpuitu tehakse põhiliselt kuusest või männist. Liimimiseks kasutatakse üldiselt veekindlaid resortsiinliime. Siseruumides tarvitamiseks ka melamiinliime. Lamell- ja spoonliimpuidu eeliseks võrreldes saematerjaliga on lisaks suuremale tugevusele ka ristlõike suurem elastsus ja väiksemad temperatuuri-niiskuse deformatsioonid. Liimpuit peab hästi vastu tulele. Sõlmedes kasutatav teras peidetakse tavaliselt puidu sisse. Liimpuidu valmistamine toimub täielikult tööstuslikul viisil, kus tagatakse täpne tehnoloogiline reziim alates puitmaterjali ettevalmistamisest kuni toote liimimise ja pressimiseni
Jätkukohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas ristlõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna suhtes risti. Tarnitavate talade väikseim paksus on 27 mm ja suurim 75 mm, samm 6 mm. Standardkõrgused on 200, 225, 260, 300, 360, 400, 450, 500, 600 ja 900 mm. Spoonliimpuidu eelisteks on mõõdutäpsus ja sirgus. Spoonliimpuidu sildeava on tavaliselt 512 m. Seda kasutatakse põranda-, vahelae- ja katusekonstruktsioonide kandvate taladena ning avauste- ja tugitaladena. Samuti kasutatakse seda puitu kande- ja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena. VINEER Vineeri valmistatakse õhukese spooni kokkuliimimisega. Spoonikihi paksus on 1,43,2 mm. Kihid laotakse selliselt, et kõrvuti olevate spoonikihtide süü suund vaheldub
suhtes risti. korki. Tarnitavate talade väikseim paksus on 27 mm ja suurim 75 mm, Puitkiudplaatide tugevus- ja muud omadused on tasapinnasuuna- samm 6 mm. Standardkõrgused on 200, 225, 260, 300, 360, 400, liselt ühtlased, plaate on kerge töödelda. 450, 500, 600 ja 900 mm. Standardplaate liigitatakse kolme rühma: urbsed, poolkõvad, kõvad. Spoonliimpuidu eelisteks on mõõdutäpsus ja sirgus. Urbseid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsiooniks, sisevooder- Spoonliimpuidu sildeava on tavaliselt 5–12 m. Seda kasutatakse duseks, heli summutamiseks ja akustilisteks ekraanideks. Bituumeni põranda-, vahelae- ja katusekonstruktsioonide kandvate taladena või vaiguga kaetud plaate tarvitatakse üldiselt tuuletõkkeplaatidena. ning avauste- ja tugitaladena
suhtes risti. korki. Tarnitavate talade väikseim paksus on 27 mm ja suurim 75 mm, Puitkiudplaatide tugevus- ja muud omadused on tasapinnasuuna- samm 6 mm. Standardkõrgused on 200, 225, 260, 300, 360, 400, liselt ühtlased, plaate on kerge töödelda. 450, 500, 600 ja 900 mm. Standardplaate liigitatakse kolme rühma: urbsed, poolkõvad, kõvad. Spoonliimpuidu eelisteks on mõõdutäpsus ja sirgus. Urbseid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsiooniks, sisevooder- Spoonliimpuidu sildeava on tavaliselt 512 m. Seda kasutatakse duseks, heli summutamiseks ja akustilisteks ekraanideks. Bituumeni põranda-, vahelae- ja katusekonstruktsioonide kandvate taladena või vaiguga kaetud plaate tarvitatakse üldiselt tuuletõkkeplaatidena. ning avauste- ja tugitaladena
Spoon Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide vääristamiseks ehk pealistamiseks (spoonimiseks). Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Spooni tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt kahe meetodiga koorimine ja hööveldamine. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida. Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust s...
lindi või hammasühenduse abil. 3. Spooni kasutamine Spoon on dekoratiivne pinnakattematerjal, mida kasutavad peamiselt mööbli- ja uksetootjad, samuti sisekujundajad. Höövelspooni kasutatakse enamasti puidupõhiste plaatmaterjalide (puitlaastplaat, MDF-plaat, tisleriplaat, ristvineer) pealistamiseks. Kooritud spoonist valmistatakse põhiliselt vineeri, kuid seda kasutatakse ka painutatud-liimitud detailide valmistamiseks. Üha rohkem hakkab levima spoonliimpuidu (kertopuu) kasutamine. Erinevad võimalused spooni kasutamiseks http://www.baltispoon.ee/et/referentsid/ 7 II. Spoonitootjad/müüjad Eestis Balti Spoon OÜ (Kuusalu vald) Toodab treispooni peamiselt kasest ja kuusest ning höövelspooni kasest, tammest, pöögist, saarest, männist, vahtrast, lepast, lehisest ja haavast ning muudest puuliikidest. Ettevõte pakub ka selliseid naturaalspoone nagu Ameerika pähkel, Ameerika kirss, Ameerika
Jätkukohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas ristlõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna suhtes risti. Tarnitavate talade väikseim paksus on 27 mm ja suurim 75 mm, samm 6 mm. standardkõrgused on 200, 225, 260, 300, 360, 400, 450, 500, 600 ja 900 mm. Spoonliimpuidu eelisteks on mõõdutäpsus ja sirgus. Spoonliimpuidu sildeava on tavaliselt 512 m. Seda kasutatakse põranda-, vahelae- ja katusekonstruktsioonide kandvate taladena ning avauste- ja tugitaladena. Samuti kasutatakse seda puitu kandeja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena. VINEER Vineeri valmistatakse õhukese spooni kokkuliimimisega. Spoonikihi paksus on 1,43,2 mm. Kihid laotakse selliselt, et kõrvuti olevate spoonikihtide süü suund vaheldub
pinnatöötlus ja pakkimine. Elemente võib valmistada nii konstantse kui ka muutuva ristlõikega. Samuti sirgete või kõverjooneliste elementidena. Liimitud talades kasutatakse tavaliselt erineva tugevusklassiga materjali. Võimalik on valmistada suhteliselt suure ristlõikega elemente, millega saab sillata suuri avasid. Liimpuitu tehakse põhiliselt kuusest või männist. Liimimiseks kasutatakse üldiselt veekindlaid resortsiinliime. Siseruumides tarvitamiseks ka melamiinliime. Lamell- ja spoonliimpuidu eeliseks võrreldes saematerjaliga on lisaks suuremale tugevusele ka ristlõike suurem elastsus ja väiksemad temperatuuri-niiskuse deformatsioonid. Liimpuit peab hästi vastu tulele. Sõlmedes kasutatav teras peidetakse tavaliselt puidu sisse. Liimpuit on: * Inimsõbralik * Nägus * Hubane * Pikaldase tulepüsivusega * Kerge omakaal ja lihtne paigaldada * Ei tekita külmasilda * Võimalik katta pikki sildeavasid Kasutusala.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 4.5 Paine σ m ,d ≤1 fm ,d σd – arvutuslik paindepinge f m,d – arvutuslik paindetugevus 4.6 Vildakpaine σ m, y ,d σ m,z ,d (k m ) + (k m ) ≤1 fm,y ,d fm ,z ,d km – arvestab pingete ümberjagunemist ja materjali mittehomogeensust Monoliitpuidu, lamell-liimpuidu ja spoonliimpuidu puhul: - täisnurkse ristlõike korral: km = 0,7 - muu ristlõike korral: km = 1,0 Teiste puidupõhiste konstruktsioonitoodete jaoks, kõikide ristlõigete puhul: km = 1,0 Märkus: km esineb valemis ainult vildakpainde puhul ja ainult ühe korra (juhul kui tegemist on täisnurkse monoliit- või liimpuiduga), korrutada väiksema väärtusega murdu. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 29/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
annaabi.ee 
