mm pikkune vars. 14. Tuleb kontrollida ülesseatud ja kinnitatud freesi viskumist. Freesi radiaal- ja külgviskumine ei tohi olla rohkem kui 0,1 mm. 4 15. Üle 16 kg massiga detaile tuleb paigaldada tõsteseadmetega (kaasa arvatud freespingi töölaud). Vähem kui 16 kg massiga freese võib paigaldada pinki ja sealt maha võtta käsitsi, kindad käes. 16. Spindlile tuleb freesitorn või freesi koonussaba kinnitada ainult võtmega, lülitades seejuures spindli pöördumise vältimiseks sisse vaheülekande. 17. Freeside pinkipanekul ja sealt mahavõtmisel tuleb hoida end lõikeservade vastu vigastamast. 18. Spindliava, freesitorni või freesisaba ja vahekoonuse pindadelt tuleb enne spindlile panekut täkked hoolikalt eemaldada ja pinnad puhtaks pühkida. Lõikeriista saba ja spindlile panekul tuleb veenduda, et see istub avas tihedalt ja lõtkult. 19
2. Jälgi, et toitejuhe ei puutuks kokku kuumenenud düüsiga. 3. Aseta töötamise puhkepausidel kuumaõhupuhur tootjafirma poolt ettenähtud asendisse. 4. Hoidu kuuma õhu joa eest. 5. Ära sule düüsi otsa, sest küttekeha võib läbi põleda või aluspind süttida. 6. Sisselülitatud seadet ei tohi jätta järelvalveta. 7. Puhur ei talu põrutamist. 4. Trell Elektritrelli jõuallikaks oleva kommutaatormootori pöörded edastatakse spindlile ehk töövõllile hammasratastest koosneva ülekande ehk reduktori abil. Spindlile on kinnitatud padrun, kuhu võib kinnitada erinevaid puure ja kruvikeerajaid, keermepuure, lihvimis-, poleerimistarvikuid jne. Enamikku tänapäevaseid elektritrelle on võimalik ümber lülitada ka löökpuurimisele (Joonis 8). Löögimehhanism töötab kahe hambulise põrkeratta abil, mis lisab spindli pöörlevale liikumisele ka teljesuunalise edasi-tagasi liikumise
töötamisel · Laaste võib pöörleva freesi lähedusest eemaldada üksnes harjaga, millel on vähemalt 250 mm pikkune vars. · Tuleb kontrollida ülesseatud ja kinnitatud freesi viskumist. Freesi radiaal- ja külgviskumine ei tohi olla rohkem kui 0,1 mm. · Üle 16 kg massiga detaile tuleb paigaldada tõsteseadmetega (kaasa arvatud freespingi töölaud). Vähem kui 16 kg massiga freese võib paigaldada pinki ja sealt maha võtta käsitsi, kindad käes. · Spindlile tuleb freesitorn või freesi koonussaba kinnitada ainult võtmega, lülitades seejuures spindli pöördumise vältimiseks sisse vaheülekande. Tööohutusnõuded freespinkidel töötamisel · Freeside pinkipanekul ja sealt mahavõtmisel tuleb hoida end lõikeservade vastu vigastamast. · Spindliava, freesitorni või freesisaba ja vahekoonuse pindadelt tuleb enne spindlile panekut täkked hoolikalt eemaldada ja pinnad puhtaks pühkida.
sunnib rootorit jällegi edasi liikuma. See protsess kordub pidevalt ning tekibki rootori pöörlemine. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks vahetatakse harjadele mineva voolu poolused vastava lüliti abil. 2 Ekstsentriklihvmasinas kasutatav kommutaatormootor Reduktor on hammasratastest ülekandemehhanism, mis on mõeldud pöörlemise edasiandmiseks ühelt võllilt teisele. Mootori võlli pöörlev liikumine antakse edasi töövõllile e spindlile. Lisaks reduktorile kasutatakse mõnedel elektritööriistadel ekstsentrikülekannet, mis muudab pöörleva liikumise edasi tagasi liikumiseks. Valmistajafirmad paigutavad elektritööriistade erinevad lülitid tavaliselt sarnaselt, kasutajale käepärasesse kohta. 3 Saed Elektrisaagidega saetakse: 1) laudu laiusele ja pikkusele, 2) laudadele ja prussidele valtse, 3) kraadisoone külgi sisse (näiteks trepiastmete jaoks),
Puurpingid liigitatakse: universaalpingid; püstpingid; radiaalpingid; eripingid. Puurimine Ülepuurimine Avardamine Hõõritsemine Puurpingid võib jagada kahte rühma: püstpuurpingid – ettenähtud avade puurimiseks ja keermestamiseks kergetesse detailidesse, mida on kerge töölaual liigutada. See koosneb rõhtsast töölauast ja spindlist, millesse kinnitatakse lõikeriist. Spindlile antakse püstsihiline ettenihe. radiaalpuurpingid – kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Nendel on võimalik silinderhülssi pöörata ja nikutada spindlikasti radiaalselt mööda konsooli. Avasid läbimõõduga kuni 12mm puuritakse lauapuurpinkidel. Radiaalpuurpin Püstpuurpink k 1
oleksid omal kohal ja kindlalt suletud. 3. Ärge mitte kunagi kasutage deformeerunud või mõranenud lõikeinstrumente. Kontrollige, et lõikeinstrumendid oleksid tasakaalus ning sobivad teostatava töö jaoks. Ärge kunagi ületage lõikeinstrumendi tootja poolt ettenähtud pöörlemiskiirust, mis on pressitud instrumendi pinnale või näidatud muul viisil. Alati veenduge, et lõikeinstrumendile ettenähtud pöörlemissuund oleks sama nagu spindlile, kuhu see on paigaldatud. Alati kasutage ainult selleks tööoperatsiooniks ja selle materjali jaoks ettenähtud tööriista. 4. Pingi kaitsepiirded : Kaitsepiire tagab, et kõrvalised isikud ei satuks pingi töötsooni (seda piiret tarnitakse pingiga ainult tellija erisoovil). Töödeldava materjali vahetuspiirkond: Töölauad on jagatud üldjuhul kaheks piirkonnaks (erijuhtudel ka rohkemateks piirkondadeks). Programmi
Ettevalmistus ja töötlemine (lõikeinstrumendid) · Ärge mitte kunagi kasutage deformeerunud või mõranenud lõikeinstrumente. · Kontrollige, et lõikeinstrumendid oleksid tasakaalus ning sobivad teostatava töö jaoks. · Ärge kunagi ületage lõikeinstrumendi tootja poolt ettenähtud pöörlemiskiirust, mis on pressitud instrumendi pinnale või näidatud muul viisil. · Alati veenduga, et lõikeinstrumendile ettenähtud pöörlemissuund oleks sama nagu spindlile, kuhu see on paigaldatud. · Alati kasutage ainult selleks tööoperatsiooniks ja selle materjali jaoks ettenähtud tööriista. Kaitseseadmed Pingi kaitseseadmeid võib jaotada nelja gruppi: · Kaitsepiire ümber terve pingi · Töödeldava materjali vahetuspiirkond · Kaitsekatted spindlile, puurimisagregaatidele jne. · Avariiväljalülitusnupp (STOPP lülitid). Pingi kaitsepiirded Kaitsepiire tagab, et kõrvalised isikud ei satuks pingi töötsooni (seda
Töölauale kinnitatakse toorikud, kinnitus- ja muud rakised. Selleks on laua tööpinnas T-kujulised pikisooned. 7. Kiiruskast koos spindliga. Spindel saab pöörlemisliikumise kiiruskastist ja annab selle edasi lõikeriistale. Spindli pöörlemise täpsusest, samuti tema jäikusest ja vibratsioonikindlusest oleneb tunduvalt töötlemistäpsus. Kiiruskast on ette nähtud spindlile erinevate pöörlemiskiiruste andmiseks. 8. Ettenihkekasti ülesandeks on töölauale erinevate ettenihete andmine piki-, rist- ja püstsihis. Ettenihkemehhanismi ajam asub konsoolis ja pannakse liikuma eraldi elektrimootorilt. Erinevalt pealiikumise ajamist on ettenihkeajamid aeglasekäigulised. 4.Vertikaalse freespingi ehitus, tema tähtsamad sõlmed ja nende ülesanded pingi töös. Kirjeldage tasapinna freesimist vertikaalsel freespingil
riidega lihvitakse, saetakse, kaabitsetakse, mõõdetakse. Padrunit või detaili vahetades tuleb tagasi tõmmata ka tagapuki tsenter või tagapukk. 3.9. Lõiketera tuleb õigesti paigaldada, selle alla ei tohi panna juhuslikke metallitükke: tuleb kasutada lõiketera aluspinnaga võrdseid alustükke. 3.10. Lühikesi treiteri tohib teritada ainult vastava rakisega. 3.11. Lõiketera treitorni või plaanseibi juurde viies tuleb olla ettevaatlik ja vältida lõiketera liiga suurt ettenihet. 3.12. Spindlile paigaldatav plaanseib tuleb puhastada laastudest ja mustusest. 3.13. Pidevat lintlaastu andvast sitkest metallist detaile töödeldes tuleb kasutada sabloonvormi, pealepandavate laastumurdjate või -keerajatega lõiketeri. 3.14. Kulunud pakkidega kinnituspadrunit kasutada ei tohi. 3.15. Kiirlõikamisel tuleb kasutada pöörlevat tsentrit. 3.16. Töödeldav pind tuleb panna tugi- või kinnitusrakisele võimalikult lähedale. 3.17
horisontaalfreespinkidel. Erinevalt silinderfreesidest on otsfreesidel hambad nii silindrilisel külgpinnal kui ka otsal. Otsfreesid jagunevad väikeste hammastega ja suurte hammastega freesideks samuti ka vahetatavate lõiketeradega freesideks. Otsfreesi põhimõõtmeteks on läbimõõt D, kõrgus L, ava läbimõõt d ja hammaste arv z. Võrreldes silinderfreesidega on otsfreesidel mõningad eelised: 1. Palju jäigem kinnitus tornile või spindlile. 2. Sujuv töötamine, sest üheaegselt võtab freesimisest osa suurem arv hambaid. Seepärast on tasapindu enamikul juhtudel otstarbekas freesida otsfreesidega. Nagu silinderfreesid, jagunevad ka otsfreesid parem - ja vasakpoolse lõikesuunaga freesideks. Tänapäeval on üha rohkem hakatud kasutama kõvasulamplaatidega otsfreese. Tasapindade freesimine kõvasulamplaatidega otsfreesidega on tunduvalt tootlikum kui silinderfreesidega freesimisel. Otsfreesid kinnitatakse sõrmtornidele.
Kolmnurk lihvimismasin e. deltalihvmasin Deltalihvija on kolmnurkse lihvtallaga lihvija, mis sobib eriti nurkade, servade ja raskesti ligipääsetavate kohtade peenlihvimiseks. Töötamise põhimõte sama nagu taldlihvijal. 28 Nurklihvija Nurklihvijas e. rahvakeeli ,,relakal" suunatakse mootori võlli pöörlev liikumine koonushammasratasülekandega 90 kraadi nurga all spindlile. See on vajalik tööriista ohutumaks ja mugavamaks käsitsemiseks. Nurklihvijaid kasutatakse erievate metallide, kivimite ja puidu kuivtöötlemiseks-lihvimiseks, lõikamiseks, värvi ja rooste eemaldamiseks, poleerimiseks ning raspeldamiseks. 29 Otslihvmasin Peale nurklihvija kasutatakse lihvimis- ja lõiketöödel ka otslihvmasinat, mis tööpõhimõttelt ja kujult sarnaneb universaalfreesile. Otslihvijat
Tihend on nahast või pehmest materjalist ja sinna surutakse atsetüleenireduktori sissevoolututs. AGA balloonidel on ventiilis ava, milles on paremkeere, mille sisse läheb atsetüleenireduktori kinnitusmutter. Ventiili keermed omavad vasakpoolset keeret, mille tulemusel seab võimatuks nende paigaldamise teistele balloonidele. Propaani-butaaniballoonide ventiilid on teraskerega. Seal asub torukujuline kumminippel. Kumminippel on asetatud klapile ja spindlile ning mutriga on nad kokku surutud. Propaan- butaaniballoonide ventiilid omavad samuti vasakkeeret, seega on vasakkeermega kõik põlevgaase omavate balloonide sulgeventiilid. Surugaasireduktorid. Metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam kui balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega. Reduktoriks nimetatakse seadet, mis vähendab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning
kaitseklapi lühiaegne sundavamine. Kõrgete töösurvete ja suure aurutootlikkusega katelde kaitseklappide sulgurid nõuavad tihedaks sulgumiseks töörõhkudel väga jäiku vedrusid. Mida jäigem on vedru, seda väiksem on klapi avanemisrõhu reguleerimistäpsus. Seetõttu kasutatakse neis kateldes kaudse toimega e impulsskaitseklappe (vt skeem joonis 10.4 b). Katla normaalse töö korral surub aur sulguri 1 klapipesa vastu. Sulguri spindlile on monteeritud servomootori kolb 2 ja klapi tagastusvedru 3 tugiseib. Servomootori silinder on toru 4 kaudu ühendatud impulssklapiga 5. Impulssklapp on väike, täpselt reguleeritava vedruga kaitseklapp, millele mõjub auru surve katlas 6. Surve tõusmisel ettenähtud avanemisrõhuni avaneb impulssklapp, ühendades toru 4 kaudu servomootori silindri katlasurvel auruga. Jõud auru survest kolvile 2 ületab auru survest ning
annaabi.ee 
