Spikerdamise põhjuseid on palju. Suurim põhjus on kindlasti ajapuudus. Õpilased lihtsalt ei jõua ära õppida, kuna tegelevad spordiga, huvitegevustega või veedavad sõpradega aega. Tihti on ka nii, et õpilasel oleks aega, kuid ta ei viitsi omandada teatud aineid, sest need ei huvita teda. Vahest teavad õpilased, et selles tunnis spikerdamine on lihtne ja nad ei taha võimalust kasutamata jätta, eriti siis, kui kõik teised õpilased spikerdavad. Spikri koostamisel peaks arvestama õpetaja ja klassiruumi iseärasustega. Õpilased peaksid spikrisse kirjutama ainult vajalikku infot ja suutma meelde jätta, kus miski asub, et tunni ajal see spikrilt üles leida. Kasutada tuleks seda ainult siis, kui tõesti ei oska seda teemat, tead, et seda ei lähe sul niikuinii kunagi vaja või siis, kui tekib hea võimalus näiteks õpetaja lahkub klassist. Nüüd aga spikerdamise hea külje juurde. Arvan, et spikerdamine aitab inimesel
tulnud läheb ka sama kergelt. Tulemus võib-olla hea, aga kui kellegi suhtes on oldud ebaõiglane, kui õigustatud see siis on? Lapsed kurdavad, et koolipäevad on pikad ja väsitavad, nad ei jõua nii palju, kui neilt nõutakse. Tõsiasi on see, et laste koolipäev on võrdne täiskasvanute tööpäévaga. Paljud lapsed ei jõuagi oma hobidega tegeleda, sest neil pole sellist aega.Kõik lapsed tahavad, et neil oleks head hinded. See ongi põhjus, miks lapsed spikerdavad. Oletame, et päevas on kaks kontrolltööd, ajaloos ja geograafias, lisaks veel tunnikontroll füüsikas. Nad ei jõua kõike õppida, lapsed on erinevad ja kõik õpivad erinevalt. Mõni laps on tugevam reaalainetes, mõni humanitaarainetes. Laps ei näe mõttet tuupida pähe ajaloo mõisted, mida ta teab, et tal kunagi vaja ei lähe. Ta ei näe pointi endale pea luusisse raiduda matemaatika valemeid, mida ta teab, et ta homme enam ei mäleta
motiveeriks õpilasi nii õppima, et ka õpitulemused oleksid head või väga head? Üks asi, mis seda kindlasti tõstaks oleks, õpilaste suurem uudishimu omandatava materjali vastu. Õpetajad peavad oma õppeaine tegema piisavalt huvitavaks õpilaste jaoks, et nad tahaksid seda õppida. Kuna, kui puudub motivatsioon selle vastu ja õpilased õpiksid ainet vastu oma tahtmist, siis on see samahea, kui nad seda ei õpiks. Nad, kas lihtsalt tuubivad kõik materjali kontrolltöö jaoks pähe või spikerdavad aga, et nad ka midagi meelde jätaksid seda ei tasu neilt oodata. Kontrolltöö materjal on neil meelest läinud pool tundi peale tööd. Teine asi, mis veel aitaks on see, et õpetajad peaksid rohkem kiitma õpilasi. Tänu sellele kasvab õpilaste heameel ja nad saavad aru, et nad teevad midagi hästi. Neile hakkab see aine üha rohkem ja rohkem meeldima ja tulemused selles aines kindlasti tõusevad. Samas, kui õpetaja üldse ei kiidaks õpilasi, vaid ainult riidleks nendega siis
oma hind." Raha eest on isegi head inimesed valmis üle astuma sündsuse ja moraali piiridest. Niipea, kui mängus on raha, on inimeste ahnus viinud välja selliste kuritegudeni nagu väljapressimised, inimröövid, pettused ja koguni mõrvad. Samuti kipuvad inimesed mõtlema järgmiselt: kõike võib teha, kui vahele ei jää. Nii arvavad need, kes maanteel kihutavad, riigi raha taskusse pistavad, eksamitel spikerdavad või teevad midagi hullematki. Muidugi toob ka igapäevaelu meie ette palju kiusatusi teha midagi lubamatut. Inimesest endast sõltub, mida ta otsustab teha, kas visata mõte peast või toita seda, mille tagajärjel ei jää ka halvad teod tulemata. On tuntud ka ütlus, mis on pärit Piiblist: "Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes rumalatega seltsib, selle käsi käib halvasti!" On tõsiasi see, et kaaslased avaldavad meile mõju, olgu see siis hea või halb
„Hirm järgneb kuriteole karistusena.“(Voltaire) Igal inimesel on peale millegi halva tegemist kartus, et jäävad vahele ja see on kui karistus. Kurja teinud inimesed ei tunne hirmu selle ees, mida nad tegid vaid vahelejäämise ees. Näiteks salakaubitsejad ei tunne hirmu selle ees, et veavad salakaupa, vaid kardavad seda, et jäävad äkki vahele. Sama on õpilaste ja spikerdamisega. Ma olen täiesti veendunud selles, et õpilased ei tunne ennast kehvasti sellepärast et spikerdavad, vaid kardavad et õpetaja näeb ja jäävad vahele.
Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudele on raha. Raha eest on isegi head inimesed valmis üle astuma keelatud piiridest. Niipea, kui mängus on raha, on inimeste ahnus viinud välja selliste kuritegudeni nagu väljapressimised, inimröövid, pettused ja koguni mõrvad. Samuti kipuvad inimesed mõtlema järgmiselt: kõike võib teha, kui vahele ei jää. Nii arvavad need, kes maanteel kihutavad, riigi raha taskusse pistavad, eksamitel spikerdavad või teevad midagi hullematki.Aga enamasti jäädakse vahele.Nagu õeldakse:''Valel on lühikesed jalad''. Muidugi toob ka igapäevaelu meie ette lõputuid kiusatusi teha midagi lubamatut.Mõni suudab vastu panna,teised jälle teevad selle kiusatuse ära. Inimesest endast sõltub, mida ta otsustab teha, kas visata mõte peast või mõelda edasi ja millele enamasti järgneb midagi halba. On tuntud ka ütlus, mis on pärit Piiblist: "Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga
spikri. Eksami ajal on seda väga hea kasutada. Ta keerutab pastakat käes, tehes näo nagu ta pingselt mõtleb, kuid ise hoolikalt uurib vastuseid spikrilt. ,,Kas te mõtlete, et me midagi ei märka!?"tihti naeravad õpetajad, rääkides spikridest, ,,me lihtsalt ei taha segada õpilasi. Hea meel on teada, et sinu enda õpilane sooritab eksamit hästi." ,,Aga mina lihtsalt väljun klassist eksami ajal mõneks minutiks," räägib Anna U.,õpetaja SPBGU-st, ,,las spikerdavad. Nii kui nii suulise vastamise ajal saan teada kes kirjutas maha, kasutas spikrit ja kes mitte." 597 slov.
Spikker, kui hädavajalik väljapääs Miks koolis spikerdatakse? Mõned kirjutavad endale keelatud meelespead igaks juhuks, sest kuigi kõik on ilusti selgeks õpitud, võib eksamipalavikus mälu äkitselt valgeks leheks muutuda. Teised kirjutavad spikreid, sest just selle tegevuse käigus jääb vajalik materjal hästi meelde. Kolmandad on põhimõttekindlad ja usuvad, et antud teadmistega ei ole neil vajadust oma mälu koormata. Ning neljandad spikerdavad lihtsalt sportlikust hasardist, olgu tegu kas või kuldpeadega, ikka on vaja süsteemi proovile panna - kas läheb läbi või mitte! Miks spikerdati? Ei ole ju mõtet pähe õppida asju, mida saab niikuinii teatmeteostest iga kell vaadata. Enesepetliku spikerdamise, kui nähtuse on sünnitanud kool ise teadmised, mis meelde ei jää, talumatult pikad koolipäevad, laiskus ning aeg, mida pole kunagi piisavalt. Mis on spikker
õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muutsin nüüd õigeks.... Vaadake hoolega, muidu võib juhtuda, et kaks inimest spikerdavad sama punkti järgi kahte erinevat piletit ) 20. Veneaegse Eesti talurahvaõigus - puudu (nüüd olemas) 21. Veneaegse Eesti avalik õigus puudu (nüüd olemas) 22. Kohtukorraldus Veneaegses Eestis. 1889 a. kohtureform 23. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1920 a. Põhiseaduse järgi 24. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1934 a. Põhiseaduse järgi 25. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1938 a. Põhiseaduse järgi 26. Eestiaegne õiguskorraldus 27. Eestiaegne kohtukorraldus.
annaabi.ee 
