dorsum selg retinaculum hoideside ductus juha rima pilu eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for.) mulk spina oga fossa auk stratum kiht fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi
dorsum selg regio piirkond ductus juha retinaculum hoideside rima pilu eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for.) mulk spina oga fossa auk stratum kiht fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi
KORDAMISKÜSIMUSED Häälikud 1)Ladina keeles [ä] häälikule vastab diftong ae. 2) Häälikule [j] sõna alguses vastab i ja j 3) [k] häälikut märgistatakse tähega c ja k-tähega sel juhul, kui tegemist on laensõnaga 4) [f] tähistatakse f ja ph 5) Sõnas spatium ti hääldatakse nagu [tsi] 6) Ti peale s, x hääldatakse nagu (ti) 7) [kv] kirjutatakse nagu .qu 8) C nagu [ts] hääldatakse ainult enne i, e, y, ae, oe 9) Sõnaühendis caput costae c tähte loetakse nagu k 10) Ngu hääldame nagu ngv Rõhk 1)Rõhk langeb ainult kahe silbilisel sõnadel alati esimesel, kahel ja enamsilbilistel sõnadel eelviimasel või kolmandal tagant, mitte kunagi viimasel. 2) Kui eelviimasel silbil on diftong, siis see on pikk silp.
Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Pikkus l (longitudo) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade mõõtmeid (pikem- lühem, suurem-väiksem). Pikkuse ühikuks valitakse mingi kõigile tuntud keha (etalonkeha) pikkus (nt. küünar, jalg, vaks). Liikumise korral lasutatakse mõistet teepikkus (tähis s lad.k. spatium ruum, ulatus) Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on
m/s2. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F12 = - F21 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Pikkus l (longitudo) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade mõõtmeid (pikem- lühem, suurem-väiksem). Pikkuse ühikuks valitakse mingi kõigile tuntud keha (etalonkeha) pikkus (nt. küünar, jalg, vaks). Liikumise korral lasutatakse mõistet teepikkus (tähis s – lad.k. spatium – ruum, ulatus) Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus
, . . , : , . . , , -- . . . . , sinus intercavernosi. . 6. - , sinus sphenoparietalis, , . 7. , sinus petrosus superior, . . 8. , sinus petrosus inferior, , . . . 9. , plexus basilaris, . . 10. , sinus occipitalis, . , , . . , , , , , , confluens sinuum. . , spatium subdurale, , . , . : , . . , . sinus sigmoideum, foramen jugulare . . ( ). , . . , . . ( ) ( ) . ( «», ). ( -- ). () , ( ) . , : (CN 3) (CN 4) ( , CN V)
cranialis et lateralis) 1.Sõralistel ja kabjalistel Radius tugevamini arenenud kui karnivooridel; 2.Mälets. Liitunud noorena sidekoega, vanemana luukoega. Kodar- ja küünarluu täies pikkuses välja 3.Ulna distaalne osa nõrk. 4. Ulna ja Radius-e arenenud, kuid sidekoeliste vahel Proksimaalne ja Distaalne küünarvarre- ühendusstruktuuride tõttu liikumatud. luude vahemik (Spatium interosseumantebrachii: proximale et distale) 1. Mäl. Puudub I randmeluu, II ja III liitunud. 8 randmeluud 1. 4 kämblaluud; 2. I kämblaluu 1. Täiesti arenenult liitunud III ja IV kämblaluu. hääbunud; 3. II ja V on teistest 2. I ja II hääbunud, V pisike rudiment. lühemad;
Aju kelmed (meninges) ja nende vahelised ruumid: A. Kõvakelme (dura mater) – tugevast tihedast sidekoest, 2 lestet – välimine on periost (vt. luud!), sisemine leste on seljaaju ümber eraldi, peaaju ümber enamasti välimisega liitunud1. Kõvakelme- e. epiduraalõõs (cavitas epidurale) – seljaaju ümber sees rasv, veeni- ja närvipõimikud, peaaju ümber siinused (veenid!), hüpofüüs jne. -2.Kõvakelmealune e. subduraalruum (spatium subdurale) – kõvakelme ja ämblikvõrkkelme vahel. B. Ämblikvõrkkelme (arachnoidea mater) – õhuke, kuid tugev, vedelikukindel – ajuvedelik jääb selle alla 3.Ämblikvõrkkelmealune õõs (cavitas subarachnoidale) – koosneb tsisternidest, C.Pehmekelme (pia mater) – palju veresooni, katab kogu ajukude – ka õõnte sisepindu Seljaaju (medulla spinalis) paikneb lülisambakanalis (C1. kuni L2 lülini, edasi närvijuurte kimp – “hobusesaba”); pikkus 30-40
- kinnituvad raphe pharyngis'ele - F: ahendavad neelu, kontraktsioonilaine levib ülalt alla Adventitsiaalkest NEEL PHARYNX - spatium peripharyngeum täidetud koheva sidekoega -> neel liikuv - umbes 12 cm pikkune naaberelundite suhtes - lülisamba kaelaosa ees Neelurõngas - nina-, suu- ning kõriõõne taga - tonsilla palatina (2) Cavitas pharyngis neeluõõs (3 korrust) - tonsilla lingualis (1)
Gen. Morbi gravis Morborum gravium Taraxaci officinalis Taraxacorum officinalium Meatus acustici Meatuum acusticorum Singultus frequentis Singultuum frequentium Speciei rarae Specierum rararum Kordamiseks 1) Ladina keeles [ä] häälikule vastab diftong ... 2) Häälikule [j] sõna alguses vastab i ja ... 3) [k] häälikut märgitakse ... tähega. 4) [f] tähistatakse f ja ... 5) Sõna spatium hääldatakse ... 6) Ti-d peale s, x hääldatakse ... 7) [kv] kirjutatakse ... 8) C-d hääldatakse [ts]-na ainult enne ... ... ... ... ... 9) Sõnaühendis caput costae c tähte hääldatakse ... 10) Ngu-d hääldame ... 1) Rõhk langeb ... 2) Kui eelviimasel silbil on diftong, on see ... 3) Silp on pikk, kui selle vokaal on enne ... 4) B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi ... 5) Vokaali ühendis on esimene vokaal alati ... 6) alis, -aris, -atus, -inus, -osus on alati ...
(või ka ladina keeles) probleemi küll, kuid see on keeltevaheline konflikt. Omakeelesiseselt peaks olema asi korras. Jutt käib ikka sõnast ,,ruum" (ja sama asi on sõnaga ,,aeg"). Probleem on lihtsalt selles, et ühes keeles räägitakse n.ö. aiast ja teises n.ö. aiaaugust. Vaatame, mida arvab selle kohta tuntud Soome mõtleja von Wright. Ta kirjutab, et kreeka ja ladina keeles ei ole sõna, mis täpselt vastaks sõnale ,,ruum". Kreeklastel on sõna topos, ladina keeles on sõna spatium, kuid kreekakeelne sõna khora on lähedasem meie ,,ruumile". Ja von Wright lisab, et Aristotelese ruumifilosoofia on topos'e mitte khora teooria. [Wright, G. H. von, 1996, lk. 105] Ladina-Eesti sõnaraamat annab spatium'ile koguni 6 suurt vasteperekonda (rühma): 1. ruum; 2. suurus, ulatus; 3. ruumivahemik, vahe, vahemaa, kaugus; 4. ajavahemik, vaheaeg; ajajärk; tähtaeg; vältus; aeg; 5. võitlusväljak, areen; võidusõidurada, jooksurada; jalutuskoht, jalutuskäik; 6
Füüsika keeles tuleb (erinevalt tavakeelest) kasutada korrektselt füüsikaliste suuruste ning mõõtühikute nimetusi ja tähiseid. Suuruste tähised esitatakse kaldkirjas (l, t, m,...) , ühikute omad püstkirjas (cm, s, kg...). Suuruse tähis on reeglina vastava ladinakeelse sõna esitäht (longitudo, tempus, massa...) Valem on lühidalt (tähiste abil) kirja pandud lause. Nt. valem v = s/t tähendab, et kiiruse (velocitas) leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus (spatium) jagada kulunud ajaga (tempus). Järgnevas on kõik füüsikaliste suuruste tähised esitatud kaldkirjas (italic), ühikute tähised aga püstkirjas. Valemi- tes on püütud maksimaalselt vältida suunda omavate suuruste esitamist vektorina (vektorsuuruse 3 tähis esitab vaid vastava vektori pikkust). Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on
Füüsika keeles tuleb (erinevalt tavakeelest) kasutada korrektselt füüsikaliste suuruste ning mõõtühikute nimetusi ja tähiseid. Suuruste tähised esitatakse kaldkirjas (l, t, m,...) , ühikute omad püstkirjas (cm, s, kg...). Suuruse tähis on reeglina vastava ladinakeelse sõna esitäht (longitudo, tempus, massa...) Valem on lühidalt (tähiste abil) kirja pandud lause. Nt. valem v = s/t tähendab, et kiiruse (velocitas) leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus (spatium) jagada kulunud ajaga (tempus). Järgnevas on kõik füüsikaliste suuruste tähised esitatud kaldkirjas (italic), ühikute tähised aga püstkirjas. Valemites on püütud maksimaalselt vältida suunda omavate suuruste esitamist vektorina (vektorsuuruse tähis esitab vaid vastava vektori pikkust). Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse
Füüsika keeles tuleb (erinevalt tavakeelest) kasutada korrektselt füüsikaliste suuruste ning mõõtühikute nimetusi ja tähiseid. Suuruste tähised esitatakse kaldkirjas (l, t, m,...) , ühikute omad püstkirjas (cm, s, kg...). Suuruse tähis on reeglina vastava ladinakeelse sõna esitäht (longitudo, tempus, massa...) Valem on lühidalt (tähiste abil) kirja pandud lause. Nt. valem v = s/t tähendab, et kiiruse (velocitas) leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus (spatium) jagada kulunud ajaga (tempus). Järgnevas on kõik füüsikaliste suuruste tähised esitatud kaldkirjas (italic), ühikute tähised aga püstkirjas. Valemi- tes on püütud maksimaalselt vältida suunda omavate suuruste esitamist vektorina (vektorsuuruse tähis esitab vaid vastava vektori pikkust). Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse
lõpetama; hävitama, lõhkuma; lahustama, minema; lähenema; järgnema; asendama sulatama succurr, curr, cursum, ere juurde ruttama, somnus, m uni appi tõttama; mõttesse tulema soror, ris f õde su gen. sg. ja pl., dat. sibi, acc. ja abl. s sors, sortis f liisk, loos; ennustus; saatus enese, enda, endi spatium, i n ruum; suurus, ulatus; sum, fu, esse (part. fut. futrus) olema vahe(maa); (aja)vahemik summa, ae f kõrge amet(ikoht) v positsioon; specis, f pilk, vaade; välimus; näivus, peaasi; tervik, summa näilisus; kujutis, kuju; liik summus, a, um (superl. sõnast superus) spect, v, tum, re vaatama, silmitsema kõrgeim, ülim, tähtsaim
annaabi.ee 
