on 1,2-2,6cm), kuid see-eest õiekobarad on tihedad (3-15cm pikad). Õielehed on valged, helekollased või kollased ja näevad välja, nagu oleksid villidega kaetud. Lillkapsa vili on kõder, mis on 6-8,5 cm pikk. Välimuselt on silindrikujuline, vahepeal natuke lapik, mügaraline ja lühikese tipuga. Peale lillkapsa esimesi tõusmeid küpseb see 3-4 kuud, seemned aga valmivad kuni 8 kuud. Kasvatamine 2009. aastal kasvatati lill-ja spargelkapsast 1,15 miljoni hektari suurusel maa-alal. Sellest sai 19,85 miljonit tonni lill-ja spargelkapsast. Taim on üsna külmakindel, kuid see-eest valguse ja niiskusenõudlik. See vajab kasvuks ja arenguks hulgaliselt taimetoitaineid. Toiduks kasutatav õisik lõigatakse varrelt maha enne, kui õiepungad hakkavad õitsema. Kvaliteetsed õisikud on rasked ja kõvad. Kui õisikul on lehed küljes, siis see näitab õisiku värskust.
suurendavad C- ,D-, E ja Q-vitamiin A-vitamiini vajadust suurendab valgurikas toit A-vitamiini allikad A-vitamiini saab loomsetest allikatest retinoolina, kõige enam on seda maksas ja kalamaksaõlis Organism on võimeline ka taimsetes toiduainetes leiduva β–karoteeni muutma organismis A-vitamiiniks. See tekib organismis karotenoididest - punastest-kollastest köögiviljadest, porgandist, paprikast ning ka spargelkapsast, rohelistest lehtköögiviljadest ja suvikõrvitsatest A-vitamiini allikad(I) Sisaldus 100 g kohta: kalamaksaõli veisemaks, keedetud või praetud Päevane annus seamaks, keedetud või praetud Meestele 900 mcg kanamaks, keedetud või praetud Naistele 700 mcg porgand, toores Üledoos 3000 mcg maguskartul ehk bataat või
*ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees *kasutage ära köögiviljade keeduvedelik *asetage köögiviljad keema kuuma vette, nii säilib rohkem C-vitamiini *hoidke värsked puuviljamahlad võimaluse korral külmikus ja mitte kauem kui 2-3 päeva C-vitamiini päevane soovitatav kogus toidust saamiseks on 75mg, selle saame näiteks: *10g kibuvitsamarjadest *40g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist *60g mustadest sõstardest *90g spargelkapsast *110g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist *150g punastest sõstardest *190g kaalikast *200g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest *210g apelsinimahlast *250g karusmarjadest KOKKUVÕTE Leidsin, et C-vitamiin on üks väga vajalik aine, mida on vaja mõõdukalt tarbida. Sain teada soovitatavad manustamiskogused ja soovitusi, milliseid toiduaineid tarbida, kui on C-vitamiini puudus
Allikad Päevane vajadus • Allikadmarjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja C-vitamiini päevane soovitatav kogus kartul. on 75 mg, sellise koguse saame näiteks: * 10 g kibuvitsamarjadest, * 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist, * 60 g mustadest sõstardest, * 90 g spargelkapsast, * 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist, * 150 g punastest sõstardest, * 190 g kaalikast, * 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest, * 210 g apelsinimahlast, * 250 g karusmarjadest. Biofunktsioonid •organism vajab sidekoe arenguks •haavade parandamiseks • oluline antioksüdant • aitab ära hoida viirusinfektsioone ja
Lillkapsas sobib: - hoidiste tegemiseks, - sügavkülmutamiseks. Värskelt säilib ta lühikest aega. 61. Spargelkapsa väärtus ja kasutamine. Spargelkapsas sisaldab: - asendamatuid aminohappeid, - süsivesikuid, - karotiini, - C-vitamiini ja B-grupi vitamiine, - mineraalainetest kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, rauda. 100 g spargelkapsast annab 26 kcal energiat. Spargelkapsas on kõrge toiteväärtusega väga maitsev köögivili. Toiduks tarvitatakse spargelkapsa õisikut koos lihakate sparglit meenutavate õievartega. Spargelkapsast kasutatakse: - suppide, - hautiste, - salatite jm valmistamiseks. Sobib hästi: - konserveerimiseks, - säilitamiseks sügavkülmutatult. 62. Rooskapsa väärtus ja kasutamine.
süsivesikute- suhkru, küpsiste, kookide, kommide ja karastusjookide tarbimisega. Dieet, milles on palju liitsüsivesikuid (nagu täisterahelbed, pasta, oad) kindlustab vajalikul hulgal mittelahustuvaid kiudained, mis omakorda aitavad kehast kolesterooli eemaldada. Selline dieet on samas madala rasvasisaldusega. Niisiis tuleks süüa pruuni riisi, kaera, ube, täisteraleiba ja pastat kiudainete pärast. Paprikat, spargelkapsast, spinatit ja maguskartuleid tuleks süüa neis sisalduvate beetakaroteenide pärast, samuti väheses koguses maksa, 10 omandamaks A-vitamiini- olulise tähtsusega toitainet naha tervise jaoks. Vähendada tuleks soola tarbimist ja kõrvaldada oma menüüst alkohol, sest mõlemad häirivad naha vereringet. (Raamat " Hea tervise teejuht" autor Michael van Straten lk 130-131) 4. KAUNI NAHA SUPERTOIDUD 4.1. Avokaado
Haiguse esinemissagedus suureneb vanusega. Täiskasvanutel esineb hüpolaktaasiat 17 protsendil, kellest umbes pooltest on kõhuvaevusi iga nädal (Tõlkinud Elken 2001:217). 3.1 Võimalused vaevuste vältimiseks 1. Kontrollida enda laktoosi taluvust. Vähendada piimatoodete hulka toidus seni, kuni vaevused kaovad. 2. Hoolitseda kaltsiumi saamise eest. Kui vähendada piimajoomist, siis on vaja kaltsiumi saada teistest toiduainetest, näiteks sardiinidest, spinatist või spargelkapsast. Võib kasutada Hyla tooteid või lubjatablette ning toidu juurde laktaasi tarvitada. 3. Mitte juua paljast piima. 4. Proovida kas saab taluvust tõsta. Tuleks süüa iga päev natuke piimatooteid ja vähehaaval lisada nende kogust. Vaevuste tekkimisel lõpetada. 4. Süüa jogurtit ja juua hapupiima, sest nad mõlemad on hapendusprotsessi tulemus. 5. Süüa juustu, sest see sisaldab vähem laktoosi kui piim. Eriti hea oleks näiteks emmentali
suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad. Pikaajalise C-vitamiini puudusel võib tekkida skorbuut. Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, näiteks mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. C-vitamiini päevane soovitatav kogus on 75 mg, sellise koguse saame näiteks: 10 g kibuvitsamarjadest; 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist; 60 g mustadest sõstardest; 90 g spargelkapsast; 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist; 150 g punastest sõstardest; 190 g kaalikast; 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest; 210 g apelsinimahlast; 250 g karusmarjadest. 21 ( http://www.toitumine.ee/c-vitamiin/ ) C-vitamiin – aitab tugevdada immuunsust! Eriti soovitatav kasutada viiruste hooajal!
allikateks on taimsed õlid, pähklid, seemned, idandid. Vitamiin C ·rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, 75 mg * 10 g kibuvitsamarjadest, B2-vitamiinide oksüdatsiooni * 40 g astelpajumarjadest, vähendamiseks ning kaitsmaks paprikast või petersellist, valke, rasvu, süsivesikuid ja * 60 g mustadest sõstardest, nukleiinhappeid (RNA, DNA) * 90 g spargelkapsast, vabade radikaalide kahjuliku * 110 g kiivist, lillkapsast, toime eest, maasikatest, murakatest või tillist, ·organismi vastupanuvõime * 150 g punastest sõstardest, tõstmiseks, kevadväsimuse ja * 190 g kaalikast, stressi peletamiseks, * 200 g valgest peakapsast,
annaabi.ee 
