Seoses Spartaki baasi üleandmisega Pärnu Kalevile jäid sõudjad ilma klubiruumidest. 1952 aastal leidis Leppik sobiva asukoha Pärnu jõe paremal kaldal - praeguse SK Pärnu baasi kõrval, kuhu asus kohe ka sõudebaasi rajama. 1958 anti Spartaki baas järjekordselt Pärnu Kalevile. 1959 - 1960 oli M.Leppik sundkorras Pärnu Kalevi liige, ehitades samal ajal juba uut Dünamo sõdebaasi, milles SK Pärnu ka praegu tegutseb. 1991 aastal varises Dünamo süsteem kokku ja loodi Sõudeklubi Pärnu. Tegevus: Esimesed võistlused peeti Pärnu 1949. aasta juunis rahvapaatidel Jüri Kuruli eestvedamisel, kes ka praegu sõudmise juures tegev on. Järgmisel aastal peeti ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sõudmises. 1950ndaid aastaid võib pidada kujunemisaastateks - loodi baase ja traditsioone, hangiti varustust, sõudmisse tuli inimesi, kes jäid ala juurde pikaks ajaks. Nime tehti endale ka N.Liidu tasandil - üheks andekamaks oli M.Leppiku õpilane Aino Pajusalu
Eeskuju võeti ka Saksamaa ja Venemaa spordi seltisdelt. 4 Kodanlikul ajal tekkis mitmesuguseid spordiseltse ja ühinguid 1939.a. lõpuks tegutses neid 343, mis liitsid ühtekokku 15000 liiget.Veespordialasid viljeldi 28 seltsis.Võistlusi korraldati peamiselt neil aladel mis ei nõudnud suuri kulutusi või aladel mis rohkem pealtvaatajaid köits ja seega sissetulekut andis. 17.veebruaril 1875 peeti Käsitööliste Seltsis Tartus sõudeklubi asustamisekoosolek.Esimeseks presidendiks sai Lööbekist Tartusse elama asunud teenistuja Otto Stier kelle ettevõttel klubi asutatigi. Aegade jooksul on teisteski Eestimaa linnades peale Tartu korrastatud seda jõudu ja osavust vajavat spordiala.Sõudmisspordi arengut on pidurdanud ka sõjad mis Eestimaast üle käinud.Näiteks Tartus hävis viimase sõja tules nii sõudeklubi hoone, paadikuurid kui ka paadid. Põhilisteks
võimlemispidu Eestis. Tallinnas asutati saksa võimlemisselts "Revaler Turnverein" 1864 Tartus asutati saksa võimlemisselts "Dorpater Turnverein" 1867 Avati Dorpater Turnvereini võimla Tartu Linnavalitsuse Ametnike Pensioniühingu hoone tiivas 1874 Võimlemisõpetaja Paul Buro avaldas raamatu "Das Turnen in Beziehung auf die Wehrpflicht" (Võimlemine seoses sõjaväeteenistuskohustusega). Laiuse köster Jüri Soo hakkas korraldama kehalist kasvatust Laiuse Kihelkonnakoolis 1875 Asutati Tartu Sõudeklubi (Dorpater Ruderclub) 1876 C.R. Jakobson avaldas oma "Kooli lugemise raamatu" III osas antiikolümpiamänge tutvustava "Olimpia mängu-pühad". Jüri Soo korraldas Mõra mõisas esimese rahvakoolide võimlemispeo 1879 Ilmus esimese eestikeelse kehakultuurialase õpikuna Johann Kurriku kirjutatud "Turnimise raamat" 1881 Ajalehes "Revalsche Beobachter" avati malenurk 1883 Ajaleht "Olevik" avaldas eestikeelse malemänguõpetuse. Esimesed teated purjetamis- võistlustest Pärnus
1715 Esimesed sõudevõistlused paadimeestele Thamesi jõel 1793 Etoni kooli ametlikud sõudevõistlused 1820 Esimesed puitkronsteinid paadil 1829 Oxfordi ja Cambridge kaheksapaatide võistlus 1830 Esimesed metallkronsteinid paadil 1839 Henley regatt 1842 Esimene võistlus Venemaal 1844 Esimene spoonkattega sõudepaat 1857 Tuli kasutusele libisev pink 1860 Esimene sõudeklubi Venemaal Peterburis 1872 Esimene sõudeklubi Lätis Riias 1875 Esimesed sõudeklubid Eestis, Tartus ja Soomes, Helsinkis 1876 Esimene sõudeklubi Saksamaal Berliinis 1878 Esimene veerev pink Tulid kasutusele pöörduvad tullid- kujunes praeguse 1880 võistluspaadi ilme 1892 Loodi FISA- rahvusvaheline sõudeföderatsioon 1893 Esimesed Euroopa Meistrivõistlused meestele
1955). 1955.a. alates toimus kehakultuurikaadri ettevalmistus Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Sport Eestis: 19. saj lõppu võib pidada Eesti spordi sünniajaks. 1908.a. korraldati Eestis esimesed võimlemisõpetajate kursused. Eesti vanimad sportlikud ühendused ja spordiseltsid: 1820.a asutati Tallinnas Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu". 1863 Tartu Võimlemisühing "Revalische Turnverein" 1864 "Dorpater Turnverein" 1875 Tartu Sõudeklubi "Dorpater Ruderclub" 1877 spordiselts "Lootus" -> laulu-ja mänguselts Estonia 1888 raskejõustikuring, millest sai Tallinna vabatahtlik Atleetide Klubi 1896 esimene ametlik eesti spordiselts. Saadijärve Jalgratta Sõitjate Selts 1900 St. Peterburi Eesti Jõukarastuse Selts "Kalev" 1901 Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev" vanimad spordialad o Eesti Vabariigi spordielu enne II maailmasõda: spordiorganisatsioonide loomine: 1919.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
