Paljude laste jaoks on arvutimängud ja internet lahutamatud kaaslased, sest vanematel ei ole aega nendega suhelda ja nii lõhed omavahelistes suhetes aina kasvavad. Kui välised tegurid ja keskkond kõrvale jätta, siis Kevini näol oli tegu väga keerulise lapsega. Ma ei usu, et üksi laps on sündides üdini halb ja palju mängib rolli see, kas lapsevanemad on valmis tunnistama ja tegelema lapse probleemidega. Samas on öeldud, et kui inimene on sotsiopaat, siis ei loe hellitused ega õpetussõnad, vaid inimene on lihtsalt ühiskonna jaoks kõlbmatu. Ei julge kindlalt väita, kas Kevin oli sotsiopaat või mitte, aga oma valikute tegemisel oli ta väga julm ja samas kalkuleeriv. Piiride kompamine on igas vanuses laste jaoks normaalne, aga kui selleks on õe merisea tapmine, siis seda ei saa kuidagi tavapärastesse piiridesse paigutada. Ka otsus ema kõige eest vastutavaks jätta oli ehk planeeritud kui karistus kõigi tegemata jätmiste eest.
Ainult ausatest inimestest koosnevas populatsioonis on kuritegevus väga kasulik. Seetõttu ilmuvad ausate inimeste kõrvale ka paratamatult kurjategijad. Samas kui kurjategijaid on ümbruses juba väga palju, siis kuritegevus pole enam kasulik. Seetõttu tekibki tasakaaluolukord, kus enamik inimesi on ausad, vähemus teeb kurja. · Psühho-bioloogiline lähenemine kuritegevust soodustavad individuaalsed omadused: meessugu, noorus. Kokku pandes saab noore isase sündroomi. · Sotsiopaat võimetus aru saada teiste inimeste kannatustest. III Haridus · Sellega tegeleb haridussotsioloogia · Hariduslik ebavõrdsus Haridus oluline hüve ning mis mõjutab ka teisi ebavõrdsusi. Tegeleb: ebavõrdsus hariduse osas, hariduse tähtsus tööturul, hariduse roll ühiskonna arengus. · Sotsiaalsed protsessid koolis õpilastevahelised suhted, koolivägivald, jne · Haridusliku ebavõrdsuse kaks aspekti:
- Hiram „Mõru maik“ (1999) - Hornby „Elu edetabelid“ (1995) - Laulusõnad on alati osa kirjandusest olnud – osad neist on võimsad ka ilma muusikata TRANSGRESSIIVNE KIRJANDUS - Ingl k. Patustama, üle astuma - märgib kirjandust, mis on otseses seoses lääne ühiskonna vaimuseisundiga (materialistlik ja egoistlik ellusuhtumine) - eksistentsialismi küsimuste käsitlemine ning nende nö üle võlli keeramine - sotsiopaat = isik, kes ei näe enda vigu ja muutub kergelt vägivaldseks, kellel puudub süütunne ning empaatiavõime Transgressiivne kirjandus Eestis - taustaks taasiseseisvumine 90date alguses - poliitilised muutused - majandusolude muutmine – kiirelt ja vahendeid valimata rikastumine Kaur Kender „Iseseisvuspäev“ (1998) - esimene transgressiivne teos Eesti kirjanduses - nihe nii sisus kui keeleliselt (nihe ka jutustamisviisis)
Skalicka, R. Jakosbson, N. Trubezkoi (1900-1990). Tsehhidel oli pikk omariikluse traditsioon. Tsehhi kultuur hakkas pärast I Maailmasõda tohutult kiiresti arenema. Mathesiuse arvates tuli uurida potentsiaalset keeleteooriat. Skalicka oli esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor. Trubezkoi oli vene intelligent, aristokraatlikku päritolu. Tema isa ja vend olid filosoofid. Elas Viinis ja õpetas slaavi keelt Viini ülikoolis. Suhtles väheste inimestega, sotsiopaat. Ta oli polüglott, kirjutas oma tööd saksa keeles. ,,Fonoloogia alused". Üks tähtsamaid teoseid siiamaani. Fonoloogia teadus häälikutest; oli 2 põhilist suunda: keel on häälikud ja tegevus. Trubezkoi arvates ei ole Saussure'i teoorial keelega mingit pistmist. Olulised on märgimehhanismid, ei ole olulised hääled ja helid; Oluline on, mis funktsiooni nad täidavad keeles. Keeles on sellised asjad, mis ei ole märgid. Need on foneemid. Foneemid eristavad tähendusi. Eristamine =
potentsiaalset (seotud keelega) ja aktuaalset (seotud kõnega), kusjuures viimane tuleneb esimesest) Vürst Nikolai Trubezkoi- väljapaistev keeleteadlane. Tal oli fenomenaalne düsgraafia(õigekirjahäire, aetakse segi häälikute järjekord ja pikkus ning vahel unustatakse sõnalõpud kirjutada) oli vene intelligent, aristokraatlikku päritolu. Tema isa ja vend olid filosoofid. Elas Viinis ja õpetas slaavi keelt Viini ülikoolis. Suhtles väheste inimestega, sotsiopaat. Ta oli polüglott, kirjutas oma tööd saksa keeles. ,,Fonoloogia alused". Üks tähtsamaid teoseid siiamaani. V. Skalicka- oli esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor. Roman Jakosbson- vaatles keelt kui praktilist suhtlemist.oli Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. Keeleteadlane. Koostas lingvistilise ringi Rootsis. Kirjutas artikli värsiteadusest. Milleks on silpi vaja? Foneemidest modustame sõnu, aga milleks silbid? Tõestas, et
baasil - Ühiskonnas tekib tasakaaluolukord: aus enamus, - mis soodustab kurjategijaks saamist, milline on kuri vähemus. kurjategijate maailm; enamasti vangide uurimine. Psühho-bioloogiline lähenemine - mis soodustab ohvriks langemist enamasti Sotsiopaat tavaliste inimeste uurimine. - Antisotsiaalne isiksusehäire - Külm, kalkuleeriv suhtumine teistesse Bioloogiline teooria (19. saj 20. saj algus) inimestesse. - kuritegevus on kaasasündinud - Võimetus teistele inimestele kaasa tunda (vähene
Usutakse, et hälbiv käitumine tuleneb mingist moraalsest või vaimsest kriisist. 19. sajandiks olid arstid ja reformaatorid hakanud teatud tüüpi inimesi nimetama moraalseteks imbetsillideks sotsiaalsete normide rikkujad, kelle mõistus ja intellekt on normaalsel tasemel. Vaimset tervist propageeriva liikumise kasvuga 19. sajandil hakati sellist terminoloogiat pidama liigselt ebateaduslikuks ja selle asemele loodi sellised kategooriad nagu psühhopaat ja sotsiopaat, hiljuti aga hakati kasutama antisotsiaalse isiksuse mõistet. Antisotsiaalse isiksuse kontseptsioon on eriti sobilik seetõttu, et ta liidab bioloogilised ja psühholoogilised teooriad. Antisotsiaalne isiksus ei ole ainus vaimne seisund, mille kohta arvatakse, et see kutsub esile normidest hälbivat käitumist. Viimased psühholoogilised vaatekohad rõhutavad lapsepõlvekogemuste tähtsust, millest tulenevad nt ego ebaterve kujunemine või ebatäiuslik võime oma tegusid kontrollida.
b) psühholoogiline seletus: Hess: Uskumus, et hälbiv käitumine tuleneb mingist inimest vaevavast moraalsest või vaimsest kriisist, on tänapäeval sama populaarne kui paar tuhat aastat tagasi. 19. sajandiks olid arstid hakanud teatud tüüpi inimesi nimetama moraalseteks imbetsillideks, need on inimesed, kes rikuvad sotsiaalseid norme, kuigi nende mõistus ja intelligents on normaalsel tasemel. Hiljem loodi selle asemele sellised kategooriad nagu psühhopaat ja sotsiopaat, hiljem aga mõistet antisotsiaalne isik. Antisotsiaalne isik liidab bioloogilised ja psühholoogilised teooriad. Psühholoogilised vaatekohad rõhutavad lapsepõlvekogemuste tähtsust, millest tulenevalt inimese ego ebaterve kujunemine või ebatäiuslik võime oma tegusid kontrollida. Tõenäoline on, et inimesed, kes sooritavad hälbelisi tegusid, on omandanud elu jooksul käitumisviisi, mis erineb keskklassi normidest
annaabi.ee 
