loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 19. Mis on teadmusühiskond? On pidevalt arenev, ühiskonna jätkusuutlikkus põhineb teadmiste loomisel ja
ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 19. Mis on teadmusühiskond? Uus ühiskond on defineeritud eelkõige nende meetodite kaudu, millega toimub teadmuse
Raames) Turud Mitmekesisus Uue (vajadus infokommunikatsiooni märgata ühiskonna rajamine erinevaid (optilised kaablid riike) jms) TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Infoühiskonna definitsioonid Infoühiskonna mõtestamist võib valdkondade kaupa jaotada kolme rühma: Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism, millest tuleb pikemalt juttu majanduse peatükis. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. Kuna muutusi on toimunud erinevates sektorites ja erinevate teemadega seoses,
2) Paul Ricoeur interpretatsiooni järjekindel teostamine. Hermeneutika on järjekindel süstemaatiline tõlgendamise protsess. Kognitiivne antropoloogia arenenud 50ndates psühholoogiateadusese mõjul. Stephen A. Tyler (1932) keele, kultuuri ja teaduse suhted; ühiskonna teadmiste ja emotsioonide struktuur Tuleb mõista erinevate ühiskondade psühholoogilist olemust. Kultuurimaterialism Marvin Harris (1927-2001). Püüab seletada kultuuri põhjuslike seoste kaudu. Sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed. Ühiskonna arengus määravad palju materiaalsed väärtused. Inimesi suunavad valikutele mingid välised mõjud (nt islamid ei söö sealiha, sest sealsed olud ei soosi seakasvatust). Postmodernistlik antropoloogia 1) C. Lutz 4 postmodernistliku lähenemise tunnust (uurimuse tulemused ei pruugi olla selged; maailm pole selgelt määratletav) 2) J.-F. Lyotard teadmiste brändid 3) J. Bandrillard simulaakrumid 4. loeng
Kuidas inimesed oma kultuuri mõtestavad. Paljude andmete pideva tõlgendamise läbi jõuab uurija ka perifeeriasse ning mõistab kultuuri paremini. Kognitiivne antropoloogia Osaliselt mõjutatud psühholoogilistest uurmustest, tegeleb samuti tähenduste uurimisega. Stephen A. Tyler (1932). Keele, kultuuri ja teadvuse suhted. Ühiskonna teadmiste ja emotsioonide struktuur. Kuidas inimesed loovad oma kultuuri tähendusi, kuidas luuakse teadmisi. Kultuurimaterialism Marvin Harris. Sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed. Majandus määrab ühiskonna baasehituse, selle peal alles ilmnevad muud aspektid. Uuritakse ühiskonna arengu seost majanduse arenguga, demograafilise arenguga, keskkonnaga. Võttis tuntud kultuurilised faktid ning näitas nende demograafilis- majanduslikke põhjuseid. Näiteks miks mõeldi välja religioosseid käske ja keelde. Postmodernistlik antropoloogia Hakkas levima 70ndatel, 80ndatel. Ühtki teooriat selgelt ei eelistata. Tänapäevased
Kogemus näitas, et paremini said ökoloogilise kriisiga hakkama need kogukonnad, kes ei tapnud lehmi ära, vaid lasid neil tekitada sõnnikut ja see tegi maad viljakaks. Kohalikud valitsejad hakkasid kehtima piiranguid. Selle arengu tõukejõuks oli katastroof, sellest aitas välja pääseda lehmade söömata jätmine ja seetõttu tekkisid sellele ka religioossed põhjendused. Harris: sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed. Miks moslemid sealiha ei söö? Harris leidis, et küllap on sellel mingi materiaalne põhjus. Kui islam tekkis, siis ta levis väga kiiresti, pärast enam mitte nii väga, jäid mingid islami tuumalad. Need olid kohad, kus sigu ei saanud kasvatada. Postmodernistlik antropoloogia Kultuuri mõiste ümberdefineerimine: kultuur pole terviklik ega stabiilne vaid avaldub otsingute tulemusena. Koolkondlikus kaob ja kultuuri mõistmine muutub
Kehtestati piiranguid valitsuse poolt veiselihasöömiseks. Oluline on idee mingitel juhtudel määrab materiaalne pool vaimse kultuuri iseloomu/külje. 12 Näiteks ka miks moslemid ei söö sealiha. Uuris seda. See polnud algselt seotud religiooniga. Kui islam tekkis, esimestel sajanditel levis kiiresti, HILJEM MITTE. Jäid islami tuumalad nendel aladel ei olnud loodusolud seakasvatuseks soodsad, millegi pärast tekkis seos. Sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed. Postmodernistlik antropoloogia Hakkab kujunema 70ndatel. Geertz lasi dzinni pudelist välja oma tõlgendamise jutuga. Täielik suvalisus postmodernism. Püütakse ümberdefineerida kultuurimõistet. Kultuuri mõiste ümberdefineerimine: kultuur pole terviklik ega stabiilne vaid avaldub otsingute tulemusena. Enne vaadeldi kui terviklikku üksust. Kultuuri võib nüüd pidevalt ümberdefineerida
suhtes, mis asetasid indiviidi, s.h. kultuuriuurija, justkui kultuurist/ühiskonnast väljapoole. Kritiseerib väljaspoololija, võõra uurija positsiooni uuritava kultuuri suhtes nii on kerge üldistusi konstrueerida. Peamine oht väita, et sotsiaalne elu on determineeritud mingite koodide poolt, mitte et teatud reeglid sünnivad sotsiaalsetes praktikates. Bourdieu väitsis, et strukturalistlikud ja funktsionalistlikud lähenemised välistavad suurel määral agency osakaalu sotsiokultuurilistes ptotsessides. Samas leiab Bourdieu, et nö tavainimene jääb siiski hätta sotsiaalsete protsesside loogika seletamisega, ning seetõttu on vaja refleksiivset sotsioloogiat. Samas peab sotsioloog olema teadlik, missugustest eeldustest ta lähtub, mis on tema teoreetilis-metodoloogiline baas, selle piirangud. Refleksiivne sotsioloogia on nagu refleksiivne atropoloogiagi pidev pendeldamine subjektivismi ja objektivismi vahel. ,,Praktilised põhjused: teoteooriast" (1977) Habitus.
annaabi.ee 
