Praktikum 1 (12.09.2012) 1. Ester-lihtotsing, märksõna- hobid(pole kasutusel)-harrastused- 10 viidet Nt: huvid, huviharidus, isetegevus jne. Liitotsing- inglise k, eksemplari asukoht. Tüüp-raamat. Viide: De Ville-Colby, J., The expatriate handbook : Seoul, Korea; Hollym, Soul, 2001 2. Liitotsing, märksõna, aasta, käsikiri. Kadõkova, S. Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused, magistritöö, Tallinna Pedagoogikaülikool, psühholoogia osakond, Tallinn, 2001 3. 73 kirjet, lihtotsing, kood. Bradley,P., The advanced internet searcher's handbook, London, Facet Publishing, 2004 4. Lihtotsing, märksõna-murded, perioodika. Eraldi lehele Taru Ester. Tallinnas 16 ja Tartus 10. Varieties of English around the world. 5. Liitotsing, Nimi, tüüp. Eskola, A
Vene noorte arvates võiks suurendada ühiskonna avatust ning taotleda vastastikku suuremat lugupidamist ja tolerantsust. Takistama peaks meelemürkide tarbimist. Arvestades, et küsitletud eesti ja vene noored on sündinud ja kasvanud vabas Eestis, samades tingumustes ning õppinud sama riikliku õppekava järgi, tõi pilootküsitlus välja märkimisväärsed erinevused eesti ja vene noorte teadmistes ja hoiakutes. Kuna Eesti on väike, on sotsiokultuurilises nihkes elavad integreerunud mitte-eestlased riigile kui kasutamata võimalus
osa Eesti Rahvusraamatukogu. Vastuse teine osa: Leiti 13 kirjet Kirje: De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook. Seoul: Hollym. 2) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester liitotsing, kataloogi osa Üliõpilastööd, aasta 2001, märksõna kultuuridevaheline , märksõna psühholoogia, Leiti 1 kirje. Kirje: Kadõkova, S. (2001). Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. 3) Leidke teavikud, mis peituvad UDK-indeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester esileht, UDK/MESH, otsisõna 004.738.52 (035). Leiti 74 kirjet Kirje: Bradley, P. (2002). The advanced internet searcher's handbook. London : Library Association.
Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, UDK ,,004.738.52 (035)" Bradley, P. (2004). The advanced internet searcher's handbook. London : Facet Publishing. 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna"kultuuridevaheline psühholoogia", aasta ,,2001", kataloog ,,üliõpilastööd". Kadõkova, S. (2001). Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused. Magistritöö. Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikool. 4) Mitu murreteteemalist perioodikaväljaannet on Tallinna, mitu Tartu kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande, mis leidub nii Tallinna kui Tartu kataloogis, pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna ,,murded", kataloog ,,perioodika", Tartu Ester. Tallinn 17, Tartu 10 Varieties of English around the world. General series
Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine. Sotsiaalne klass ei ole sama, mis marksistlik klass selgete piiridega. Igas ühiskonnas ei pruugi olla sotsiolekte (nt Eestis, Lätis ja Leedus). Stereotüübid. Stigmatiseerimine (teatud keelendite taunimine). Hüperkorrektsus. Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis, traditsioonides, sotsiokultuurilises reaalsuses. Olemuslikult pole keelel ja murdel mingit vahet. Vastastikune mõistetavus (kui on mõistetav, siis on ühe keele murded, kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium. Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga". Kirjakeeled/standardid pole jumalast
738.52 (035). Sain 71 vastet. Bradley, P. (2004). The advanced internet searcher's handbook. London : Facet Publishing. 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valisin liitotsingu. Valisin kirjeks üliõpilastööd, märksõnaks kultuuridevaheline psühholoogia ning aastaks 2001. Vastuseks sain 1 kirje. Kadõkova, S. (2001). Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. 4) Mitu murreteteemalist perioodikaväljaannet on Tallinna, mitu Tartu kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande, mis leidub nii Tallinna kui Tartu kataloogis, pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Avasin nii Tartu kui ka Tallinna kataloogis liitotsingu, kus panin märksõnaks murre ning laadiks ajakiri, ajaleht ja jätkväljaanne
738.52 (035) ja otsisin Tallinna täielikust kataloogist. Näiteks: Bradley, P. (2004). The advanced internet searcher's handbook. London: Facet Publishing 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan liitotsingut. Märksõnaks kultuuridevaheline psühholoogia, aastaks 2001. Valitud kataloogi osa: üliõpilastööd. Kadõkova, S. (2001). Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused : magistritöö. Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikool. 4) Mitu murreteteemalist perioodikaväljaannet on Tallinna, mitu Tartu kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande, mis leidub nii Tallinna kui Tartu kataloogis, pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Valin märksõnaks murded, kataloogi osaks valin perioodika. Leidsin 16 väljaannet. Kõrvale võtan Tartu kataloogi
more] / Richard Karpinski 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing Valitud kataloogiosa: ÜLIÕPILASTÖÖD Otsingusõnad: kultuuridevaheline JA psühholoogia Ilmumisaasta: 2001 kuni 2001 Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused : magistritöö / Svetlana Kadõkova ; juhendaja : Galina Mikkin ; Tallinna Pedagoogikaülikool, psühholoogia osakond Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikool, 2001 4) Leidke noot, milles on popmuusika lugude seaded viiulile. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing Teaviku laad: noot Otsingusõnad: popmuusika JA viiul Tulemus: Laule ansamblile Ruja [Noot] / Rein Rannap
on omad omadused + sotsiaalne taust + eelistused. Ei tähenda siiski vulgaarset üldistust stiilis ,,kõik X-taustaga inimesed kasutavad alati Y-keelendit". 10. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine USA inglise keeles. Klassikalised tööd, meetodi sünd (vt L. Keevaliku artikkel, andmed aineprogrammis). 11. Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis, traditsioonides, sotsiokultuurilises reaalsuses. Olemuslikult pole keelel ja murdel mingit vahet. Vastastikune mõistetavus (kui on mõistetav, siis on ühe keele murded, kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium. Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga". Kirjakeeled/standardid ei eksisteeri ,,objektiivselt", neid luuakse,
on omad omadused + sotsiaalne taust + eelistused. Ei tähenda siiski vulgaarset üldistust stiilis ,,kõik X-taustaga inimesed kasutavad alati Y-keelendit". 10. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine USA inglise keeles. Klassikalised tööd, meetodi sünd (vt L. Keevaliku artikkel, andmed aineprogrammis). 11. Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis, traditsioonides, sotsiokultuurilises reaalsuses. Olemuslikult pole keelel ja murdel mingit vahet. Vastastikune mõistetavus (kui on mõistetav, siis on ühe keele murded, kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium. Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga". Kirjakeeled/standardid ei eksisteeri ,,objektiivselt", neid luuakse,
· sotsiaalkultuurilist keskkonda (ühiskonnas ja kultuuris kehtivad väärtused, normid, ootused, üldised teadmised jne) (Lauristin, Vihalemm 1980:9). Põhilised teabevajadused liigitatakse nelja rühma: · vajadus tunnetada oma tegevuse objekti, vahendeid ja keskkonda. Inimestel on vajadus orienteeruda materiaalsetes ja looduslikes tingimustes, vajadus kohaneda sotsiaalses ja sotsiokultuurilises süsteemis ja välja töötada plaane ning meetodeid nende muutmiseks; · tarvidus enesetunnetuse järele. Vajadus hinnata ja korda saata enesele püstitatud eesmärke, oskusi, võimeid ja et neid õigesti mõista; · vajadus tegevusjuhiste järele, rakendades teiste inimeste kogemusi enda tegemistes, sealhulgas arvestades väljakujunenud ultimaatumeid; · tarvidus reguleerida oma suhteid teiste kodanikega, mõjutada teiste
konkreetse sündmusega füüsilises tegelikkuses. Teksti kohandamise reeglid füüsilisele tegelikkusele on iseenesest kaunis keerukad ning see on oluline osa kaasaegsest haridusest. Meie tähelepanu peab olema suunatud mõistelisele kontekstile ja süsteemile, milles taolised operatsioonid on mõttekad. Peame arvestama, milline on keskkond, milliseid ressursse see pakub ja milliseid nõudmisi esitab. Oleme küll bioloogilised olendid, kuid elame sotsiokultuurilises tegelikkuses, milles meil on ligipääs erinevatele abivahenditele, mis viivad meid meid kaugele bioloogiliste eelduste poolt seatud piiridest. Intellektuaalsete ja füüsiliste eelduste osas pole me liigina viimaste kümnete tuhandete aastate jooksul mingit kvalitatiivset hüpet sooritanud. Kuid kindlasti on toimunud murrangulised muutused (tööriistad, kultuur, inimlikud toimingud organiseeritud tegevussüsteemidesse).
Venelased arvavad ka seda, et Eestis võiks olla rohkem teist keelt kõnelevate laste lasteaedu ja koole. Identiteet Identiteet on ühtsustunne mngi rühma või rahvusega.Integratsioon ja identiteedi kujunemine on kui vastastikune protsess, mis hõlmab nii enamus kui ka vähemusrahvusrühmi. Järgnevalt keskenduksingi mõningatele aspektidele sellises protsessis. Eesti identiteet pole midagi eraldiseisvat. See on käsitletav vaid ajaloolises ja sotsiokultuurilises kontekstis. Iseenda otsinguid tuleb tihti alustada teistest. Seetõttu on eestlaste identiteetide käsitlemisel oluline vaadata ka teisi rahvusgruppe, kellega jagatakse territooriumi ja kellega puututakse kokku igapäevases elus. On mitmeid küsimusi ja eluvaldkondi, kus eestlaste ja muulaste seisukohad erinevad väga oluliselt, alates suhtumisest välismaalase passi kuni hinnanguteni Venemaa usaldusväärsusele. Samas on selgelt märgatav hoiakute diferentseerumine eri elanikkonna gruppidel.
See eeldab valikut, mis võivad olla ideoloogiliselt olulised. Passiveerimine, nominaliseerimine ja umbisikustamine – manipuleeriv keelekasutus. Positiivsetel tegijatel on alati nimi, nt valitsus lisab pensionimäärale 10€, aga negatiivsetel tegijatel pole nime, nt pensionimäär jäi muutumatuks või elektrihind tõuseb. Kust tulevad kultuurilise keelekasutuse mallid ja iseenesestmõistetavusest? Loomulikustumine ehk naturaliseerimine – mingeid keeletootmise malle peetakse sotsiokultuurilises keskkonnas loomulikuks. Loomulikustumine peegeldub nii tekstis kui keelestruktuuris. Kui keeles on 1 sugudest markeeritud, on see alati naissugu – mees on norm, naine on erand ja erand tuleb üles märkida. Rahvuslik jaotus eestlane-muulane on loomulikustunud, ei pea vajalikuks muulasi omavahel eristada, nad on meie jaoks mitte-eestlased ehk kes nad meie suhtes pole. Fokuseerimine – nt pealkirjas asetatakse esikohale asi, mida tahetakse rõhutada, mis
institutsioonide tegevust. Sotsialiseerimine on isiku sihipärane suunamine, õpetamine, informeerimine teiste indiviidide ja sotsiaalsete gruppide poolt, eesmärgiga tagada sotsialiseeritava normipärane ja ühiskonnas aktsepteeritav käitumine. Sotsialiseerumise käigus ammutab isik ise teadmisi, järgib eeskujusid, et ennast ühiskondlike normidega kurssi viia ja võrrelda oma arusaamu, tõekspidamisi ühiskonnas aktsepteeritavatega. Etapid isiku ealised arengufaasid 3. Kohanemine teises sotsiokultuurilises keskkonnas: Kohanemine, millele on omased stabiilsed muutused indiviidi ja grupi teadvuses vastuseks keskkonna nõudmistele. Kohanemine võib viia või mitte viia indiviidi ja keskkonna vastastikusele harmooniale. Eristatakse kolme kohanemise tüüpi: sotsiokultuuriline, psühholoogiline ja majanduslik. a) psüühiline kohanemine kuulub sisemiste psüühiliste tulemuste hulka (nagu hea psüühiline tervis). Psüühiline
annaabi.ee 
