TEADUSED Seotud teadused: 1) Geograafia sotsiograafia tegeleb nii ühiskonda kui sots, gruppide ruumilise paigutamisega. Rajaja R.Steinmets (1862-1940) 2) Kasvatusteadus ehk Pedagoogika. Sotsiaalpedagoogika rajaja on Saksateadlane Paul Notrop (1854-1924) 1899 andis välja teose ,,Sotsiaalpedagoogika". Peab lähtuma ühiskonna vajadustest, ühiskond on huvitatud, et kujuneks välja sotsialiseerunud isiksus. 3) Psühholoogia- teadus inimese käitumisest. Psühholoogia suund sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste käitumist ühiskonnas, isiksus on sotsiaalsete suhete summa. Rajaja William MC Dougall (1871-1938). Kirjutas ,,Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse" Isiksust- võib käsitleda kui sotsiaalsete suhete summat. 4)Psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud (1856-1939)
tasanditel. Indiviid, sotsiaalne grupp, ühiskond TEADUSED Seotud teadused: 1) Geograafia sotsiograafia tegeleb nii ühiskonda kui sots, gruppide ruumilise paigutamisega. Rajaja R.Steinmets (1862-1940) 2) Kasvatusteadus ehk Pedagoogika. Sotsiaalpedagoogika rajaja on Saksateadlane Paul Notrop (1854-1924) 1899 andis välja teose „Sotsiaalpedagoogika“. Peab lähtuma ühiskonna vajadustest, ühiskond on huvitatud, et kujuneks välja sotsialiseerunud isiksus. 3) Psühholoogia- teadus inimese käitumisest. Psühholoogia suund sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste käitumist ühiskonnas, isiksus on sotsiaalsete suhete summa. Rajaja William MC Dougall (1871-1938). Kirjutas „Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse“ Isiksust- võib käsitleda kui sotsiaalsete suhete summat. 4)Psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud (1856-1939) Algselt oli ravimeetodiks millega raviti neurootikuid ja hüsteerikuid.
grupitööd käitumisharjumuste korrigeerimiseks ja väärtushinnangute kujundamiseks. (3) Vajadusel osutab kool õpilasele eripedagoogilist, psühholoogist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist. § 16. Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud sotsialiseerunud käitumishäirest, sotsialiseerumata käitumishäirest või hüperkineetilisest käitumishäirest ning kellel esineb lisaks nimetatule muu meeleoluhäire või tõsine psüühikahäire. (2) Õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel. (3) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel õppivatele õpilastele
NB! Sotsialiseerumine toimub indiviidi ja sotsiaalse struktuuri vastasmõjus. 8 Sotsialiseerumise aspektid on: kontekst, sisu ja protsess ning resultaat Sotsialiseerumise eesmärgid: 1. Positiivne eneseteadvus Ch. Horton Cooley: "peegel-mina" G. Herbert Mead: "tähtsad teised" ja "üldised teised" 2. Sotsiaalsed oskused 3-komponendit kontseptsioon (G. H. Mead): "mina"- intuitsioon, "sotsialiseerunud mina" - mäng, "teiste rolli võtmine" teadlik mäng 3. Keele omandamine 4. Väärtuste omandamine 5. Rollieesmärkide teadvustamine 6. "Üldiste teiste" teadvustamine Sotsialiseerumise tüübid: ettevalmistav, vahetu, resotsialiseerumine Totaalne institutsioon: Erving Goffmani poolt pakutud mõiste tähistamaks indiviidi eksistentsi täielikult reguleeritud ja pealesurutud süsteemis eraldatuna muust sotsiaalsest maailmast.
sotsialiseerumise internaliseeritud mudelit (Coakley, 1993) Vastavalt sellele mudelile inimesed usalduslikult ja vastutustundlikult kujundavad ennast ümbritsevas ühiskonnas välja reegleid ja rolle. 42 Kui uurijad kasutavad internaliseeritud mudeleid, pööravad nad tähelepanu kolmele aspektile: 1. iseloomu omadustele, mis on seotud sotsialiseerumisega ja inimestele, kes on sotsialiseerunud; 2. inimesete ja sotsiaalsete institutsioonide seosed sotsialiseerumisega; 3. sotsialiseerumise spetsiifilistele tagajärgedele. Enamus uuringud spordisotsioloogias pööravad tähelepanu sellele, kuidas sportlased sotsialiseeruvad. Olulisteks sotsialiseerivateks teguriteks on osutunud isa, ema, õed, vennad, õpetajad, treenerid, kaaslased ja "juhuslikud rolli modelid". Kõige olulisemaid sotsialiseerivaid tegureid kirjeldatakse kui "olulised teised".
Samuti räägitakse mõnes ühiskonnas, et lesbid on heteroseksulaasetest naistest bioloogiliselt erinevad. VANUS Paljudes ühiskondades inimese auaste tõuseb vanemaks saades. Samas pole mitmetes modernsetes industreaal ühiskondades autoriteeti eakate vastu. Vanemaid inimesi hinnatakse kogemuse tõttu. Paljudes ühiskondades on poltiitilised juhid vanemad mehed. Teismelisi ei võeta tõsiselt, kuna nad ei ole täielikult sotsialiseerunud. ABIELU JA SURM Ühiskondade riitused seoses abielu ja surmaga võivad olla väga erinevad. Matused on viimane kõige oluliseim riitus ühe inimese jaoks. RIITUSED MODERNSES ÜHISKONNAS Enamus riitusi muutus pärast II MS. Väga palju olneb usust ja traditsioonidest. 11 POLIITIKA JA VÕIM Poliitika on seotud võimuga. Analüütiliselt võib öelda, et poliitikat leidub igas ühiskonnas, kuid erineval kujul. Modernses ühiskonnas on kerge poliitikat tõlgendada
KASVATUS: Eesmärk: sotsialiseerumine Eesmärgi saavutamise tingimused: Ühiskonna väärtuse ja normisre süsteemi olemasolu, info liigub erinevatel tasanditel, deklareeritud väärtused ja käitumisnormid on kooskõlas, sotsialseerimise objekti valikuvõimalused; valikuvabadus ja isiklik vastususe areneb, Väline kontroll asendub sisemisega Kasvatus: Ma tean, valin, vastutan ma tahan! reaktsioon: aktiivsus, loovus, kontaktide loomine Tulemus: sotsialiseerunud isiksus. Karistus: Ma ei tea, ei vali, ei vastuta ma peanReaktsioon: alluvus, protest, põgenemine Tulemus: võõrandunud isiksus. Selle järgi erikoolis on karitusasutused sealt põgenetakse, protestitakse, ei taheta seal olla. Seal öeldakse, et sina oled süüdi sellele, et mina siia sattusid. Totaalinstitutsiooni mõju tulemus. ¼ seal koolis viibivatel puudub ideaalne mina. Peetakse ennast targaks, lolliks, laisaks, tubliks vastandlikud omadused esinevad kõik koos
Häire aluseks on bioloogilised faktorid, mitte vaid keskkondlikud olud. Käitumishäirete ilmingud (RHK-10, F91) - Tõrges-trotslik käitumine iseloomulik tõrksus ja väljakutsuv käitumine, laps ei kuula sõna, enamasti ei ole agressiivsed- - Perekonnas avalduvad käitumishäired probleemid avalduvad lähisuhetes - Sotsialiseerumata käitumishäire laps tekitab teistele kahjusid, käitub agressiivselt, probleemid suhtlemises eakaaslastega - Sotsialiseerunud käitumishäire - laps tekitab teistele kahjusid, käitub agressiivselt, eakaaslastega suhetes probleeme ei ole o Ülemäärane kaklemine, kiusamine o Julmus inimeste või loomade vastu o Valetamine ja varastamine o Sagedased vihapursked ja sõnakuulmatus o Negativism, koostööst keeldumine Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 38 Kas on tegemist kehva kasvatusega
annaabi.ee 
