· Isikute grupid · Sotsiaalsed institutsioonid · Ühiskondliku teadvuse materialiseerunud väljendajad. Näiteks raamatud, kunstiteosed, arhitektuur jne. Isiku sotsialiseerumise protsessi kestuvus. Sotsialiseerumine kestab mitte kuni inimese pensionileminekuni, vaid kuni surmani, sest norme, teadmisi, väärtusi, uuendusi on inimesel ühiskonnast ammutada terve elu jooksul. Sotsialiseerimisagente on võimalik järjestada inimese eluea etappide järgi. Esimene sotsialiseerimisagent on perekond, ema ülesandeks kasvatus, areng, mina-kontseptsiooni kujundamine. Järgmine on eakaaslaste grupid mängu- ja lasteaiakaaslased, subkultuurid. Järgmine on haridussüsteem, kool kui primaarne grupp, pinnas, kust isik peaks saama teadmisi ja mis kujundab meie suhtumisi ja hoiakuid. Haridus kui stardiplats, mis loob edasisi võimalusi. Determineerib, kes või mis saab järgmiseks sotsialiseerimisagendiks. Kes õpib edasi, selle järgmine sotsialiseerimisagent on kõrgkool
5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 80. Mis on religooni funktsioonideks? Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte. 81. Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 20 Sotsioloogia alused Liina Käär Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda. Individuaalne tugi: Religioon pakub lohutust, seletusi ja tähendusi, kui inimene kogeb oma elus raskusi, kriise jms, millega on raske toime tulla (sõda, lähedaste surm, haigus jms) Religioossed tseremooniad pakuvad usklikele identiteeti, kokkukuuluvustunnet teatud grupiga, mis hoolib neist ning ühendab läbi teatud käitumisreeglite Religooon pakub seletusi elu mõtte, surma või sotsiaalse staatuse kohta
- Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. - Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. - Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. 90. Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus. Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda. Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses, allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve. 91
Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis, kui tulemust ei ole võimalik ratsionaalsete teaduslike vahenditega ette ennustada. 105. Mis on religooni funktsioonideks? Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte. 106. Funktsionalistlik (sh Durkheimi käsitlus) ja konfliktiteoreetiline käsitlus (sh Max Weber, Karl Marxi nägemus religioonist). Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda. Individuaalne tugi: Religioon pakub lohutust, seletusi ja tähendusi, kui inimene kogeb oma elus raskusi, kriise jms, millega on raske toime tulla (sõda, lähedaste surm, haigus jms) Religioossed tseremooniad pakuvad usklikele identiteeti, kokkukuuluvustunnet teatud grupiga, mis hoolib neist ning ühendab läbi teatud käitumisreeglite Religooon pakub seletusi elu mõtte, surma või sotsiaalse staatuse kohta
3. Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. 4. Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. 74. Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus. Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda. Individuaalne tugi: Religioon pakub lohutust, seletusi ja tähendusi, kui inimene kogeb oma elus raskusi, kriise jms, millega on raske toime tulla (sõda, lähedaste surm, haigus jms) Religioossed tseremooniad pakuvad usklikele identiteeti, kokkukuuluvustunnet teatud grupiga, mis hoolib neist ning ühendab läbi teatud käitumisreeglite
3. Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. 4. Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. 74. Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus. Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda. Individuaalne tugi: Religioon pakub lohutust, seletusi ja tähendusi, kui inimene kogeb oma elus raskusi, kriise jms, millega on raske toime tulla (sõda, lähedaste surm, haigus jms) Religioossed tseremooniad pakuvad usklikele identiteeti, kokkukuuluvustunnet teatud grupiga, mis hoolib neist ning ühendab läbi teatud käitumisreeglite
3. Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. 4. Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. 108. Funktsionalistlik (sh Durkheimi käsitlus) ja konfliktiteoreetiline käsitlus (sh Max Weber, Karl Marxi nägemus religioonist). FUNKTSIONALISTLIKU KÄSITLUSE JÄRGI PAKUB RELIGIOON INDIVIDUAALSET TUGE, ON SOTSIALISEERIMISAGENT NING AITAB INTEGREERUDA ÜHISKONDA. KONFLIKTITEOREETIKUTE JÄRGI ON RELIGIOON SOTSIAALSE KONTROLLI VAHEND, MIDA VALITSEV KLASS ENDA HUVIDES KASUTAB: HOIAB INIMESI PAIGAL NENDE STAATUSES, ALLUTAB NEID VASTAVALT REEGLITELE NING TOETAB JA ÕIGUSTAB ÜHISKONNAS VALITSEVAT EBAVÕRDSUST.. 109. Mis on uskumuste funktsioonid? FUNKTSIOONID: RELIGIOOSED USKUMUSED USK ÜLELOOMULIKKU (JUMAL,
· Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. · Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. 106. Funktsionalistlik (sh Durkheimi käsitlus) ja konfliktiteoreetiline käsitlus (sh Max Weber, Karl Marxi nägemus religioonist). · Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda. · Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses, allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Weberi nägemus: Religioon annab aluse muutustele ühiskonnas.
Koostöö klassiruumis on edu pandiks. Kõrgharidus Kõrghariduse jaotumine: rakenduslik ja akadeemiline; Ülikooli jagunemine osakondadeks, õppetoolideks jne. Üliõpilaskond: keskmine vanus kasvab; esmane faktor kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kihistumise süsteemi säilitamisel. Ülikool on ühiskonna tasemel esimene inimese sotsiaalset staatust kujundav tegur kaasaegses ühiskonnas. 12.1.6. Kokkuvõte · Haridussüsteem on oluline sotsialiseerimisagent kaasaegses ühiskonnas · Laste õppeedukus sõltub paljuski nende päritolust · Haridussüsteem võib olla kas ühiskonna stabiilsuse säilitajaks või hoopis kihistumise üheks põhjuseks · Kaasaegne haridussüsteem on diferentseerunud · Kõrgharidusel, samas ka igal teisel haridusel peale keskharidust, on oluline roll inimese edasise staatuse määramisel 13. KEHA, TERVIS, HAIGUS JA TERVISHOIUSÜSTEEM 94 13.1
annaabi.ee 
