aastase-lahingu-jarel Soome ja NATO – kas lähenemine Eesti regionaalpoliitika hävitab riiki Eesti ja Soome hakkavad ühiselt X-teed Euroopa sotsiaaluuring: Eestis tunnevad end WHO: õhusaaste põhjustab aastas 6 viib ühinemiseni? arendama kõige üksildasemana eakad naised ohustatud on 92% inimkonnast Regionaalne http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/eest julgeolekuko http://www.maailmavaade
Nad on alati samasugused. Hüpotees uurijapoolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Andmete kogumine alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada ka teiste poolt varem kogutud andmeid (on avalikke andmestikke nagu nt Euroopa sotsiaaluuring, Maailma väärtusteuuring ) . Peamised sotsiaalteaduslikud andmetekogumise meetodid: 1. Küsitlus 2. Vaatlus 3. Eksperiment 4. Dokumentide analüüs Küsitlus ankeetküsitlus (samade küsimuste esitamine suurele hulgale inimestele. Suletud küsimused (vastusevariandid ees). Intervjuu väiksema hulka inimeste põhjalikum küsitlemine, avatud küsimused. *populatsioon e üldkogum need inimesed kelle kohta tahame oma küsitlusega infot saada
Lastega leibkond 19,3 9,3 Täiskasvanu ja laps(ed) 36,1 15,8 Ühe lapsega paar 20,9 9,9 Kahe lapsega paar 13,1 7,1 Vähemalt kolme lapsega paar 22,9 12 Muu lastega leibkond 15,6 7 Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2014 Tabelis on välja toodud 2013. aastal vaesuses elavad leibkonnad protsentides. Näha on, et lastega peredel on suurem risk sattuda vaesusesse. Vaesuses elab ligi kümnendik lastest, kõige suurem vaesusprotsent on üksikvanemate seas. Ema, kes kasvatab üksinda ühte või mitut last ja kelle töötasu ei ulatu isegi keskmise palgani elab lastega suures vaesuses. Vaatamata madalale palgale tuleb tasuda suured arved, mis kaasnevad eluasemega. Sageli ei saa üksikvanem soetada isegi eluks
Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad NB! Vt Eesti Sotsiaaluuring 2013, Eesti Statistika NB! Vt Eesti Sotsiaaluuring 2013, Eesti Statistika 11. Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, 22. Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne,
Beck-Gernsheim 2002). Selle kõrval on tähtis sekulariseerumine ehk ilmalikustumine, koos millega on vähenenud kristlikul 11 Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2006 maailmapildil põhinevate moraalinormide olulisus. (Ibd: 3) Eestis algas see nõukogude okupatsiooniga, mille vältel kõik religioosne oli põlu all. Vaba kooselu levikut erinevates riikides saab hinnata rahvaloenduste, küsitlusuuringute ja (nt Rootsi ja Norra puhul) registriandmete alusel. Euroopa Sotsiaaluuringu 2006. aasta küsitluses osalenud riikide andmete ja varasemate uuringute põhjal võib Euroopat vaadates öelda, et
G4, Egiptus ja Nigeeria oleksid saanud alalisteks liikmeteks. Ei meeldinud kellelegi. o plaan B – 5 alalist jäänuks alles, aga oleks tekitatud uus kategooria JNis, mis koosnenuks 8 liikmest, kuid keda valituks 4 aastaks, lisaks üks vahelduv liige, kes valitakse 2 aastaks. Siiani aga midagi muutunud ei ole. Reformist räägitakse palju. Kuidas ÜRO-d usaldatakse? ESS – Euroopa sotsiaaluuring 2008. Teevad iga 2 aasta tagant, käivitumas 2010. aasta uurimus. Vt slaide! Bulgaaria, Eesti, Soome, Venemaa, Pr. Soomlased usaldavad ÜROd kõige enam. Bulgaaria on see riik, kes üldse ei usalda ÜROd. Prantslaste ja eestlaste usalduse tase on vägagi sarnased. Eestis on suhtumine ÜROsse ja ELi samuti väga sarnased. Erilist vahet ei ole, kuid suhtumine ÜROsse on õige pisut parem.
(sõltuv muutuja). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine – selgitamine kas hüpotees vastab tõele või mitte. 3. Andmete kogumine. Selleks et hüpoteesi testida, tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda. Sotsioloogias esineb küll tihti sellist olukorda, kus uurija ei kogu andmeid isiklikult, vaid kasutab kellegi teise poolt varem kogutud andmeid. Näiteks on olemas mitmeid avalikult kättesaadavaid andmestikke (nagu Euroopa Sotsiaaluuring), mida sotsioloogid tihti kasutavad, kuigi nad ise neid andmeid ei ole kogunud. Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: 1) Küsitlus (survey) a) ankeetküsitlus – samade küsimuste (ankeedi e. küsimustiku) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele); ankeedi küsimused on tavaliselt suletud – vastusevariandid on ette antud; ühe inimese kohta saadav info on küllaltki pealiskaudne, kuid küsitletud inimesi on palju;
ning pealegi esineb ta tihti koos teiste väärkohtlemise liikidega.31 28 . (2007). . Tallinn: Livret, lk 99. 29 Sootak J., Pikamäe P. (2002). Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, lk 390. 30 Soonets R. (1997). Lapse väärkohtlemise mõiste ja liigid.Tartu: AS Atlex, lk 93. 31 Soo K., Kutsar D. (2004). Seksuaalse väärkohtlemise kogemusedja hoiakud Eesti noorte hulgas. Sotsiaaluuring.Tartu, lk 7. 16 Vähem olulised ei ole agressiooniga seotud väärtushinnangud, mis on olulised ühiskonna teatud segmendis ja see, kui tihti laps näeb teisi, kes kasutavad asgressiooni oma probleemide lahendamiseks (reaalses elus või/ja kinos ja teleriekraanil), ning kuidas laps on õppinud mõistma sotsiaalset maailma.
(King 2009: 25) Siiski on teenusepakkujate struktuuri põhjalik innoveerimine ja kõigi teenuste kontsept- sioonide ülevaatamine edu saavutamiseks hädavajalik. Seepärast uuriti paljude autorite 25 arusaamu radikaalse innovatsiooni aluste kohta, näiteks Alison Prendiville ja Leslie McKee vastasid portaalile Service Design Research antud usutluses, et selle aluseks saab olla vaid kvalitatiivsel meetodil teostatud sotsiaaluuring, eriti hea on kasutatada avatud intervjuusid, et saavutada kohaliku kogukonnaga varajane kontakt. Kõige täht- samaks peetakse aga innovatsiooni põhimõtete elluviimise õige idee valimise, mees- konna koostamise, arendusprotsessi loomise, eestvedamise, riski juhtimise, sihtrühma määratlemise, turuajastamise jne oskust. Innovatsioon pole vaid "ahhaa"-ideed. See on pigem distsiplineeritud lähenemist vajav protsess, mille käigus parimad ideed välja sõelutakse
annaabi.ee 
