reageerivad sotsiaalsetele, poliitilistele ja majanduslikele muutustele. Muutuv keskkond toetab teatud tegevusi ning samal ajal välistab teised tegevused. Teise järelduse kohaselt eksisteerib vähemalt neli välist põhjust, mis mõjutavad vabatahtlikke organisatsioone, nende suurust, rolli ja funktsiooni sotsiaalsektoris. Esmalt on tähtsal kohal sotsiaalprobleemide keskkond, sest vabatahtlikud organisatsioonid kohandavad oma tegevusi arvestamaks muutuvaid vajadusi sotsiaalprobleemidega võitlemiseks. Teiseks on vabatahtliku sektori tegutsemisvõimekuse puhul oluline tegur inim- ja raharessursid, nagu riigi või kohaliku võimu rahaline toetus, aga ka inimeste soov vabatahtlikku tööd teha. Kolmandaks mõjutavad muutuvad reeglid ja eeskirjad vabatahtlike organisatsioonide tegevust, võimaldades teatud tüüpi tegevusi, kuid samal ajal teisi tegevusi pärssides. Neljandaks on väga tähtis nii esmajärguliseks peetavate sotsiaalsete probleemide
mis teisisõnu tähendab teadmiste andmist ning noore inimese ettevalmistust hiljem iseseisvas elus hakkama saada. Olen veendunud, et piirkonniti ja paikkonniti on koolil erinev roll. Siinkohal lähtun kirjutises oma elukoha lähedasest koolist, mis asub maapiirkonnas ja milles ma ise töötan. Väikeses maakoolis on koolile seatud suured ootused ja ülesanded, sest kool peab tegelema nii õpilaste ja täiskasvanute sh noorte õpetamisega/koolitamisega, kultuurialaste teemadega kui ka sotsiaalprobleemidega. Tänases koolis on kooli õppekavad, mis teadaolevalt on reguleeritud riigi tasandilt, üle koormatud. Paljudele õpilastele pole seega ka programmilised teadmised jõukohased. Õpilased on erineva intelligentsuse tüübi, omandamisviisi, õppimisvõime, omandamise kiiruse, lugemisoskuse, huvide, motiivide ja kalduvustega. Sageli jääb õpetuse sisu lapsele elukaugeks ja on liialt akadeemiline.
.............. 16 Hälbiv käitumine (deviant)............................................................................. 16 Sildistamine.................................................................................................... 17 Kriitiline teooria.............................................................................................. 17 Sotsiaalne konstruktivism.............................................................................. 17 Töö sotsiaalprobleemidega (social problem work) või mäng sotsiaalprobleemidega (social problem game)....................................................................................................................................................18 Tähendused ja kategoriseerimine......................................................................18 Nõuded ja nõuete konstrueerimine...................................................................18
Sellega kaasneb veel veekogude ja vahel ka põhjavee reostumine. Veevarude kaitse Veevarude kaitseks on maailmas vastu võetud mitmeid rahvusvahelisi õigusakte. Ka igas riigis on oma seadused. Nii kehtib Eestis praegu "Veeseadus", mis võeti vastu 1994 aastal (hiljem on tehtud parandusi ja muudatusi). Õiguslikult saab reguleerida vee otstarbekat kasutamist tootmistegevuses. Kuid vett peaks otstarbekalt kasutama ka iga inimene oma igapäevases tegevuses. Kasvavate keskkonna- ja sotsiaalprobleemidega toimetulekuks on loodud tegevuskava 21. sajandiks Agenda 21. Ülemaailmne Agenda 21 (säästva arengu tegevuskava aastani 2030) võeti vastu Stockholmis 1992. aastal. Järgnevalt võeti vastu Agenda 21 erinevatel tasanditel (näiteks Euroopa, regionaalsel ja Eesti tasandil ning kohalikul tasandil säästva arengu tegevuskavad). Ülemaailmsel tasandil on säästva arengu põhimõtte eesmärkideks nii ressursside (sealhulgas ka vee) kaitse
tekkis väga palju fänne ja jäljendajusi, aga, imestuseks, Cobainile see üldse ei meeldinud: ta tegi oma muusikat mitte selleks, et olla populaarne, esiteks, ta oli vaba ja iseseisev rock- muusika esindaja ja palju kuulajaid ajasid Kurti närvidesse. Järgmine gruppi album, «In Utero», ta tahtlikult tegi palju „raskemaks ja tumedamaks“. Album ei saanud nii populaarseks, nagu eelmine, aga oli päris edukas ka. Nirvana tekstides ei ole eriti palju teemasid, mis on seotud sotsiaalprobleemidega, nagu teistel punk-bändidel, aga, kasutades oma populaarsust, Kurt ka jagas publikuga oma mõttesid. Kurt palju tekste pähendas geiliiklusetle ja naistele, kes tahavad aborti teha; tema jaoks see oli normaalne ja ta oli aktiivne nende teemade kaitsja. 5 Eraelu Kurt ja tema tulevikkune abikaasa Courtney Love said tuttavaks 1990. a. ühes klubis
Kokkuvõtte Käesoleva töö autor koostas referaadi teemal ,,Sotsiaalpoliitika: miks, kellele ja kuidas". Kuigi antud teema on väga oluline Eesti ühiskonnas, kus alles õpitakse ulatama abikäsi endast nõrgemale, peab tunnistama, et referaadi mahtu arvestades ei olnud võimalik antud probleemidega süvitsi minna. Siiski keskendus töö autor enda seisukohalt olulistesse küsimustesse. Töö autor otsustas mitte minna süvitsi ka konkreetsete sotsiaalprobleemidega. Sest raske on välja tuua kõige olulisemad puudujäägid Eesti sotsiaalpoliitikas laste- ja perepoliitikas, töötuses, kodutused või vanurite probleemide juures. Kõik need on olulised ja kõigi nende probleemidega peab riik tegelema võrdselt. Töö autori arvates saabli sotsiaalpoliitikaks nimetada eelnimetatud probleemidega tegelemist poliitilisel tasandil ehk ressursside ümberjaotamist riiklikult. Kasutatud kirjandus Einasto, M. Sotsiaalpoliitika kaks tahku
sulitempudeks Eesti majanduses." Euroopa Liiduga ühinemine seostus Eesti avalikus arvamuses üldiselt ka sotsiaalse keskkonna paranemisega. Efektiivse sotsiaalpoliitika puudumist tolle aja Eestis oli kohati hakatud pidama oluliseks takistuseks Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Tõepoolest, üheks olulisemaks Euroopa Komisjoni etteheiteks Eestile oligi tõdemus, et siinne ,,valitsus näib olevat sotsiaalsfääri unustanud." Eespool mainitud EMOR-i küsitluse põhjal pidi sotsiaalprobleemidega seonduvat Euroopa Liiduga ühinemise puhul oluliseks umbes neljandik küsitlutest. Samuti oli Euroopa Liitu astumist seostatud positiivsete muutustega töötervishoiu alal, sest see eeldas terve hulga vastavate seaduste ( tööohutuse ja töötervishoiu seaduse ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste sundkindlustus), ning teiste õigusaktide vastuvõtmist, mis Eestis tol ajal puudusid. Samas oli töökaitse üks neid valdkondi, mille puhul Euroopa Komisjon heitis
kaugel isegi geograafilises mõttes. Kuigi kodutus siin samas, aga kodutus me murede edetabelis taga. Eesti erakondade valimislubadused üheski pole nt lubadust leevendada kodutus. Sest sellega ei võidaks populaarsust. Kodutu ju ei vali ja kes valib, see ei muretse kodutuse pärast. Kodutus kauge ja välimus kauge. Nõudlejad muretsevad, et publik märkaks just nende nõuet. Kuidas tõmmatakse avalikkuse tähelepanu? Näide karusnahavastased paljalt linna peal. Töö sotsiaalprobleemidega ei tähenda tööd inimestega, kes kannatavad sots probl käes. Ei tähenda individuaalset aitamistööd. Tähendab tööd inimsetega, kelle võimuses on midagi teha sots probleemidega. Kelle võimuses vastu võtta mingi seadus. tipp bürokraatia ja poliitikud. Enamasti ei pea nõudleja veenma kogu avalikkust/ühiskonda. See on võimatu. Tuleb veenda kedagi, kelle võimuses mingi sotsprogramm käivitada, vastu võtta seadus vm regulatsioon. Luua uus teenus, toetus
maailmakäsitlusel, mis peab vabaduse ja inimväärikuse integratsiooni ühiskonna suurimaks väärtuseks. Riikliku majanduspoliitika ülimaks eesmärgiks on ühiskonna stabiilne areng. Kuid areng ja stabiilsus on vastuolulised seisundid. Arengule suunatud majanduspoliitika peab toetama tootmissektori innovatsiooni. Stabiilsusele suunatud majanduspoliitika peaks tegelema rohkem sotsiaalprobleemidega. Kõikide riikide tsentraliseerituse, hierarhilisuse ja bürokratiseerumise tase on otsustaval määral sõltunud sellest, kas riik on läbinud feodalismi või mitte. Põhja-Ameerikas teatavasti polnud feodaalaega. Võrreldes Lääne-Euroopa riikidega, on USA, Kanada ja teised sellise ajalooga maad mõnes mõttes suhteliselt alaarenenud keskvõimuga riigid. Samuti on ilmne, et 44
annaabi.ee 
