terminites osaleda erinevates sotsiaalsetes kontekstides ja tulla toime erinevates sotsiaalsetes situatsioonides. Võtmeprintsiibid praktikas: Fookus lapsele kui tervikule Praktiseerija näeb ennast suhetes lapse/noorega. Lapsed ja noored näevad ennast koos, mitte hierarhilistes suhetes Spetsialist pidevalt reflekteerib oma tööd vaagides .... Sotsiaalpedagoog töötab igas vanuses oleva inimesega. Sotsiaalpedagoogilised probleemid Milline Sp-line probleem on tänapäeval kõige akuutsem koolis? Tänapäeva SP küsimused on seotud järgmiste sotsprobleemidega: Sagenenud pereprobleemid ja vanemlus Lastekodude hoolekanne Immigrantide laste probleemid Hooletusjätmisega seotud probleemid Psühosotsiaalse hälbivuse suurenemine koolis Käitumisprobleemide sagenemine Agressiooni ja kuritegevuse sagenemine Noorte subkultuuride mõju
Sekkumist vajavad erinevad olukorrad, mis takistavad laste integreerumist ühiskonda. Lisaks lastele, kuuluvad töövaldkonda ka lapsi ümbritsevad täiskasvanud kuna nende mõju lastele on väga suur. Lisaks probleemide lahendamine sotsiaalpedagoogi töös, on oluline ka ennetav tegevus. Oluline on vältida olukorda, kus keskkond soodustab probleemide tekkimist. Lisaks sotsiaalpedagoogi profesionaalsetele oskustele, on olulisel kohal ka tema isikuomadused. Sotsiaalpedagoogilised võtted leiavad rakenust ka noortekeskuses. Sarnaselt koolile ja lasteaiale ilmnevad ka seal laste ja noorte sotsiaalsed probleemid. Sageli vajavad sotsiaalpedagoogilist lähenemist olukorrad, kus laps ei oska ise oma probleemile lahendust leida. Ta vajab selleks täiskasvanu tuge, õpetusi ja suunamist. Samuti vajavad sotsiaalpedagoogilist sekkumist laste omavahelistest suhetest tulenevad probleemid. Läbi
Tarja (toim.) Constructing Clienthood in Social Work and Human Services. Interaction, Identities and Practices. London and New York: Jessica Kingsley Publishers, 11–24 7. Kadajas, T. Sotsiaalkonstruktsionistlikule õppimisteooriale baseeruv autoetnograafiline reflektsioon: koolisotsiaaltöö ja koolisotsiaalpedagoogika kui reaktsioon Eesti kooli kommunikatsiooniprobleemidele (doktoritöö). 8. Kraav, I., Kõiv, K. 2001. Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis. 9. Leijen, Ä., Kullasepp, K. (2013). Õpetaja professionaalse identiteedi kujunemine õpetajakoolituse esmaõppes. Rmt. Krull, Leijen, Lepik, Mikk, Talts, Õun (Toim.). Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, 19-41 10. Lorenz, W. 1994. Social Work in a changing Europe. London; New York: Routledge, Chapman & Hall, Incorporated. 11. Ruus, V.-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L
uimastitest või teistest sõltuvust tekitavatest ainetest. Kokkuvõteks tahaks öelda, et täiskasvanu, kes mõistab laste vajadusi ja suudab nende tundeid jagada, on teinud esimese olulise sammu uimastiprobleemi ennetamisel. KASUTATUD KIRJANDUS Allaste, Airi-Alina. 2008. Koolinoored ja uimastid. 1516-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide tarvitamine Eestis. Tallinn: TLÜ Kirjastus Kraav, Inger, Kristi Kõiv. 2001. Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis. Tartu: Laste ja noorukite riiklik terviseprogramm Tegevus. Tugevus (1). Me saame palju teha selleks, et meie lastest ei saaks sõltlased. 2003. Tallinn: Sotsiaalministeerium Tegevus. Tugevus (2). Ma tahan oma last narkootikumide eest kaitsta. 2003. Tallinn: Sotsiaalministeerium Kariis, Tarmo, Elmar Nurmela. 1998. Vanemate ja kasvatajate osa. Uimastid - probleemid, ennetamine. Tallinn: Politseiamet, 34-35 Alas, Maie. 1998. Preventsioon koolis
ühiskonna vastutulelikkuse ja tähelepanelikkusega saaksime ja peaksime tegema lastekodust nende laste kodu. 15 10.Kasutatud kirjandus Aunapuu, T. (1990). Mõningates lastekodulaste psüühika arengut mõjutavatest teguritest. Rmt. Unt, I., Karlep K. (Koost.) Anomaalsete laste õpitegevus ja isksus. Tartu: Tartu Ülikooli toimetised, 3 Kraav, I., Kõiv K. (2001) Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis, Tartu Malvet, M. (2002) Erivajadustega laste õpingute toetamine,(kogum.) Laps, haridus ja toetav võrgustik, Tallinn: 27-28; 30 Marvet M., Mikkola, M. (1998) Sotsiaalhoolekanne, Karelactio Medar M., Medar E. (2007) Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja-teenused, Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 32-35 Kõrgesaar,J. (2002) Millises võrgustikus on Eesti hariduslike erivajadustega laps. Konverents
Abivajavast lapsest teatada kohalikule omavalitsusele või otse lastekaitsetöötajale. Hädaohus lapse puhul teatada otse politseile ja kohalikule omavalitsusele. Koolil on reeglina politseis oma kontaktisik. Informatsiooni võib edastada kirjalikult, suuliselt, telefoni teel. Edastatav informatsioon peab olema asjakohane. Raul Heido lasteahistamise temaatika (Lõuna ringkonnaprokuratuur). Tel. 7500737 21.10 loeng Sotsiaalpedagoogilised probleemid: sotsiaalne tõrjutus/ekslusioon, deprivatsiooni ring - sotsiaalpedagoogika kui võimalus ennetada ja leevendada sotsiaalset tõrjutust 4.11 loeng Sotsiaalpedagoogiliste probleemide avaldumine üldhariduskoolis, antisotsiaalne käitumine koolis. Sotsiaalse taustaga probleemid koolis 13 Õpi- ja käitumisprobleemid
V loeng - 19.03.14 Teacherthoughtbubble.tumblr.com Sotsiaalpedagoogika uurimisobjektid põhidefinitsioonist tuletatuna: Ühiskonda integreerumine Integratsiooniga seonduvad probleemid Pedagoogiline tegevus, mis tegeleb integratsiooniprobleemidega Mollenhauer 1996: sotsiaalpedagoogikat tuleks defineerida uurimisteemade alusel, mis keskenduskid kodu- ja koolivälistele pedagoogilistele probleemidele ning eristuskid teiste pedagoogiliste distsipliinide põhivaldkondadest. Sotsiaalpedagoogilised teooriad saab jagada kaheks: teooriad, mis seotud probleemidega, teooriad, mis seotud lahendustega neile probleemidele Hämaläinen 3ks: Enesemääratlusteooria mis on sotsiaalpedagoogika? (kuhu paigutub teadusena, millised on praktikad?) Raamteooria teadusliku aluse teooriad (nt Bronfenbrenneri ökoloogiline süsteemiteooria jne) Meetoditeteooria meetodid ja tööviisid (tulenevad otseselt raamteooriast, nendega väga seotud)
soodustavaid ja takistavaid pedagoogika haru, mis tegureid on olnud TÜ otsib võimalusi ennetada ja pedagoogika osakonna leevendada sotsiaalset uurijate uurimisobjektiks tõrjutust, siis on kogu üle kümne aasta, ETF on uurimus uurimust toetanud kähe sotsiaalpedagoogilise projekti osas. Uurimuse " rõhuasetusega. Sotsiaalpedagoogilised strateegiad sotsiaalse tõr- Käesolevas jutuse ennetamiseks ja kogumikus avaldame neli leevendamiseks" (ETF artiklit, mis käsitlevad uurimuse käigus esile kerkinud teoreetilisemat ja Sotsiaal üldisemat laadi probleeme, toetudes pigem kirjanduse pe kui empiirilise uurimuse da tulemustele. go og
annaabi.ee 
