pidurdamiseks . Sotsiaalpedagoogika ei tähenda vaid spetsiifilisi strateegiaid , meetodeid või uurimis ja arenguprogramme . See on eelkõige üldmõiste niisuguse tegevuse ja organisatsiooni kohta , mille ülesandeks on sotsiaalsete probleemide pidurdamine ja leevendamine pedagoogiliste vahenditega . Tegemist on seega nii konkreetse pedagoogilise tegevusega sotsiaalsete probleemide lahendamiseks kui ka selleks vajaliku sotsiaalpedagoogilise teoorialoomega " Sotsiaalne: 1. Ühiskondlik; 2. Kollektiivne ja inimsete integratsiooni puudutav; 3. Solidaarne, teistele tähelepanu pöörav ja hädasolijate aitamisele suunatud. Sotsiaalpedagoogikas on rõhutatud hädasolijate aitamist, tõrjutuse pidurdamist ja leevendamist ning ühiskonda integreerumisele kaasaaitamist Ühiskonna struktuuride mõjutamine kuulub poliitika alla, pedagoogiline mõjutamine toimub
korda kasvatuse üle filosofeerima, mõtisklema. Aristoteles (384.322 eKr). Teadmised tulevad tunnetuslikest kogemustest. Maailm eksisteerib vaatlejast sõltumatult. See, kes õpib ja kogeb, sellel tulevad teadmised maailmast. Saavutatud teadmiste tasandid erinevad valdkonniti. Demokritos (460-370 eKr). Kreeka filosoofia materialistliku suuna esindaja. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest. Eeskuju on oluline, mitte niipalju sõna. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemisviisi algus antiikajal? Poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus. Kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed. KUID sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega. Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu. Haridus oli priviligeeritud. Hoolimatus laste suhtes. Keskaeg (s.saj-15.saj), Uusaeg (16.saj-1914/18). Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Hakati uskuma oma saatuse
Teemad: vabadus, Rõõm", "Mäng ja Töö". kodu- ja isamaaarmastus, ühtehoidmisvajadus, headus, omakasupüüdmatus ja suuremeelsus. August Mälk Proosa- ja näitekirjanik. Ergas loodusetunnetus, Inimeste ja looduse suhted. 1900-1987 PERIOOD: "Sula" 1956-1991 Iseloomustus: Lastekirjandus hakkas järk-järgult vabanema sotsiaalpedagoogilise õppevahendi rollist. Majandusli esimesed elukutselised lastekirjanikud. Lasteluule osakaal kasvas. On eesti lastekirjanduse üks vil lasteluule kõrgperiood. Tõusis esile uus põlvkond lastekirjanikke. Fantaasiakirjanduse taasteke. Ol rahvaidentiteedi ja keskkonna säilitamine. Eesti lastekirjanduse teoseid hakati tõlkima NSVL ja Ida Harri Jõgisalu Lastekirjanik ja pedagoog
Sotsiaalpedagoog tegeleb nende inimestega, kes on ühiskonna seest väljas (indiviidide ja gruppidega konfliktses situatsioonis), kellel on probleeme ühiskonda integreerumisega ja ühiskonda kaasamisega. Kuidas ühendada teooriat ja praktikat? Teooria kasutamise abstraktsiooni aste kõrgem. Teooria kasutamine selleks, et saada põhjendatud alus sekkumiseks. Sotsiaalpedagoogika praktikat juhivad väärtused ja need on juurtega teoorias. Kes on sotsiaalpedagoogilise praktika sihtgrupp? Klient (definitsioon on vastuolus) persoon, kes võtab vastu sotsiaalpedagoogilsit abi versus et sotsiaalpedagoogikas vaadeldakse klienti kui aktiivset osalejat. Kliendi eetiline kohtlemine, võimalused kliendis endas. 2 Muutus praktiline SP-line töö, et tuua muutused kliendi ellu. Muutusi iseendast on nimetatud ka kohtlemiseks, hoolitsustööks jne. Muutus on suudatud igapäevale indiviidile ja grupile
Aristoteles: tõe määramise kriteeriumiks on tunnetuslik kogemus. Maailm eksisteerib vaatlejast sõltumatult saavutatud teadmiste tasandid erinevad valdkonniti. Demokritos (materialistliku suuna esindaja kreeka filosoofias): ,,Loomus ja kasvatus on sarnased. Kasvatus muudab inimest ja ühtlasi kujundab (uue) loomuse. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest." See on mõtteviis, töövahend, uskumine, mis aitab sotsiaalpedagoogil oma tööd hästi teha!!! Kas sotsiaalpedagoogilise mõtlemise alguse võib paigutada antiikaega? + poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus + kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed - Sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega! (näljasele ära anna kala, vaid õng) - Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu - Haridus oli priviligeeritutele - Hoolimatus laste suhtes Keskaeg, uusaeg. Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest
ö. sisemine tsensuur. Tuli kirjutada nii nagu ette nähtud. Jossif Stalini isikukultuse juurde käisid ka ülistavad lugemispalad ja värsid "suure juhi ja õpetaja, laste kõige parema sõbra" jne. jne aadressil. Juba aabitsas tänati riigijuhti, et lastel nõukogudemaal nii "hea elu" on. Suurem õhupuhastus toimus pärast Stalini surma kui isikukultus hukka mõisteti ning tõdeti muuhulgas ka õppe- kasvatustöö irdumist tegelikust elust. Ka lastekirjandus vabanes järk-järgult sotsiaalpedagoogilise õppevahendi rollist, tegelaskujud said tagasi inimlikuma näo ja lapselikuma meele. Tegelikust loomevabadusest oldi siiski veel kaugel. Püsima jäid vanad iidolid. Veel 1961. a. ilmus eesti keeles teistkordselt V. Gubarevi "Pavlik Morozov", mis kõneleb perekonda lõhestavast klassivihast. Tubli pioneer Pavlik annab oma isa võimudele välja. Endiselt jäid tabuteemadeks Eesti lähiajalugu ja rahvussuhted. Eestisse rajatud suured tööstusettevõtted said oma tööjõu Venemaalt
2001,11). Üheks põhjuseks on see, et sotsiaalpedagoogikat ei saa seostada ühe kindla objektiga nagu näiteks muusikapedagoogika või eripedagoogika. Sotsiaalpedagoogika mõiste on väga lai ja seda ei saagi alati üheselt mõista, see hõmab väga suurt ja laia valdkonda ning sõtub konteksti, kus seda kasutatakse. Sotsiaalpedagoogika mõiste areneb diskussiooni käigus, mida peetakse mõiste sisu ja sotsiaalpedagoogilise mõtte ja tegevuse lähtekohtade ja olemuse kohta. Mõiste sisu mõjutab ümbritsev keskkond, kus seda teadusharu rakendatakse. Samuti on mõiste väga palju seotud ühiskonnaga ja ajastuga. Sotsiaalpedagoogoika erinevad tõlgendused ei välista alati üksteist vaid pigem täiendavad ja laiendavad mõistet. (Hämäläinen 2001). Sotsiaalpedagoogika koosneb kahest sõnast-sotsiaalne ja pedagoogika. Kui pedagoogika on
rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse. § 14. Käitumisprobleemidega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Käitumisprobleemidega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kes eirab õpetajate nõudmisi ja rikub järjepidevalt koolis kehtivaid käitumisnorme. (4) Vajadusel koostab kool õpilasele individuaalse käitumise tugikava. (5) Vajadusel tagab kool õpilasele eripedagoogilise, psühholoogilise ja sotsiaalpedagoogilise abi ning nõustamisteenuse kättesaadavuse. (6) Kui õpilase käitumine ei ole paranenud või käitumisprobleemid on süvenenud, soovitab kool vanemal pöörduda lapsega psühhiaatri või eriarsti poole uuringute läbiviimiseks, et selgitada välja käitumisprobleemide põhjused, ja nõustamiskomisjoni poole õppekorralduslike soovituste saamiseks. § 15. Kasvatusraskustega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus
Et tõrjutuse olemust, seda sotsiaalpedagoogika on soodustavaid ja takistavaid pedagoogika haru, mis tegureid on olnud TÜ otsib võimalusi ennetada ja pedagoogika osakonna leevendada sotsiaalset uurijate uurimisobjektiks tõrjutust, siis on kogu üle kümne aasta, ETF on uurimus uurimust toetanud kähe sotsiaalpedagoogilise projekti osas. Uurimuse " rõhuasetusega. Sotsiaalpedagoogilised strateegiad sotsiaalse tõr- Käesolevas jutuse ennetamiseks ja kogumikus avaldame neli leevendamiseks" (ETF artiklit, mis käsitlevad uurimuse käigus esile kerkinud teoreetilisemat ja Sotsiaal üldisemat laadi probleeme, toetudes pigem kirjanduse pe kui empiirilise uurimuse da tulemustele