arenema alles 20. sajandi alguses ja tegeles eelkõige vaeste ja teiste marginaalide abistamisega. Nüüdseks on sotsiaalpedagoogika ja koolisotsiaaltöö jätkuvalt teineteisele lähenemas ja põimumas, sotsiaalpedagoogika sisaldab koolisotsiaaltöö ja koolisotsiaaltöö sisaldab sotsiaalpedagoogika elemente. Koolisotsiaaltöö elemendid on aidanud laiendada sotsiaalpedagoogide praktilist tegutsemist koolides. Endisel Lääne-Saksamaal tunti kuni 1970. aastate alguseni vaid sotsiaalpedagoogikat ja see tähendas eelkõige sotsiaalpedagoogide töötamist koolides. Koolisotsiaaltöö, mis on otsetõlge inglise keelest [inglise keeles school social work, saksa keeles Schulsozialarbeit], nime all hakati mõistma koolidele teenuste pakkumist kooliväliste organisatsioonide poolt ja sellelt oodati abi privileegideta laste sotsialiseerimiseks ja koolis kohanemiseks. Vaatamata terminoloogilistele erinevustele ja
......................8 LISA.............................................................................................9 2 Sissejuhtaus Selle teema valisin sellepärast,et see teema on mind alati huvitanud ja tahtsin sellega lähemalt tutvuda.Oma referaadis kirjutasin ma koolisotsiaaltöö ajaloost,koolisotsiaaltööst Eestis ja võrdlesin kahte suhteliselt sarnast kui tegelikult erinevat ametit,nimelt sotsiaalpedagoogikat ja koolisotsiaaltöötajat.Tõin välja nende erinevused ja proovisin seletada,mis nendeks on. 3 Koolisotsiaaltöö ajalugu Koolisotsiaaltöö sai alguse koolisüsteemist väljaspool ja oli seotud settelmentide liikumisega ,kodanikualgatuslike ühenduste ja elaalgatusliku filantroopiaga.1906.a ühendasid kaks settlement-maja oma jõud ,et maksta kahele nn kodukülastajale kolme
antiteesi Fichte tegelikult ei tuleta teesist, vaid asetab sellega kõrvuti kui vastandi. Filosoofilise teadmuse allikaks on intellektuaalne kaemus kui vahenditu, otsene teadvus sellest, et ma toimin ja kuidas ma toimin. Kultuur kui väliste ja sisemiste suhete kujundamine mõistuse kaudu on inimese lõppsiht, millele läheneb ajalugu. Mõjutused Pestalozzist, arendas Fichte rahvus- ja sotsiaalpedagoogikat. Üksikud rahvad omavad tähtsat ülesannet kogu kultuuris, seepärast peavad nad kõigi abinõudega säilitama oma rahvuslikku omapära ja poliitilist iseseisvust. Riigi tähtsaim ülesanne on rahvustunde äratamine ja selle eest hoolitsemine. Fichte oli kuulus ka kõnemehena, peale seda, kui ta pidas Berliinis oma ,,Kõnedes saksa rahvale" (1807-1808) äratas Fichte sakslaste rahvustunnet võitluseks vabaduse eest ja Prantsuse survevalitsuse vastu.
taust laiem kõik lapsed on võrdsed, peavad olema kaasatud, tundma, et kuuluvad kuskile Sotsialiseerimine et indiviid saaks hakkama teiste seas; sellega aitab lapsel mõista seda, kuidas õigesti käituda Akadeemiline toetamine kui koolis eripedagoog v nt HEV kordinaator, siis see jääks nende valdkonda. Sotsiaalpedagoog aga arvestab nt puudumisel ka kooliväliseid põhjusi. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Kasvatamine, sotsiliseerimine, hoolitsemine. Ühiskond või indiviid? Karl Mager (1810-1858) uuris individuaal-, kollektiiv- ja sotsiaalpedagoogika vahelisi suhteid. - Sotsiaalpedagoogika tähendas eelkõige alternatiivi individuaalpedagoogikale. Adolph Diesterweg (1790-1866) rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga.
tõrjutud teiste poolt majanduslikkel põhjustel (kus ta elab, kas käib tööl, mis tal seljas on jne.) Tervislikel probleemide puhul nt. Kantakse surmavat viiiirust nagu HIV vms. Milline on tema haridus, kodune olukord. Kas ta saab osa võtta ühiskondlikest tegevustest, suhelda sõprade kaaslastega jne. 7) Sotsiaalpedagoogikat võib mõista ühelt poolt üldise pedagoogilise printsiibina, teiselt poolt aga eripärase töövaldkonnana, millel on oma meetodid ja töövormid? Sotsiaalpedagoogika koosneb teooriast ja praktikast. See rõhutab mõtte ja tegevuse, teooria ja praktika ühtekuuluvust ning vastastikust mõju. Sotsiaalsete probleemide ja tõrjutuse pidurdamisele ning
kasutusse 90ndatel. Hämäläineni sotsiaalpedagoogika definitsioon: Sotsiaalpedagoogika on eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine ning võrdse stardikapitali andmine. Oluline on ka ennetustöö, et probleemi üldse ei tekikski. Sotsiaalpedagoogika pakub sotsiaalsete probleemide tekkele ja dünaamikale teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiaid nende pidurdamiseks ja leevendamiseks. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Teadusalana omab sotsiaalpedagoogika põhimõisteid, uurimisobjekte, probleeme, kasutab teaduslikke uurimismeetodeid jne. Sotsiaalpedagoogika algusaastatel iseloomustas seda idealism, mitte teaduslikkus. Sotsiaalpedagoogika eesmärgiks: on vältida ja leevendada sotsiaalset tõrjutust; toetada tõrjutute või tõrjutuse ohus olevaid indiviide.
asutustes toetudes oma senisele töökogemusele ja kasutatud materjalile. Referaadi autor omab 4-aastast töökogemust noorsootöötajana ja kirjeldab pedagoogilisi meetodeid, tuues näiteks erinevad juhtumid, mis on tulnud ette laste ja noortega noortekeskuses viibides. 3 Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile ühtviisi vastuvõetavat tõlgendust (Hämäläinen 2001,11). Üheks põhjuseks on see, et sotsiaalpedagoogikat ei saa seostada ühe kindla objektiga nagu näiteks muusikapedagoogika või eripedagoogika. Sotsiaalpedagoogika mõiste on väga lai ja seda ei saagi alati üheselt mõista, see hõmab väga suurt ja laia valdkonda ning sõtub konteksti, kus seda kasutatakse. Sotsiaalpedagoogika mõiste areneb diskussiooni käigus, mida peetakse mõiste sisu ja sotsiaalpedagoogilise mõtte ja tegevuse lähtekohtade ja olemuse kohta. Mõiste sisu mõjutab ümbritsev keskkond, kus seda teadusharu rakendatakse
14 15 reetses kontekstis, mis tähendas eraldumist sotsiaalpedagoogika Sotsiaalpedagoogika soov aidata hädasolijaid on küll Ullas, ent filosoofilistest ja eetilistest põhiprintsiipidest (Niemeyer mitte piisav argument, et käsitleda sotsiaalpedagoogikat tea- 1994,635). Ilmekaks näiteks niisuguse "praktilisuse" dusliku distsipliinina (Nimeyer 1994,632). Niemeyeri artikkel on tagajärgedest toob Niemeyer juba Pestalozzile omase ning sotsiaalpedagoogidele väärtuslikuks aruteluallikaks selle üle, kaasaegseski sotsiaalpedagoogikas levinud tendentsi apelleerida millel õigupoolest põhineb teooria või kontseptsiooni teaduslik
annaabi.ee 
