konfliktses situatsioonis), kellel on probleeme ühiskonda integreerumisega ja ühiskonda kaasamisega. Kuidas ühendada teooriat ja praktikat? Teooria kasutamise abstraktsiooni aste kõrgem. Teooria kasutamine selleks, et saada põhjendatud alus sekkumiseks. Sotsiaalpedagoogika praktikat juhivad väärtused ja need on juurtega teoorias. Kes on sotsiaalpedagoogilise praktika sihtgrupp? Klient (definitsioon on vastuolus) persoon, kes võtab vastu sotsiaalpedagoogilsit abi versus et sotsiaalpedagoogikas vaadeldakse klienti kui aktiivset osalejat. Kliendi eetiline kohtlemine, võimalused kliendis endas. 2 Muutus praktiline SP-line töö, et tuua muutused kliendi ellu. Muutusi iseendast on nimetatud ka kohtlemiseks, hoolitsustööks jne. Muutus on suudatud igapäevale indiviidile ja grupile. Muutus on hinnanguvaba sotsiaalpedagoogikas. Muutus kätkeb endas nii ennetust kui ka sekkumist.
Sotsiaalpedagoogika tõlgenduste taustaks on erisuguste inimeste, ühiskonna, teaduse ja moraalikäsitlused, maailmavaatelised seisukohad ja poliitilised huvid. Sotsiaalpedagoogika on mõjutatav igasugustest maailmavaateliste ambitsioonide ja ühiskonda mõjutavate mõttesuundade suhtes. Ühiskonna tegevussüsteemina asetub alati ta kindlasse poliitilisse konteksti. Oluline on et arutelu sotsiaalpedagoogikas oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamaga, ilma selleta taandub ta lihtsalt muidu meetodiõpetuseks/kogumiks. Teoreetiline enesemääratlus määrab ära töö orientatsiooni seega on ta oluline osa praktilise töö seisukohast. sotsiaalpedagoogika põhiülesanne võib olla inimeste aitamine akuutsetes kriisisituatsioonides ", aga ka
Vahest õpilased ja lapsevanemad pöörduvad sotsiaalpedagoogi poole isiklike muredega, mis üldjuhul puudutavad laste ja lastevanemate suhtlemisprobleeme. Sotsiaalpedagoog peab olema piisavalt pädev ja vastutab kooli õpilaste harimise eest sellistes valdkondades nagu seksuaalkasvatus, kuritegevus, narkomaania, suitsetamine jne. Tema pädevusse kuulub koostöö asutustega ja inimestega, kes saavad selliseid koolitusi läbi viia. Üks mõiste sotsiaalpedagoogikas on jõustamine (empowerment), mis tähendab, et lapses tuleb tekitada huvi õppimise vastu ja soov lõpetada kool. Sotsiaalpedagoogika on tihedalt seotud psühholoogiaja ja sotsiaaltööga. Sotsiaalpedagoogi tööpõld on väga lai ja nõuded suured. Kõige tähtsam ülesanne on tegelemine lastega nende igapäevaelus, et leevendada ja ennetada sotsiaalse tõrjutuse ilminguid, võidelda koolivägivallaga. Sotsiaalpedagoog sekkub vajadusel
Reformpedagoogika oli pedagoogiline uuendusliikumine. Reformpedagoogikas on kolm selgelt eristuvat liini: · aktiivsuspedagoogika, · vabaduspedagoogika, · sotsiaalpedagoogika. Aktiivsuspedagoogikas rõhutati lapse oma toimetulekust ja aktiivsust, töökasvatust ning kooli ja elu lähendamist. Vabaduspedagoogikas rõhutati lapse tegutsemisvabadust, austust lapse vastu, lapse iseseisvust ja sõltumatust. Laps ise otsustab oma õppimise üle. Sotsiaalpedagoogikas rõhutati ühistööd ja ühtekuuluvust. Tuliseks teemas oli ka klassi ja kooli omavalitsus (Tuulik, 2001:72). Reformpedagoogika sünonüümiks on lapsekeskne pedagoogika (Tuulik, 2001:72). Kasvatuse lapsekesksus on lapsest lähtuv pedagoogika. Lapsekeskse pedagoogika esimeseks esindajaks oli Jean Jacques Rousseau. Rousseau rõhutas lapsepõlve ainulaadsust ja lapse isikupära. Tema pedagoogika kesksed teemad on lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem.
Kui laps ei näe sotsiaalpedagoogis abi, siis on väga raske vestlust arendada ja kokkuleppeid sõlmida. Kui on tekkinud usalduslik suhe, on laps avatud ja temaga on lihtsam töötada. Ta mõistab, et sotsiaalpedagoog on valmis teda aitama ja suunama. Maailmas toimuva mõistmiseks ja sobivate käitumismustrite väljakujunemiseks vajab õpilane võimalust vestelda, arutada ja vaielda- see on väärtuskasvatuses kontekstis väga oluline (Kraav, Kõiv 2001, 65). Sotsiaalpedagoogikas on väga oluline laste ja noorte kaasamine. Selle üheks oluliseks põhjuseks on see, et laps saaks kogemuse. Me ei saa eeldada, et täiskasvanuks saanud noor omab üleöö oskused ja kogemused teha olulisi otsuseid ja valikuid. Neid oskusi peab ta järk-järgult omandama läbi kogemuse. Lapsi ja noori peaks kaasama ka kooli puudutavates küsimustes. Kui ta tunneb, et tema arvamus loeb, tunneb ta ennast täisväärtusliku koolipere liikmena ja tunneb rohkem huvi teda ümbritsevast keskkonnast.
juhendamine ja kõige olulisem -Eestis tehtava koolisotsiaaltöö uurimine,et luua teoreetiline ning praktiline baas,mis vastab Eesti ühiskonna tingimustele ning vajadustele. Koolisotsiaaltöötaja ja sotsiaalpedagoogi töö erinevused Sotsiaalpedagoogika nimi on rohkem tuntud Lääne-Euroopas ja endistes nõukogude ploki riikides ja koolisotsiaaltöötaja Ameerika Ühendriikides.Malcolm Payne'i arvates sotsiaalpedagoogikas on tähtsamal kohal just õpetamine,mitte terapeutiline lähenemine.Eesti teadlased on sõnastanud sotsiaalpedagoogika tegevuseks, kus sotsiaalseid probleeme lahendatakse pedagoogiliste põhimõtete järgi (Leino 1998; Kraav ja Kõiv 2001).Niisiis sotsiaalpedagoog tegeleb kitsamalt,nimelt eelkõige lapsega.Nende töö põhimõtteks on ,et laps on see keda peab abistama,et koolielu võimalikult probleemivaba oleks.Koolisotsiaaltöötaja vaatab asju laiemalt.Tema
argiteadvuses ning pinnapealne. Üksikud vastupidised võrdselt hästi sobida ka näited, mida õnneks samuti näiteks pedagoogilise esineb, ei muuda üldist psühholoogia või mõne pilti. teise aine seminari. Sotsiaalpedagoogilise Pedagoogiline küll, ent uurimistöö käigus miks just toodetakse palju sellist in- sotsiaalpedagoogikas? fot, mille avaldamisega On üldteada fakt, tegelevad ka näiteks et erinevad pedagoogilised politsei- ja uudistesaated distsipliinid on omavahel või statistikabürood, ilma seotud. Samuti on et sageli jõutaks tõelise kaasaegsed seoseni teooriate ja teadusfilosoofid suhteliselt produtseeritud ühel meelel selles, et empiiriliste vaieldamatuid ja kindlaid uurimistulemuste vahel
Siis kaob aja- ja kohataju. Traumalapsed ei mängi alguses üldse. Kui hakkavad mängima, siis tuleb neil lubada. Laste mängu katkestada ei tohi. Mäng käib ja kutsud sealt sööma, siis karjuvad lapsed, mitte et neil valus oleks, aga nad karjuvad selleks, et sa ära läheksid. Kui laps ei taha midagi teha, siis tuleb ise hakata midagi tegema, et lapses tekiks huvi. Võtab aega ja energiat. 28. Kuidas toimub juhtumi lahendamine sotsiaalpedagoogikas? Kuidas on, kuidas peaks olema, kuidas tegutseda. Protsesside peatamine on alati enne, nt kiusamine, vägivald (eraldad selle, kes on vägivaldne). 29. Mis on sotsiaalpedagoogilises töös kõige olulisem faktor? Et inimene ise taipaks, et muutus on vajalik. Kui inimene ise ei taipa, siis püsivat muutust ei tule 30. Too välja mõned vead töös lastega? Agressiivne käitumine lapse suhtes Kannatamatus
struktuuride või sotsiaalsete probleemide tähenduses; (2)kollektiivne ja inimeste interaktsiooni puudutav näiteks võib rääkida lapse sotsiaalsest arengust, mõeldes selle all inimeste ühiseluks tarvilike oskuste arengut; (3)solidaarne, teistele tähelepanu pöörav ja hädasolijate aitamisele suunatud näiteks indiviidil võib selles tähenduses olla ,,sotsiaalne meelelaad". Samuti võib ühiskonnaelus ja poliitikas rõhutada sotsiaalseid aspekte. Sotsiaalpedagoogikas rõhutatalse kasvatuse ja inimese arengu ühiskondlikke ja kollektiivseid aspekte. Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse. Sotsialiseerumine aitab ühiskonnal teistega hakkama saada. See on protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima, vastavalt ühiskondlikele normidele. Vastand on individualiseerumine. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist?
annaabi.ee 
