1.Kommunikatisooni mõiste lähenemisviisi: Mõiste ,,kommunikatsioon tekkis 19 sajandil ning mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi silmas peeti transport sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade saatjalt vastuvõtjale; taha. sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete eesmärgiga tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, tähendusi; kõige süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon
Meediakommunikatsioon- telekommunikatsiooni erivorm Milleks meile teooria(d)? Immanuel Kant- ,,Puhta mõistuse kriitika" : ,,Mõisted ilma kaemusteta (kogemus) on tühjad, kaemus ilma mõisteteta on pime" St: Kui meil ei ole käsitlusi nähtustest, siis me nähtusi ei mõista. Kommunikatsiooniteoorias võib eristada nelja lähenemisviisi: Mehaaniline: kommunikatsioon on sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale. Sotsiaalkonstruktsionistlik- peab kommunikatsiooni vastastoimete tulemuseks. Suhtlejad loovad ja jagavad interraktsioonide käigus tähendusi. Süsteemne- Kommunikatsioon on sõnumite loomine throughput'i (uurib kuidas kom toimib sõsteemides) abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega siis kui need ringlevad inimeste seas Radikaalkonstruktivislik- Keskne küsimus on meedia ja reaalsuse suhe. Kas meedia peegeldab reaalsust
õigeks peeti. realism seisukoht, et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast sõltumatut reaalsust. konstruktivism seisukoht et meil tgeelt puudub neutraalne juurde pääs meist mõltumatule reaalsusele. Maailm,mida me tunneme, on maailm mida me ise loome. nt suhtumise muutmine kui otsustan et täna tuleb hea päev siis täna tulebki hea päev. kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme lähenemisviisi: 1. realistlik-mehhaanline 2. konstruktivistlik-sotsiaalkonstruktsionistlik 3. konstrukvistlik-süsteemne inimestevaheline kommunikatsioon ei ole triviaalne: tõlgendamist ja reaktsiooni mõjutab hulk faktoreid, mida on praktiliselt raske arvestada. tõlgendusvead lähevad reklaamis kalliks maksma. kontekst loob vundamendi,on esmane tõlgendamise looja. tänapäevane kommunikatsiooniteooria on pigem konstrukvistlik ja lähtub nn süsteemiteooriast. süsteem elementide terviklik kogum. põhiomadusteks struktuuri ja käitumisomadused.
Tänapäeval defineeritakse normi ja hälbivust subjektiivselt, seoses individuaalsete valikutega, mis on konstrueeritud sotsiaalses kontekstis. Ühiskonna sees ja väljas olemine tänapäeval on defineeritud moraalsuse terminites antud momendil. Marginaalsuse defineerimine: stigma või mitte (isiksuse jooned versus seos ühiskonnaga: ennast nii defineerinud) kuidas indiviidid ennast defineerivad on nende oma vaba tahe, mitte märk või silt ühiskonna poolt. Sotsiaalkonstruktsionistlik lähenemine. Rõhutab viise, milles meie sotsiaalsed tähendused, kategooriad ja väärtused ning käitumine on pigem sotsiaalselt loodud, mitte loomult antud. See on kriitiline hoiak endastmõistetava teadmise suhtes sõltuvus kontekstist, ajast, ruumist, kohast, teadmisi luuakse sotsiaalse protsessi kaudu, teadmine ja tegutsemine kuuluvad kokku. Tähendused konstrueeritakse läbirääkimiste protsessis. 1. Reaalsust ei tajuta kui lõplikku ja objektiivset. 2
Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (inimestest) sõltumatut reaalsust. Konstruktivism (Immanuel Kanti) on seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm mida me ise loome. Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme lähenemisviisi: 1 Realistlik - mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale; 2 Konstruktivistlik - sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi (nt. speech communication); 3 Konstruktivistlik - süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas ning inimesed neid interpreteerivad ja reinterpreteerivad. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel
meediume. Reklaami seos majanduse tsüklilise arenguga-Teoreetiliselt saab reklaam majandustsükleid siluda (Albion, Farris,1981), sest tootja väldib langusfaasis ületootmist ja vabanenud ressursidest osa kulutab siiski reklaamile, et hoida tarbimise taset kõrgemal, kui ilma reklaamita st pidurdab langust. Kommunikatsiooniteooria lähenemisviisid: 1) Realistlik - mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale; 2) Konstruktivistlik - sotsiaalkonstruktsionistlik: kommunikatsioon on vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi ; 3) Konstruktivistlik - süsteemne: kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas ning inimesed neid interpreteerivad ja reinterpreteerivad. Tänapäevane kommunikatsiooniteooria on pigem kostruktivistlik ja lähtub nn süsteemiteooriast. Süsteem – Omavahel seotud elementide terviklik kogum
vägisi õnnelikuks teha ei saa. Õpetusi/praktikaid pakutakse üksteisest sõltumatutena. 2011 küsitluse tulemused: jooga, meditatsiooni, reiki või vabastava hingamisega oli tegelenud 17% eestlastest. 33% väljendas nende vastu huvi. 2010: 31% eestlastest nõustus uue vaimsuse sisulise õpetusega; neit pooled ei olnud kuulnud sellest, mis on new age. 24% olid uue vaimsuse raamatuid lugenud. Religioonisotsioloogia kui teadus (1. küsimus: kas Jumal on olemas?) Sotsiaalkonstruktsionistlik lähenemine/sotsiaalkonstruktivistlik lähenemine (sama). Mida on religiooni kohta võimalik teaduslikult uurida? Sotsiaalkonstruktivistlik lähenemine jagab reaalsuse kaheks: see, mis inimestest ei sõltu, ja inimestest sõltuvad nähtused. Religioonisotsioloogia uurib seda, mis on inimestest sõltuvalt olemas. Sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud inimeste poolt inimesed loovad juba rääkimisega sotsiaalset keskkonda. Kui räägime, kontrollime nende usutavust.
Maailm, mida me tunneme, on maailm mida me ise loome. 9 Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme lähenemisviisi: 1 Realistlik - mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale; 2 Konstruktivistlik - sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi (nt. speech communication); 3 Konstruktivistlik - süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas ning inimesed neid interpreteerivad ja reinterpreteerivad.
annaabi.ee 
