Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus. Kristlik Rahvaerakond, liidrid: Akel ja Lattik, usuliste ringkondade huvide kaitsjad. Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis, eraldus Tööerakonnast, maareformiga maad saanud talupojad. Tsentristlikud: Rahvaerakond, liider Tõnisson. Linnade keskkondlus ja Lõuna-Eesti talupojad. Tööerakond, liidrid: Standman ja Piip, haritlased riigiametnikud, linnakodanikud. Vasapoolsed: Sotsiaaldem. Tööliste Partei, liidrid:Martna, Rei, väikekodanlus, osad käsitöölised ja vabrikutöölised. Eesti Iseseisev Sotsialistil Tööliste Partei: Eraldusid sotsiaalde. Liidrid: Kruus. Eestimaa Kommunistlik Partei, liidrid: Kingissepp, Anvelt, eraldus Venemaa Sotsiaaldem. Parteist. Erakondade poliitiline võitlus jätkus, 20a. Olid ees parempoolsed- 23-24a. Majanduskriis tõi kaasa rahulolematuse suurenemise. Seda kasutas ära NSV liit, kus oli aktuaalne maailma revolutsiooniidee. Nov
E. kuberm. Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev Autonoomia saavutamine 2. Rakendamine Eesti keel- asjaajamiskeel Maapäeva valimiste korraldamine Rahvusväeosade loomine Korra tagamine Poliitiline areng Vastuolud: · Senise vene ametnikkonnaga · Nõukogudega (enamlased) · Vene sõjaväega Eesti poliitiliste erakondade kujunemine · Eesti Dem. Erakond Jaan Tõnisson · Eesti Maarahva Liit K. Päts · Eesti Tööerakond Jüri Vilms · Eesti Sotsiaaldem. Ühendus · Eesti Sotsialistide Revol. Partei · VSDTP-sse kuuluvad enamlased- suvi 1917 suurim poliitiline jõud: 7000 liiget Maapäev · Esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis · Valimised 1917.a. mais · Tuleb kokku 1917.a. juulis · Valib täidesaatva organi Maavalitsuse · 25.augustil ütleb Tõnisson maapäeva koosolekul esmakordselt välja omariikluse mõtte. Enamlaste võimuhaaramine Sept. - sakslased vallutavad saared Okt
Räägib kahest riigist. On olemas jumala riik ja maapealne riik, võrdleb neid. G.Le BON- sotsiaalpsühholoog , avaldas Hulkade psühholoogia. Rõhutas, et ühiskonna poliitiliseks jõuks on eeskätt massid. Massis inimene kaotab oma identiteedi. 3. Kuidas liigitatakse erakondi ideoloogilisel alusel (3) liberaalsed erakonnad konservatiivsed erakonnad sotsialistlikud erakonnad liberaalsed reformierakond konservatiivsed IRL sotsialistlikud parteid - Sotsiaaldem. 4. Selgita mõisted: ad hoc- ajutine survegrupp, looduud mingiks kindlaks otstarbeks klerikalism-riik ja kirik on ühte kasvanud despootia-idamine diktatuur. Hiigeliku territooriumiga riikide valitsejatele sobiv valitsusvorm. Üks mees kasutab ja käsutab kõike ja kõiki. Liberalism- vabameelsus. Tunnusjooned: individualism, parlamentalism, võimaluste võrdsus, antiklevikalism, reformism. Majanduses vabadus.
MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. HEAOLURIIK riik, mis sekkub turumajanduse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule BAASIDEOLOOGIA SOTSIAALDEM. KONSERVATISM LIBERALISM SOTSIAALHÜVISTE Kõigile Peamiselt palka Ainult vaestele JAGAMISE PRINTSIIP teeninutele, arvestades palga suurust ja staazi KESKNE HEAOLU Riik Tööandja ja töövõtja, pere Igaüks ise EEST VASTUTAJA
*Riik sekkub vähe majandusse vabaturumajandus. *Pooldatakse madalaid makse. *Nt. Liberalism, konservatism, natsionaalsotsialism. Vasakpoolsed: *Keskseks väärtuseks on võrdsus ja võrdsed võimalused kõigile. *Tähtis kollektiivi heaolu. *Majanduses pooldatakse segamajandust. *Leiavad, et riik peaks sekkuma majandusse. *Nt. Sotsiaaldemokraadid, sotsialism, kommunism. Ideoloogiad LIBERALISM KONSERVATISM SOTSIAALDEM. KOLMAS TEE *Ülim väärtus indiviidi *Tugineb traditsioonidele, *Keskseks väärtuseks *Heaoluriik peab muutuma vabadus. rahvuslusele ja kristlikule võrdsus võrdsed võimaluse paindlikumaks ja *Majanduses pooldavad moraalile. kõigile. konkurentsivõimelisemaks
· Taas levisid rev meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine Soome Venemaa koosseisus: · 19. Saj vene koosseisu läinud, ulatusliku autonoomiaga, oli vene arenenuim piirkond · Veebruarimanifestiga (15.02.1899) tühistati enamik soome privileegidest · Soome ühisk lõhenemine: - Vanasoomlased, alalhoidlikud, püüdsid venet rahustada - Noorsoomlased, org esialgu pasiivset vastupanu - Sotsiaaldem, toetasid otsustavamat tegutsemist, suur palvekiri · Bobrikov tapeti (16.06.1904) · Soome pol suutsid olukorra kontrolli all hoida · 1905 korraldatud üldstreik näitas rahvusliku liikumise jõudu ja sots ideede levikut · 1905 nov tühistas keiser veebmnifesti, andis loa soome esinduskogu valimisteks · 1906 parlamendivalimised, valida said ka naised · Edu oli ajutine, uus venestumislaine. Keiser saatis eduskunda mitu korda laiali
sisseveo. 1918. dets keskpaigaks enamlaste (koordinaator Viktor Kingissepa) poolt kavandatud mässukatset ennetati. Saaremaa mäss 1919 veebr saarlased olid äralõigatud mandrist ka raskustes, võtsid vastu enamlaste propagandat baltisaks mõisnike vastu. Karistussalk normaliseeris repressioonidega olukorra. Kutsuti kokku asutav kogu. 1919 a aprilli algul toimusid esimesed valmised. I koosoleks 23, aprillil Estonias. Võitsid vasakpoolsed: Sotsiaaldem Tööliste Partei, järgnes Tööerakond, Rahvaerakond. K Pätsi juhitud Maaliit sai lüüa. Asutava Kogu esimeheks August Rei, I valitsuse kujundas Otto Strandman. Võeti vastu deklr Eesti iseseisvusest ja määrati vabariigi valitsemise ajutine kord. Maaseadus okt 1919, põhiseadus - 1920 juuli. ********** Eesti vägede suurpealetung 1919.a mais. Lahing otsustati pidada väljaspool Eesti territooriumi Punaarmee vastu sõdivad vene, läti ja ingeri väed eesti saab polgud
******EL INSTITUTSIOONID Neil on erinev võim ja õigused : *EUROOPA PARLAMENT on ühekojaline parlament, valimised toimuvad iga 5 aasta tagant, igal riigil on vastavalt riigi suurusele teatud arv kohti, parlamendis kõige vähem kohti on 5 , Eestil on 6 kohta(liiget) need on Siiri Oviir( ald), Ojuland( ALD e. liberaalid), Tuune Kelam(konservatiivid ,hetkel esimesel kohal ELi parlamendis), Indrek Tarand( rohelised), Vilja Savisaar-Toomast(ald), Kallaste ( sotsiaaldem, teisel kohal EL parlamendis), kõikide riikidega kokku on 766 liiget-liikmete arv oleneb kui palju parasjagu liikmesriike on. Liikmete koostöö on fraktsioonipõhine ja fraktsioon põhineb maailmavaatel. Fraktsioonid ( sotsiaaldem, ALD-liberalid, konservatiivid, rohelised jne) on poliitiline pool, reaalne töö toimub komisjonides, mis tegelevad ELi asjadega ja delegatsioonides, mis tegelevad Eli väliste asjadega nt. arenguriikidega
Selline väga massiivne, kindlalt suunatud kihutustöö oli üheks põhjuseks, miks nad edu saavutasid. Teiseks nende propaganda viis, mida iseloomustas demagooga ja populism. Enamlased püstitasid 3 loosungit: rahu - sõja kohene lõpetamine, maad ja leiba. Kõik need loosungid olid enamlaste pooldajaskonnale väga selged ja arusaadavad. Enamlaste eesmärgiks kukutada AV, teha riigipööre ja panna kehtima proletariaadi diktatuur. Vähemlaste partei - 1917. a mais tuli kokku eestlaste sotsiaaldem. konverents, mis kuulutas välja eesti sotsiaaldemokraatliku ühisuse loomine. Septembris kasvas sellest välja Eesti Sotsiaaldemokraatide töölispartei. Selle juhtideks kujunesid Mihkel Martna (Eesti sotsiaaldem isa), kirjanik Eduard Vilde, Karl Ast?, Friedebert Tuglas. Eesti vähemlasi iseloomustas see, et partei juhtkond koosnes erandlikult haritlastest, mistõttu nende suhe võimaliku valijaskonnaga jäi suhteliselt nõrgaks - tuginesid vaesematele
suurenes ja rev oli sellega alanud. Eestisse jõudsid teated Peterburi sündmustest väga kiiresti (10.01). Tartus levisid lendlehed. 12. jaanuarist aga aktiveerus Tallinna tööliskond. Dvigateli töölised lasid auru kateldest välja, algas streik, nendega ühinesid ka teised Tlna suurimad tööstusev-d. Tallinna streigis hinnanguliselt ca 12000 inimest. Streikivad töölised kogunesid 12.01 õhtupoole Kalamaja kandis ja arutasid edasist tegevuskava. Kohal olid ka Peterburist saabunud Sotsiaaldem komitee liikmed, kes olid Ve sündmusi pealt näinud ja üritasid üritusele poliitilist värvingut anda. Valiti 80-liikmeline esindus, kes pidid tööliste puhtmajanduslikud nõudmised üle andma. (8-tunniste tööpäevade kehtestamine, ületunnitasude eest teistsugune tasustamine, tööjärgsete läbiotsimiste ja trahvide lõpetamine). Saadi asekuberneri Aleksander von Giersi jutule. Deklareeris, et tööliste nõudmisi ei hakata isegi enne arutama, kui töölised on uuesti tööd alustanud
neid rahastanud ja luureandmeid saanud. Üritati arreteerida juhte. See tõi kaasa toetuse ajutise järsu langemise. Eestis pandi kirja kaks ajalehte: Kiir ja Utno Pradnõ. Eestimaa nõukogude täitevkomitee, Eestimaa Nõukogude kongress, esimene. Üritati leida ühine platvorm. Valiti Eestimaa nõukogude täidesaatev kommitee. Enamlased ei saanud seal juhtohje. Sinna valiti 7 enamlast, 7 esseeri ja 5 sotsiaaldem-i. Enamlased ja sotsdemid tegid koostööd ning esseerida osa jäi üsna väikeseks. kohalike omavalitsuste valimised. Juuli-sept viidi läbi kohalikud omavalitsuste valimised- vallad ja linnad. Nende kohta ei ole materjali säilinud. Demokraadid võitsid 4 linnas, sotsid 5. Samas Tallinnas oli sotse päris palju. Tallinna Linnavolikogu etteotsa tõusis Vöölmann ja linnapea Anvert, kõik sotsid. Ka Narvas loodi enamlaste koalitsioon, seal oli linnapea Daumanis, otseselt see Eesti