haldusjaotuse sätestab seadus. Filosoofia Teema: Sotsiaaldarvinism Näidisküsimus: Milline seos on sotsiaaldarvinistlikel ideedel klassikalise liberalismiga? Mille poolest erineb vasakpoolne poliitika parempoolsest? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html 1) Seos sotsiaaldarvinistlikel ideedel klassikalise liberalismiga on see, et mõlemil on sarnane suhtumine vaesusesse ja sotsiaalsesse võrdsusesse. Sotsiaaldarvinismi järgi garanteerib sotsiaalse õigluse vaba turg, mis laseb inimesel tegutseda nii, nagu ta soovib igaühele tema võimete järgi ning inimene vastutab ise enese heaolu eest. 2) Vasakpoolne poliitika erineb parempoolsest selle poolest, et parempoolne poliitika rõhutab, et igaühele oma võimete järgi kuid vasakpoolse poliitika kuulsaim lause on igaühele vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt oma vajadustele. Seega need
avaldub selle kadumises. Elu jooksul omandatu pärandub edasi. Võtab kasutusele ,,arengu puu" kujundi. Charles Darwin ,,Liikide tekkest" (1859). Süstematiseerib senised tööd. Põlvnemisõpetus, loodusliku valiku õpetus. Organismil on kaks põhiomadust: muutlikkus ja pärilikkus. Elusloodus on kohastunud olemasolevatele tingimustele. 1871 avaldab töö inimese põlvnemisest ja sugulisest valikust. Pärilikkuses pangeneesi teooria. Herbert Spencer kaldub lamarkismi. Sotsiaaldarvinismi sõnastaja inimühiskonnas toimuvad loodusseadused, st darvinistlik printsiip. Francis Galton statistik, egeenika, biomeetrilise geneetika ja inimesegeneetika looja. Loob õpetuse strip'dest (pärilikkusühikud). Thomas Henry Huxley käsitleb inimese kohta loomariigis. Ernst Haeckel mõiste ´morfogeenia´ (jaguneb ´ontogeeniaks´ja ´fülogeeniaks´) biogeneetiline reegel. Monism käsitleb kõiki elu ja mateeria osakesi hingestatuina, lisaks arengut eesmärgipärastatuna
jaoks peamiseks kuriteoks saavad seega segaabielud rasside vahel. Segarassideks peeti nii prantslasi kui juute. Naiste väiksema aju tõttu peetakse, et neil on konkurents sigimis- ja mõtlemisorganite vahel. Kui meeste puhul eelistati säästa aju (siit nt omaaegsed teooriad ,,onanismuse" eluohtlikkusest), siis naiste puhul peeti loomulikuks, et nemad hoiavad kokku mõtlemisorgani arvelt ning fertiilsuse huvides. Darwini loodusliku valiku printsiipe alusel tekkis õpetus, mida tuntakse sotsiaaldarvinismi nime all. Sotsiaaldarvinistide jaoks oli elu ka inimühiskonnas võitlus, kus kohastunum jääb ellu. Manipuleerida sai küsimusega, mida tähendaks kohastumus sotsiaalses kontekstis. Eugeenika. Eugeenikud tähtsustasid bioloogilist ettemääratust, eeldades, et lisaks füüsilistele ja füsioloogilistele tunnustele on ka inimese võimed ja kalduvused, st koht ühiskonnas, määratud tema geneetilise koodiga. 17. Nimetage ja iseloomustage geneetika ajalukku panustanud teadlasi
Herbert Spencer (1820-1903). Pärilikkusteooria raames räägib ta füsioloogilistest ühikutest, mis kannaksid endas infot, nende koostööl põhineks organismi funktsioneerimine ning sarnaselt füüsikaliste algosakestega oleksid nad polariseeritud seda polarisatsiooni omakorda saaks keskkonnatingimused muuta, nii et oleks seletatav nt muutlikkus liigi piires ja sealtkaudu evolutsioon. Darwini retseptsioon oli erinevates ühiskondades väidetavalt oli erinev:20 · Suurbritannia kaldus sotsiaaldarvinismi; · Saksamaa läks piltlikult organismi sisse, raku tasemele (solidarism); · Venemaal asuti eitama liigisisest konkurentsi (sotsiaaldemokraatia). 20 Toodud näited Inglismaa, Venemaa ja Saksamaa puhul on üldistavad, alati oli ka erandeid, ,,saksapäraselt" mõtlejaid leidus Venemaal jne... 33 Suurbritannias, kus oldi maailma valitsejad, pääses valdavalt võidule nn sotsiaaldarvinism,
Eitatakse objektiivsete majandusseaduste olemasolu ning peetakse ühiskonna arenemise aluseks institutsioone (majandava subjekti tegevuse psühholoogilisi motiive, instinkte, kogemusi, traditsioone). Reaalsed „majanduslikud institutsioonid” (raha, kaubavahetus, kasum, eraomandus jms) ainult psühholoogiliste „fenomenide” (harjumuste, õiguste jne) avaldumise vormiks. Ajaloolis-geneetilise ja kirjeldav-statistilise meetodi ühendamine sotsiaaldarvinismi (olelusvõitluses inimeste vahel võidab tugevam) teooriaga. Thorstein Veblen (1857-1929) Peamised institutsioonid on meisterlikkus, vanematearmastus, enesejaatamine, tühine uudishimu, enesearmastuse püüd. Meisterlikkus määrab inimese püüdluse loomingulisele tööle ja materiaalsete hüvede saavutamisele. Filosoofilistelt vaadetelt I. Kanti pooldaja, võideldes marksistliku materialismi ja materialismi vastu üldse.
Darwin loob ka sugulise valiku mõiste isaste organismide võitlus paarilis(t)e pärast. Darwini tõi evolutsiooniteooriani suures osas juba mainimist leidnud Malthus püsis nimelt küsimus, et millised protsessid reguleerivad Malthuse sõnastatud seadusi, mille kohaselt sünnib rohkem indiviide kui neile elutingimusi. Darwini retseptsioon erinevates ühiskondades väidetavalt oli erinev: · Suurbritannia kaldus sotsiaaldarvinismi; · Saksamaa läks piltlikult organismi sisse, raku tasemele (solidarism); · Venemaal asuti eitama liigisisest konkurentsi (sotsiaaldemokraatia). Oluline tegelane, kui räägime Darwini õpetuse kajastamisest ühiskonna tõlgendamisel ning seega ka tervishoius, on Herbert Spencer (1820-1903), keda peetakse nn sotsiaaldarvinismi isaks. Pärilikkusteooria raames räägib ta füsioloogilistest ühikutest, mis kannaksid endas infot, nende koostööl põhineks organismi
Sel ajal liikus see ka Kariibi mere saartelt ära. Seal oli see alguse saanud 1897. a Aafrika Assotsiatsiooni asutamisega Henry Sylvester Williams. Sellele järgnes 1900. a Londonis Pan-Aafrika I konverent, millele järgnes 1919. a I kongress, mis pani alguse ka järgmistele. 1900. a pandi paika, et tuleb arendada sõbralikke suhteid kaukaasia ja aafrika rassi vahel ning võidelda mustanahaliste õiguste eest tsiviliseeritud maal. Tegu oli sotsiaaldarvinismi ja eugeenika kõrgajaga, mis väitsid, et neegrid on nagunii madalam rass ja et segaverelised lapsed on ebardid ning pärivad oma jooned madalama rassi sekka kuuluvatelt vanematelt. Konverentsi eesmärk oli seega võidelda selliste rassistlike seisukohtada vastu ning pöörata ka rohkem tähelepanu Aafrika kultuurile ja sealsete rahvaste olukorrale. Üks peamisi panaafriklasi oli kirjanik ning ajaloolane William Edward Burghardt Du Bois (1868-1963), kes oli
sissetoomine 13. sajandil pani ühiskonna ja majanduse liikuma kapitalismi suunas. Rikkusesse hakati positiivsemalt suhtuma alles reformatsiooniajastul, kui kalvinismis sündis teooria sellest, et Jumala tahtel on ühtede (valitute) saatuseks edu ja õndsus, teiste saatuseks aga alandus ja hukatus. Sealt, protestantlikust “predestinatsiooniõpetusest” on otsene sild hilisemasse sotsiaaldarvinismi ja “edukuse tehnoloogiasse”. 92 Max Weberi arvates ühendab protestantism (eriti kalvinism) katoliku usu kaks eraldunud poolt – ilmaliku ja püha – üheks tervikuks. Kui katoliku usk ja vene õigeusk võtavad inimeselt motivatsiooni saavutada edu selles maailmas ning annavad selle kiriku kanda, siis protestantism ühendab need ja näitab, et ka ilmalik elu on püha. Kui inimene ülistab Jumalat mitte ainult
annaabi.ee 
