Üldiselt on vegetatiivne paljunemine iseloomulik mitmeaastastele taimedele. Enamik ühe-kahe aastasi taimi ei paljune looduses vegetatiivselt. Taimede võime vegetatiivselt paljuneda on inimestele kahjulik, kuna nii paljunevad paljud umbrohud. Peale selle paljunevad nad ka seemnetega. Seetõttu peavad põllumehed ja aednikud pidevalt tegelema umbrohutõrjega. Kasulikus seisneb aga selles et vegetatiivselt saab paljundada ja kultuurtaimi. Seda kasutavad oskuslikult sordiaretajad, aednikud ja põllumehed. Üha rohkem kasutatakse taimede vegetatiivsel paljundamisel koekultuurmeetodit. Paljundamiseks valitakse heade sorditunnustega ja haigusvaba taim. Uued taimed kasvatatakse mõnest väiksest taimeosast näiteks lehetükist, pungadega varretükist või tillukesest kasvukuhikust. Emataimest eraldatud taimeosa pannakse kasvama katseklaasidesse või kolbidesse mikroobivabale söötmele- Sellele
Kui kartulit kasvatatakse peamiselt Euroopas, kus toodetakse umbes kaks kolmandikku maailma kogusaagist, siis bataadi praeguseks kodumaaks võib nimetada Aasiat eriti Hiinat, kus toodetakse 85% maailmasaagist. Kartulit kasvatatakse vagudes, et suvel saaks varsi mullata, mulda kobestada ja umbrohtu hävitada. . Kartul eelistab kobedat, orgaanilise aine ja õhurikast nõrgalt happelist mulda. Kartulikasvatust häirivad kartulihaigused, sealhulgas viirushaigused. Sordiaretajad töötavad pidevalt, et aretada uusi sorte, mis oleksid haiguskindlamad, saagikamad, tärkliserikkamad maitsvamad, vitamiinirikkamad. Kartuli rohelistes osades ja valguses kasvanud või seisund ning roheliseks läinud mugulais leidub mürgist alkolaidi solaniini. Eelkõige kasutatakse kartulit toiduks väga mitmesuguste roogadena keedetult ja praetult. Kartul on ka tähtis loomasööt, eriti sigadele. Ta on ka tööstustooraine. Veel 17
Tugevama kasvu ja suurema vastupidavuse tõttu on Criollo tüübi tublisti kõrvale tõrjunud. Viljad pealt siledad, rohekad või kollakad, idulehed ka punakaspruunid. Enamik kasvatatavaist kultuurvormidest kuulub siia. Seemne kvaliteet kahe eelmise tüübi vahepealne. Fermenditud kakaooad on tumepruunid, sokolaadivärvi. Trinitario kakaopuud on Criollo ja Forastero tüüpide vahelised ristandid; väga kirju, tunnuste kõikmõeldavate kombinatsioonidega rühm, millest sordiaretajad võivad leida väärtuslikke kloone, mida vegatiivselt paljundama hakata. Leidub kõikjal, kus kaht vanemat tüüpi kõrvuti kasvatatakse. Peamiselt on levinud Lõuna-Ameerika põhjaosas Venetsueelas ja selle ranna lähedases väikses saareriigis Trinidadis ja Tobagos. 4 Kakaopuu kasvab kuni 12m krguseks puuks, kuid istandustes lastakse neil kasvada ainult 5- 6 meetrini. itsema hakkab ta 3-aastaselt
enamik köögivilju jne. Tegu on uute liikidega, mitte paari geeni lisamisega looduslikes taimedes sisalduvale umbes 30 000-50 000 geenile. Need inimtegevuse tõttu tekkinud uued liigid ei ole tekitanud erilisi ökoloogilisi ega meditsiinilisi probleeme. Sordiaretus piirdus enamasti samasse sugukonda kuuluvate taimegeenidega. Nüüdisühiskond suudab oma liikmeid ära toita tänu nn. rohelisele revolutsioonile. 1960. aastatel lõid sordiaretajad lühikese aja jooksul terve hulga senisest märksa paremate agrotehniliste omadustega sorte. Tänu nendele sortidele sööb kogu praegune maailm ning mis kindlustas Norman Borlaug'ile Nobeli rahaauhinna. Tugevaid mutageene või radioaktiivset kiirgust kasutades lasti teraviljade DNA tükkideks. Saadud muundatud DNA-ga taimi kultuursortidega ristates suudeti tükkidest leida palju uusi kasulikke tunnuseid. Tänu neile suudabki tänapäeval 6 miljardit inimest end elatada
haigustele ja kahjurputukatele, tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes ning tõsta karmide keskkonnatingimuste, nagu külma-, kuuma- ja põuataluvust.Tänu sellele saab suurendada saagikust ning nüüdisühiskond suudab oma liikmed kuidagiviisi ära toita suuresti tänu nn. rohelisele revolutsioonile. Selle käigus lõid sordiaretajad 1960. aastatel lühikese aja jooksul terve hulga senisest märksa paremate agrotehniliste omadustega sorte. Geenitehnoloogia soovigi töötada katse ja eksituse meetodil. Enne kui
j jja taimehaigusi g oma p põldudel,, õpite p tundma farmitehnoloogia viimased edusamme. Seega, mida rohkem ta vilja müüb, seda kõrgemad on sissetulekud ja elustandard. Probleem! Äkki teatavad Sangaste sordiaretajad, et neil õnnestus aretada uus nisusort, mis eelnevatega võrreldes annab 20% kõrgem saagi. Kuidas suhtuda uudisesse? Kas on võimalik uus sort kasutusele võtta ja kas sellest j tõuseb üldse tulu? Hiljem hindame. Kauba hind viib pakutava ja nõutava kauba koguse tasakaalu ka viljaturul. Selleks, et aru saada ülaltoodust vaatleme elastsuskontseptsiooni. Elastsus näitab, kuidas müüjad ja ostjad reageerivad turutingimuste
Sügootne polüploidsus. Polüploidsus tekib sügoodi esimesel pooldumisel. Niisugusel juhul osutuvad kõik idu- (embrüo) rakud ja idust arenev taim polüploidseks. Meiootiline polüploidsus. Meioosihäirete tõttu võivad tekkida mitteredutseerunud (diploidsed) gameedid. Nende ühinemisel normaalse gameediga saadakse polüploidne sügoot. Kuna polüploidsed taimed on kiirekasvulised ja suuresaagilised ning reageerivad hästi soodsatele kasvutingimustele, siis on paljud sordiaretajad pööranud tähelepanu polüploidsete vormide otsingule ja aretamisele. Kunstlikuks polüploidiseerimiseks on kasutatud peamiselt kemikaale, mis häirivad normaalset rakupooldumist. 27 Euploidide rida on järgmine: n - monoploidid (ABC) 2n - diploidid (AABBCC) 3n - triploidid (AAABBBCCC) 4n - tetraploidid (AAAABBBBCCCC) 5n - pentaploidid (AAAAABBBBBCCCCC) 6n - heksaploidid (AAAAAABBBBBBCCCCCC) 8n - oktoploidid (AAAAAAAABBBBBBBBCCCCCCCC)
Ühes tsüstis on ligi 500 muna. Tsüstid pudenevad taime küljest mulda ja talvituvad. Kui järgmisel aastal kasvatatakse samas kohas taas kartulit, väljuvad kartuli juureeritiste mõjul ussid tsüstidest ja nakatavad taimi. Kui tsüstist väljunud uss ei leia uut katrulijuurt, siis ta hukkub. Tsüstina võib kiduuss soodsat arenemisvõimalust oodata mitu aastat. Spetsialistid soovitavad põllupidajatele kiduussist lahtisaamiseks mitte kasvatada kartulit samas kohas mitu aastat järjest. Sordiaretajad on aretanud ka kiduussikindlaid sorte. Pilt ja alltekst: Kartuli-kiduussiga nakatunud kartulijuurtel on näha mooniseemnesuurusi, umbes 0,5 mm läbimõõduga kõvakestalisi tsüste. * Miks muutuvad lehed kollaseks ja närbuvad, kui juured on kahjustatud? * Kuidas mõjutab see, kui lehtedes on fotosüntees takistatud, varuainete kogunemist juuremugulatesse? * Mille põhjal järeldad, et kiduuss on lahksuguline loom?
annaabi.ee 
