Margareta üheks surma põhjuseks on see, et ta närvid ei pea vastu kuna teda rääkitakse taga. Ta on rase ja pole abielus. Teine osa: Mefisto pakub Faustile kuulust tehes Fausti väepealikuks. Fausti ei rahuldu millegagi. Teda hakkab vaevama süütunnetus, keda on ta tapnud, hävitanud. Ta tahab oma tegusid heastada. Ta otsustab, et peaks oma süü heaks tegema. (vähendama merd ja tegema rohkem häid põllumaid ja antaks inimestele, kes on kannatanud. Soovimise ajaks on Faust juba pime ja Mefisto otsustab Fausti petta. Tegelikkuses kuuleb faust, et labidad kõlisevad ja ta arvab et tehakse maad korda aga päriselt kaevatkse faustile hauda. Ja lausub järgmised sõnad: ,, See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda oma viimsed sõnad: ,,oh ilus hetk , oh viibi veel". Faust saab Mefisto teenriks. Kuigi Mefisto on võitnud lepingu Jumalaga ei lase Jumal Fausti põrgusse saata, sest õnne hetk
õigus töötada politseis, kohtus, kuuluda erakonda, hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel, osaleda rahvahääletusel. 4.Statistikaametis tööülesanneteks on rahvaloenduste korraldamine, firmade ja asutuste aruannete kogumine, mille põhjal tehakse statistikaid ja üldistusi. Annavad välja ka iga aasta raamatu, kus on riigi selle aasta üldistavad andmed. 5.Tegeleb kodakondsusega seotud toimingutega. Sinna saab näiteks esitada avalduse riigi kodakondsuse soovimise puhul. 6.Kodakondsuse võib saada teenete eest näiteks riigi eest võistelnud sportlased või treenerid, kes on saavutanud häid tulemusi ja seda selle kindla riigi nime all. Eesti riik saab teenete eest anda välja aga aastas 10 kodakondsust. 7.Tuleb osata Eesti keelt, tunda ajalugu ja kultuuri, elada siin teatud hulk aastaid, anda kirjalik tunnistus riigi truuduse kohta, tuleb läbida keeleeksam. 8.Riik vaja infot rahva kohta väga mitmetel põhjustel. Kui inimesega peaks midagi juhtuma
26. oktoober midruskipäev 28. oktoober siunapäev Siim teeb sillad ja Nigul lööb pärast naeltega kinni. · November (talvekuu, mardikuu): 2. november hingedepäev kadunud hinged tulevad koju, neile pannakse süüa kas tuppa või sauna. Tänatakse elatud elu eest. 10. november mardipäev talve algus, sügistööde lõpp, algasid tubased tööd 25. november kadripäev kombestik sarnaneb mardipäevaga, karjaõnne soovimise päev · Detsember: 6. detsember nigulapäev talve algus 13. detsember luutsipäev õlgedesse pandi mingi raudese, et loomad ikka neid õlgi sööksid. Käisid ringi luutsid ehk jõulusandid. 21. detsember toomapäev aasta kõige lühem päev, Toomast on peetud pagaluse ajast pärit surmahaldjaks. Soolati liha, kuna merele ei saanud enam minna, siis keerati paadid tagurpidi ja kallati anniks õlut peale. 22
neutraalne ning isegi luulekeeles on sellised ebaeessõnalised väljendud tugevasti margeeritud. 3. Sõnakasutuse ja tähenduse sarnastumine Eesti keeles öeldakse jätku leivale ja vastatakse jätku tarvis. Vorm head isu! on venepärane, tuleneb väljendist prijatnogo appetita ning on seega otsetõlge vene keelest. Häid saabuvaid pühi ja head saabuvat uut aastat (vene k. s nastupajushim!). Eestlastel pole kunagi sellist saabuvate pühade soovimise kommet olnud. Paljud kasutavad kokku saades venekeelseid sõnu privet ja pakaa. Tihti leiavad eestlaste seas kasutust sellised sõnad nagu palutska, natsalnik, daatsa, besseeda, kurjer, ustaav, vojaaz, nakaz. Kuna eestlased ei oska loomupäraselt hääldada s-tähte, siis kõlavad need sõnad vahel üsna naljakalt. Sõna ühetähenduslik tuleneb vene sõnast odnoznatsnõi. Selle sõna tõid eesti keelde poliitikud
väga oluliselt paika pandud Rousseau poolt. Rousseau pöörab ringi traditsiooni, mis Hobbesist alates arvab, et inimese soovid on loomulikult piiramatud: vajadusi ja luksusejanu ei saa loomulikus olukorras lahutada. Ahnus on progressi mootor. (Hobbes: ,,õnn ei ole rahuldatud meel, sest ei ole finis ultimus, summun bonum, nagu räägiti vanades raamatutes. Inimene ei saa elada, kui tema soovid on lõpu leidnud, samamoodi nagu tema tundmused või ettekujutus ei saa lõppeda. Õnn on soovimise protsess, ühelt objektilt teisele..." (Hobbes ,,Leviatan" 1651) Seega ühiskond ja riik peab tulema ellu selleks et inimese rahuldamatut iha valitseda ja suunata. Muidu kehtib loomulik olukord, kus inimese elu on kole, jõhker ja lühike - bellum omnium contra omnes.) Rousseau arvab täiesti vastupidi, et ühiskond toodab iha ja soove, eriti läbi ebaõrdse omandi (kinnisvara) - seega siis tema võrdsuse nõue. Inimkooslus ja eriti võrdlus teistega tekitab võistlussoovi
külla minnes kingituseks, et neid hiljem minema visataks. Midagi taolist teeme me Maaga. Me piiname teda, torgime, tükeldame, katsetame... ja kõik teaduse, progressi ja külluse nimel. Me võtsime selle üle anunnakkidelt raisates, kurnates ressursse. Seda me oleme kõige paremini õppinud. A: Aga kui me poleks neid kasutanud, mida me siis teeksime? Millega sõidaksime, millega kütaksime, mida sööksime? D: Me oleksime võinud seda teha mõttejõuga, ainult soovimise abil. A: Selge. Ainult keegi ei õpeta seda. Miks seda koolis ei õpetata? D: Sest koole kontrollitakse samuti. Üheks peamiseks okultsete organisatsioonide ülesandeks oli destabiliseerida haridussüsteem see õnnestus neil lausa suurepäraselt. Kõik õpingud on rajatud loogikale ja mõistusele. Info struktureeritakse nii, et see hävitaks igasugused intuitiivsed ilmingud või sideme Maatriksiga. Hävitades vaba-
poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917 vana kalendri järgi teoreetiline murrang veebruar 1918 23
saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Järk-järgult toimus politiseerumine. Tartus etendas VSDTP rolli ajaleht Uudised. Ajalehe suurimaks teoks rev päevil oli eestlaste rahvuspoliitilise sihi paikapanek: kõik eestlaste asualad tuleb koondada ühtseks Eesti Kubermanguks. Rev-i süvenemisele ja laienemisele aitasid kaasa ka Eesti valitsejad. ; venestuse taandumine. 1890. aastate keskpaigas hakkas venestamise surve vähenema, võimule sai Nikolai II, kes
Samuti on tugevalt sees Freudi seksuaalsus ja omasooiharus, piiride tunnetamine ja katsetamine. Surmatung vs elutung. Siin on näha jälle mõjutusi Freudilt. Stepihunt ei soovi elada ning mõtleb tõenäoliselt enesetapule rohkem kui ühelegi teisele soovile. Samas ei suuda ta ka enda elu lõplikult katkestada. Harry on vangis kahe tungi vahel (samuti seosed seksuaalsusega elutung Freudi järgi) ning saab teose lõpuks surma soovimise eest karistuse elus püsida. Kole kodanlus ja saksa ühiskond. Stepihunti rusus suuresti ka tolle aja mõttelagedus, lihtne elu, soovimatus asjadesse süveneda. Kodanlus tantsis pidudel fokstrotti, poonis kodus põrandaid ja poleeris riiulil istuvat totaka enesekindlusega vastu vaatavat Goethe portreed. See, kuidas Harry arvates surematut ja ainuõiget kultuuri ja kunsti rüvetati, oli tema jaoks pühaduseteotus, inimeste taandareng (Marxi mõjud). Inimese multipolaarsus