kujunenud jääjõgede deltadena taanduva jää serva lähedal. 3 Foto 1. Rüsijää Limnoloogia all. U. Rootsmaa foto Kunagine Jää-Võrtsjärv jääserva ees ja Ürg-Võrtsjärv hilisjääaja lõpul (ligikaudu 12 600 10 200 aastat tagasi) toitusid jääsulamisvee sissevoolust. Nende põhja settisid algul peamiselt viirsavid ja hiljem peeneteralised liivad ja aleuriidid, mida leidub paljudes kohtades kihiti järvelubja ja järvemuda ning soosetete all. Pärast mandrijää taandumist alanud neotektooniline maakerge muutis suurema osa kunagisest veekogust maismaaks, vee alla jäi vaid selle lõunaosa Suur-Võrtsjärv, mille rannajoon oli loodeosas praegusest umbes 45 m kõrgemal ning ühtis ligikaudu nüüdse Võrtsjärve madaliku piiriga. Veepinna järkjärgulisel alanemisel kujunes suure nõo piires mitu n.-ö. vahepealset järve. Neid kohti tähistavad nüüd Põltsamaa, Laeva, Sangla ja Umbusi soo.
). Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb põhjaveehorisontideks, mis eraldatakse välja gineesi ehk tekke järgi: 74. *tehnogeensete setete põhjaveekiht - lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev, filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused - betoonist killustikuni, vesi paikneb ja käitub etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata. 75. *soosetete põhjaveekiht - seotud rabade, madalsoodega, harvem lammisooga. Toitub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest, filtratsioonimoodul 0-1meeter ööpäevas, soosetete õhukätte sattudes lagunemine jätkub ja filtratsioonimoodul nõrgeneb, pruun, üldreeglina joogiks ei kasutata. 76. *mereliivadega seotud põhjaveekiht- oluline rannikupiirkondades, võidakse kasutada üksikutes taludes. Liigsel kasutamisel võib merevesi sisse tulla. 77
siin surveline pv. *(2) Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb pvhorisontideks, mis eraldatakse välja gineesi ehk tekke järgi: tehnogeensete setete pvkiht- lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev, filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused - betoonist killustikuni, vesi paikneb ja käitub etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata. soosetete pvkiht- seotud rabade, madalsoodega, harvem lammisooga. Toitub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest, filtratsioonimoodul 0-1 meeter ööpäevas, soosetete õhukätte sattudes lagunemine jätkub ja fmoodul nõrgeneb, pruun, üldreeglina joogiks ei kasutata.mereliivadega seotud pvkiht- oluline rannikupiirkondades, võidakse kasut. üksikutes taludes. Liigsel kasutamisel võib merevesi sisse tulla
47. Kirjeldage Kvaternaari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb põhjavee horisontideks. Tehnogeensete setete põhjaveekiht-lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev, filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused - betoonist killustikuni, vesi paikneb ja käitub etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata. Soosetete põhjaveekiht-seotud rabade, madalsoodega, harvem lammisooga. Toitub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest. Mereliivadega seotud põhjaveekiht-oluline rannikupiirkondades, võidakse kasutada üksikutes taludes. Limnoglatsiaalne põhjaveekiht-jääpaisjärve setete põhjaveekiht, liivad, savid veepidemeks. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte reostuse eest.ka
neelulehtreid, karstilohkusid, -nõgusid, ja -orge; ajutisi karstijärvi. Vaatamisväärseim on Kaarma ja Kärla valdade piiril paiknev Kaarmise - Jõempa karstiala. Põhjavesi Kvaternaari veekompleks asub maapõue pindmistes kihtides ja on avatud kogu levila piires reostusele. Kvaternaari kompleksis saab Kaarma vallas eristada vastavalt vettkandvate kihtide iseloomule veel kahte põhilist kvaternaarset põhjavett: soosetete veed (Piila ja Haeska soo), mis asuvad põhiliselt turbakihtides ja veevarustuse seisukohalt väärtust ei oma; vettpidavate jääpaisjärvede setete veed (Mullutu-Suurlahe ümbrus, Pähkla soo) savid. Siluri veekompleks asub siluri aegkonna lubjakivides, mis kohati paljanduvad maapinnale. Lõhelisuse tõttu ei pakulubjakivi temas peituvale veele mingit kaitset ülevaltpoolt lähtuva reostuse eest. Seetõttu on antud veekompleks Kaarma vallas kas täielikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud
Tekkinud mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu. Jaotatakse: 1) vanad mere-tekkelised 2)kaasaegsed meretekkelised Mandriliste lähtekivimite tüüp jaguneb: 1. jõetekkeliste lähtekivimite tüüp ehk alluviaalsed 2. järvetekkelised (kaldasetted ehk sapropeel) 3. telluviaalsed ehk kõrgustike alade setted Tuule tekkelised ehk eoolsed setted: 1. vanad 2. kaasaegsed Orgaaniliste lähtekivimite tüübid Turbad kuuluvad soosetete hulka: a. madalsooturbad koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b. siirdesoo turbad sisaldavad 10-90% siirdesoo taimi ja taime jäänuseid c. rabaturbad sisaldavad üle 90% rabadele omaseid taimi ja taimejäänuseid. Turbaid jaotatakse vastavalt botaanilisele koostisele: · rohuturvas · puuturvas · puusamblaturvas · samblaturvas Lagunemis astme järgi: · halvasti · keskmiselt · hästi
Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu. Jaotatakse: 1) vanad mere- tekkelised 2)kaasaegsed meretekkelised Mandriliste lähtekivimite tüüp jaguneb: 1. jõetekkeliste lähtekivimite tüüp ehk alluviaalsed 2. järvetekkelised (kaldasetted ehk sapropeel) 3. telluviaalsed ehk kõrgustike alade setted Tuule tekkelised ehk eoolsed setted: 1. vanad 2. kaasaegsed Orgaaniliste lähtekivimite tüübid Turbad - kuuluvad soosetete hulka: a. madalsooturbad - koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b. siirdesoo turbad - sisaldavad 10-90% siirdesoo taimi ja taime jäänuseid c. rabaturbad - sisaldavad üle 90% rabadele omaseid taimi ja taimejäänuseid. Turbaid jaotatakse vastavalt botaanilisele koostisele: · rohuturvas · puuturvas · puusamblaturvas · samblaturvas Lagunemis astme järgi: · halvasti
naaberpiirkondadest suhteliselt sõltumatu arteesiabasseini · Kivimite erineva filtratsioonitakistuse tõttu lasuvad siin vaheldumisi vettandvad ja vettpidavad kihid, mis liigestatakse veelademeteks, veeladestiteks ja veepidedeks. · Veelade koosneb enam-vähem ühtalse litoloogilise ilmega kivimist · Kvaternaari ladestik sisaldab surveta vett · Kultuurkiht sisaldab reostunud vett · Soosetete (turba) vesi · Tuulesetete vesi seotud üldiselt peeneteraliste ja hästi sorteeritud luiteliivadega · Jõesetted (kruus, liiv, saviliiv ja liivsavi), järvesetted (saviliiv, liivsavi, järvelubi ja järvemuda), meresetted (liiv, rannakruus), jääjärvelised setted (levivad Eestis laialdasel alal, liiv, saviliiv ja viirsavi), liustikujõesetted (moodustavad sandureid, oose, mõhnu ja deltasid, liiv ja kruus), liustikusetted · 08.10 Eesti maastikud
annaabi.ee 
