teste (Allik jt., 2002, lk 205). Üldise vaimse võimekuse testid on kasutusel personalivaliku ja akadeemilise õppe juures, kus toimetulek sõltub üldisest kohanemis- ja õppimisvõimest. Spetsiifilise võimekuse testid mõõdavad kitsamat võimekust või laiemalt võttes spetsiifilsite oskuste omandamise potentsiaali, mis on teatud elukutse või valdkonna juures otseselt vajalik tööülesannete edukaks täitmiseks. Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi (Allik jt., 2002, lk 206). 5 Lisaks eeltoodud võimalustele liigitatakse teste veel muude tunnuste alusel: individuaalsed ja grupitestid, lastele ja täiskasvanutele koostatud testid, verbaalsed ja mitteverbaalsed testid (ibid., lk 207). Testimine ja selle tulemused Õpilaste vaimsete võimete mõõtmiseks peab testijal olema vajalik kvalifikatsioon, et vältida tulemuste väärkasutamist
määramiseks. Üldise vaimse võimekuse testideks nimetatakse neid, kus inimestel palutakse lahendada analüüsioskust, loogilist mõtlemist ja arusaamist nõudvaid ülesandeid. Need testid on kasutusel seal, kus toimetulek sõltub üldisest kohanemis- ja õppimisvõimest nagu näiteks personaliõpe ja akadeemiline õpe. Spetsiifilise võimekuse testid mõõdavad oskuste omandamise potensiaali, mis on vajalik teatud elukutse juures tööülesannete edukaks täitmiseks. Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta omandatud teadmisi ja oskusi. Need on näiteks õpingute järgsed ainetööd või eksamid. Liikuvaks intelligentsuseks nimetatakse närvisüsteemi arengut, mis väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaud seoseid. Sellele vastandub ladestunud intelligentsus, mis areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega. Selle mõõtmiseks on kastutatud sõnavara ja matemaatilist arvutusoskust hindavaid teste. Tänapäeval on kõige rohkem kasutusel üldise vaimse
Lühivastulesed testiküsimused võimaldavad hõlpsasti saada ülevaate kogu materjali õppimisest; essetüüpi testiküsimused aga selle süvaarusaamist. Kontrolli- ja hindamisvahendite liigid- kõige levinumad kontrolli- ja hindamisvahendid lisaks õpilaste suulisele küsitlemisele on lühi- ja valikvastuseliste küsimustega testid ning esseed. Viimasel ajal on kontrollimeetoditele lisandumas veel õpitulemuste väljaselgitamine sooritustestide ja näidistööde mappide alusel. Põhimõtteliselt rajaneb igasugune kontroll ja hindamine vähem või rohkem praktilise tegevuse sooritamisel. Sooritustestide ettevalmistamisel tuleb esmajoones selgeks teha, millisel eesmärgil hindamine toimub, formuleerida soorituskriteeriumid, valida sobivad sooritusülesanded ja määratleda nende sooritamise 16 tingimused ning võtta kasutusele hindamisskaalad
Üldise vaimse võimekuse testides palutakse lahendada erinevaid analüüsioskuseid , loogilist mõtlemis ja arusaamist nõudavaid ülesandeid - eristatakse traditsiooniliselt spetsiifiliste võimete, oskuste ja teadmiste testidest. Spetsiifilised võimekuse testid mõõdavad kitsamat võimekust või laiemalt võttes spetsiifiliste oskuste omandamise potentsiaali, mis on teatud elukutse või valdkonna juures otseselt vajalik tööülesannete edukaks täitmiseks. Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi. - Indikaatorite indiferentsuse reegel - reegel, mille kohaselt kõik vaimsete võimete alltestid on omavahel oluliselt seotud, kuivõrd sisaldavad ühisosana kõigile alltestidele omast üldvõimekust, mida nimetatakse sageli g-faktoriks. Emotsionaalse intelligentsuse osad (- D. Goleman) 1) Võime enda emotsioone ära tunda. 2) Võime hallata oma emotsioone. 3) Võime ennast motiveerida.
põhjuslikke seoseid. 13.1. Vaimsete võimete mõõtmine ja testimine Üldise vaimse võimekuse testid on kasutusel seal, kus toimetulek sõltub üldisest kohanemis- ja õppevõimest. Spetsiifilise võimekuse testid mõõdavad kitsamat võimekust (nt reaktsiooniaeg, mehhaanilinevõimekus) või laiemalt võttes spetsiifiliste oskuste omandamise potentsiaali, mis teatud elukutse või valdkonna juures otseselt vajalik tööülesannete edukaks täitmiseks. Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi. (nt. eksamid) Raymond B. Catelli arvates mõõdavad mitteverbaalsed küsimustikud üldist vaimset potentsiaali, mida nimetatakse liikuvaks intelligentsuseks. Liikuva intelligentsuse puhul on tegemist närvisüsteemi arenguga, mis väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. Ladestunud ehk kristalliseerunud intelligentsus areneb elu jooksul
aluseks nendele inimestele, kes tulevikus seda testi sooritavad Testide liigitamine # Üldise vaimse võimekuse testid (intelligence tests) on kasutusel seal, kus toimetulek sõltub üldisest kohenemis- ja õppimisvõimest. # Spetsiifilise võimekuse testid (aptitude tests) mõõdavad teatud kitsamat võimekust (nt. reaktsiooniaeg, mehhaaniline võimekus) või laiemalt võttes teatud spetsiifiliste oskuste omandamise potensiaali. # Teadmiste- ja sooritustestide (achievement tests) eesmärgiks on mõõta omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi. Nt. SAT (Scholastic Assessment Test). # individuaalsed ja grupitestid # lastele ja täiskasvanutele koostatud testid # verbaalsed ja mitteverbaalsed testid Tänapäeval rakendatakse kõige laialdasema grupiviisilisi üldise vaimse võimekuse skaalasid, mida on võimalik kasutada korraga paljude inimeste testimiseks. Individuaalselt läbiviidavad testide läbiviimine on grupitestidega võrreldes oluliselt
püsimine/väljalangemine, koolis käidavate aastate arv, kõrgkooli astumise tõenäosus, kõrgkooli lõpetamise tõenäosus IQ ja õppimisvõime ei ole otseselt seotud (õppimisvõime = mingi info omandamise kiirus & hulk) Sõltub ülesande keerukusest – keerukama info omandamine rohkem seotud g’ga – MIKS? Mida kõrgem haridustase, seda väiksem IQ variatiivsus. Seega vähenevad ka korrelatsioonid sooritustestide/hinnetega. Hinnete korrelatsioon väiksem kui sooritustestide oma. Miks? Sest hinnetes rohkem muud infot – läbisaamine õpetajatega, motivatsioon jne. Koolis käidud aastate arv ja IQ: r = 0.60 – 0.70 (Matarazzo, 1972) = haridus tõstab IQ’d? Lastel (7. a) mõõdetud IQ korreleerub r = 0.40 – 0.50 haridustee pikkusega, mis viitab ka vastupidisele põhjuslikkusele. Samas mustad saavad edukalt hakkama! (eriti Aafrikas nt. Ülikoolides). IQ on individuaalsetest erinevustest kõige tugevam töösoorituse ennustaja
aastaid. On üsna suur töö- aega, mis kulub eesmärkide püstitamisele ja testiküsimuste väljamõtlemisele, on sageli otstarbekam kasutada 23 tööks õpilastega, sh suuliseks küsitlemiseks.õpilastel peaks olema selge ettekujutus, milliseid õppe-eesmärke õpetaja oluliseks peab. Esseede ja sooritustestide puhul tõuseb esiplaanile terviku või selleni jõudmise üksiketappide analüüs. Otsustamaks kirjandi kirjutamise oskuse üle, tuleb jõuda selgusele, milliseid aspekte me kirjutises ennekõike arvesse võtame. Soovides arendada teksti koostamise oskust, oleks vaja analüüsida, milliseid osaoskusi see sisaldab ja seejärel vastavaid oskusi täiustada. Näidis- ja loovtöö mappide puhul on
annaabi.ee 
