järgmised muutused: Na kanalid avanevad, rohkem Na-kanaleid avaneb, Na- kanalid sulguvad, K-kanalid avanevad, K-kanalid sulguvad 41. Peamine erinevus erutuse levikus müeliinkestaga ja müeliinkestata närvikiududes on...Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliinkestaga aksonites on see hüppeline, kiire. Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier' soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliinkestata aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. 42. Sünaps on ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. 43
närvikidue, õrnade jätketega, paiknevad reastunlist poiki küvõikude ja ümbritsevad närvirakkude kehasid. Mikrogliiarakud on kõige väiksemad, vähaeste tugevalt hargnevate jätketega. Sarnased sidekoe makrofaagidele. Perikaarüon on väike. Närvikiud koosnevad telgsilidndrist,, mille moodustab ason ja selle kate. Katte erinevusel eristatkase müeliinkiude ja müeliinita kiudusid. Perifeerias katab sisemine lippidne müelöiintupp, välises.....piirkond ühest ranvier soonisest teiseni on üks lemmotsüüt. Müeliniseeritud närvikiududuses moodustauvad korrapärased fosfolpiidlamellid, tumedalt värvuvad peajooned, heledad vahejooned. Ainult Emis nhtav. Inkapsuleeritud närvilõpmed: kompimis ja lamellooskehakesd. Meissneri kehake: piklikovaalne, pikkus kuni 100 mikrom, meelerakud paiknevad kehakese teljega risti. Sisneb 1-5 närvikiudu, kiud hargnevad. Vater-pacini kehakesed. Koonseb lamellidest, mida moodstavad kollageenikiud ja neuroteelirakud. Väklis
• Tüüp B- keskm diam (2-5), tagasihoidlikult arenenud müliinkest, aks pot levimise kiirus 3-30ms • Tüüp C- väike diam (0,5-1), ilma müeliinkestata, aks pot levimise kiirus 2ms Aktsiooni-potentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. (2.2.5) Aktsiooni potensiaalide levimise kiirus on müeliinkestaga aksionites on kiire, see levib ühest 3 Ranvieri soonisest järgmisesse praktiliseslt silmapilkselt. Müeliinkestata aksionites levib aksionipot ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksioni ümbritsevatpinda. Akt pot levimise kiirus sõltub ka jätke diameetrist, mida suurem seda kiirem levi. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümi-rakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. (2.2.6) Neurogliia rakud funkts on: *toestus ja mehhaaniline kaitse
müeliinkesta ning stimuleerivad aksoni taastumist. 2. Satelliitrakud toestavad piirdenärvisüsteemi ganglionides närvirakkude kehasid ja reguleerivad nende ainevahetust. Müeliniseerumine Müeliinkest mitmekihiline lipiididest ja valkudest isolatsioonikiht aksoni ümber, kiirendab närviimpulsi liikumist ning isoleerib elektrilisi protsesse. Piirdenärvisüsteemi müeliniseerumine algab looteeas, üks Schwanni rakk mähib 100 kordi end ühe aksoni ümber ühest Ranvier soonisest teiseni ja jääb seda ise neurolemmi ehk närvikiu tupena ümbritsema. Neurolemm annab piirdenärvisüsteemi aksonile vigastusest taastamise võime. Kesknärvisüsteemis müeliniseerib oligodendrotsüüt oma jätkete varal korraga kümneid aksoneid, kuid neurolemmi ei moodusta. Närviraku osad: · rakukeha e perikaarüon e sooma on närviraku ainevahetuse kese · dendriidid puuvõrana hargnevad, koonusja kujuga, lühikesed jätked Nissli sõmeruste,
Müeliin on isolaator, on vähem kontakti ekstratsellulaarse maatriksiga sp elektrilaine ei „leki“.. Saltatoorne levik kasutab ainult müeliinivahelist vaba pinda. Kui AP tekib päästikupiirkonnas, siis AP laine liigub mööda müeliiniga tsooni müeliinvabasse tsooni e Ranvieri soonisesse, mille membraanis on palju voltaažtundlikke Na+ kanaleid, tekib depolarisatsioon Na+ sisenemise abil ning AP potentsiaal hoitakse konstantne, kui ta liigub ühest soonisest teiseni. Levik on kiirem kui elektrotooniline, sest pideva kanalite avamine aeglustab AP laine liikumist. E levikukiirus oleneb kiu diameetrist ja müeliniseeritusest. Maali-Liina, jaanuar 2012 1 6
toestus ja mehhaaniline kaitse barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel võõrkehade fagotsütoos ajuvedeliku produtseerimine elektrilise isolatsiooni tagamine. 20. Erutuse leviku iseärasused müeliintupeta ja müeliintupega närvikiududes. Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliintupega aksonites on see hüppeline, kiire. Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier' soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliintupeta aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. Akson e. neuriit on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m. 21. Sünapsi mõiste ja struktuur. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis
toestus ja mehhaaniline kaitse barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel võõrkehade fagotsütoos ajuvedeliku produtseerimine elektrilise isolatsiooni tagamine . 20. Erutuse leviku iseärasused müeliintupeta ja müeliintupega närvikiududes. Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliintupega aksonites on see hüppeline, kiire. Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier' soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliintupeta aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. Akson e. neuriit on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m, juhib impulsse rakukehast eemale
jätketega, mis tagab neile nii meh kaitse kui elektrilise isolatsiooni. Jaotatakse: *müeliintupega aksoneid - tihedasti ümbritsetud oligodendrotsüütide või neurolemmotsüütide jätketega, mis mood kihilise rullbiskviiditaolise isolatsioonikihi; viimane on suure fosfolipiidide sisalduse tõttu valget värvi; iga 0,1-1,5 mm järel on selles isolatsioonikihis näha sissesopistus, mida nim Ranvier' sooniseks, aktsioonipotentsiaal levib hüppeliselt ja kiiresti ühest Ranvier soonisest teise *müeliintupeta aksoneid - ümbritsetud oligodendrotsüütide või neurolemmotsüütide jätketest, kuid mitte täielikult; seetõttu on seda tüüpi aksonite elektriline isoleeritus märksa puudulikum kui müeliintupega aksonitel. Aktsioonipotentsiaal levib ühtlaselt ja aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda Arvestades müeliintupe ehitust ja diameetrit jaotatakse aksonid:
annaabi.ee 
