(inglane). Venemaa poolel juhtisid vägesid Jukum Vacietis, Dmitri Nadjoznõi ja August Kork, kõik olid pärit Nõukogude Venemaa armeest. 1919. aastal olid Saksa vägede juhtideks Rüdiger von der Goltz (sakslane) ja Alfred Fletcher (baltisakslane). Eesti Vabadussõjas aitas Eesti võidule kaasa 2000 Soome vabatahtlikku + Soome ohvitserid, Bibikovi eskadron Venemaalt - 25 suurtükiga, 128 kuulipildujaga ning 4 soomusrongiga - , Venemaa põhjakorpus 2750 mehega, Läti brigaad 1500 mehega, Balti ja Ingeri pataljonid ning Rootsi ja Taani vabatahtlike kompaniid. Nõukogude Venemaa sõdis ainult oma jõududega, mis koosnes 26 suurtükist, 141 kuulipildujast, 1 soomusrongist, 3 soomusautost ja 160 000 mehest. Ka Saksaväed sõdisid ainult oma jõududega, need koosnesid 20 000 mehest. Sõja käik Sõda algas 28. novembril 1918, kui Nõukogude Venemaa tungis peale Narvale. Seal toimus
osutamata ning Eesti väed liikusid päeva jooksul edasi 4-8 kilomeetrit. Kuni 10. jaanuarini edenes meie armee edukalt ning vaenlane taganes. Esimene tagasilöök tuligi 10. jaanuaril kui Punaarmee vallutas tagasi Taagepera. Siiski taganes vaenlane endiselt ning 12. jaanuariks olid Eesti väed jõudnud Rakvere alla, mis ka samal päeval hõivati. 14. jaanuaril said eestlased veel ühe suure võidu, nimelt vallutasid Kuperjanovi pataljon koos kahe soomusrongiga Tartu. Mõned päevad hiljem hõivasid Eesti väed ka Elva, seega oli muutumas olukord Lõunarindel paremaks. Eesti vägede pealetung Narva suunas oli samuti jätkunud ning 16. jaanuaril vallutati Jõhvi. 18. jaanuari hommikul õnneustus Eesti vägedel maandada Utria all dessant ning vallutati Narva- Jõesuu ning sama päeva õhtuks ka Narva linna põhjaosa. 19. jaanuaris langes Narva ühes Jaanilinnaga täielikult Eesti vägede kätte ning 20. jaanuaril võeti enda alla kogu Narva jõe
elamisvagun ja kaitse. 12.detsembril 1918 saabusid Tallinna inglased koos oma abilaevastikuga. Juba 26.detsembril oli Inglise laevastik edukas ning kaaperdas kaks punaste laeva, millele pandi hiljem nimeks Lennuk ja Vambola. Abi otsitakse ka Rootsist ja Soomest, kuid ainult Soome nõustub aitama, kuna nad ei taha, et Soome lahe lõunarannik langeks punaste kätte. Soomest saabub eestlastele appi ligikaudu 3500 soomlast. 1919. aasta jaanuari algul suundus Karl Parts oma kahe soomusrongiga Tartu poole. Rakke all toimus kokkupõrge punastega, mille aga Parts võitis, jätkati sõitu Tartu poole. Viljandis kohtus Parts Kuperjanoviga, kes temaga koos Tartu poole kaasa tuli, saades oma salgale relvad. 14. jaanuari hommikul lähenesid soomusrongid Tartu Emajõe sillale. Eesotsas sammus Parts koos abilistega, et kontrollida silla ohutust. Mõlemad meie soomusrongid ületasid silla edukalt. Natukene enne Tartusse jõudmist tuli neile vastu punaste soomusrong,
tagant. Hakkasime kibekiirelt taganema, aga kogu pilt jääb vist igavesti meelde, tugev liikumiskeeris, kus tagant järjest peale suruti, ärritatud käsklused, selja taga aga põlev Narva, mis heitis oma põlemiskuma kaugele, vilkuvad raketid, suurtükki mürin ning teadmine, et vaenlane on vallutamas meie kodumaad." Õppursõduri V. Everi naljalugu V. Ever jutustas, et ühel ilusal kevadisel päeval 1919. aastal, tulles soomusrongiga dessantretkelt, otsustas ta palju valupäevi näinud saapaid puhastada. Tal endal puudus aga saapahari ja ta laenas selle vanemallohvitser J. Mõissaarelt. Seejärel läks Ever otse lahtise vaguniakna juurde saapaid puhastama. Mõissaar küll hoiatas: "Vaata, et sa minu ausat harja vagunist välja ei pilla!" Sai selle öeldud ja kohe nagu saatuse tahtel kukkus hari vaguniaknast välja. Ever hüppas millelegi mõtlemata kohe sellele järele. Õnneks oli lumi pehme ja sõduripoiss viga ei saanud
levinud."1 Tegelikult oli Stalin juba varem näidanud, et ei karda lahendada probleeme jõu ja otsusekindlusega. ,,Juhtivatest bolsevikest oli Stalin kõige vägivaldsem. Tema kodusõjaaegsed terrorikampaaniad olid kohutavad."2 Heaks näiteks on Stalini tegutsemine Tsaritsõni linnas 1918. aastal. ,,Stalin koos Fjodor Allilujevi ja teismelisest masinakirjutaja Nadjaga saabus Tsaritsõni 6. aprillil soomusrongiga ja 400 punaväelase saatel ning leidis, et linnas valitsevad saamatus ja reetlikkus. Ta käskis kõik kontrrevolutsioonis kahtlustatavad maha lasta, näidates sellega, et tal on tõsi taga. ,,Tagala halastamatu puhastamine viidi läbi raudse käega," kirjutas Vorosilov. Lenin käskis olla veel ,,halastamatum ja julmem". Stalin vastas: ,,Võite kindel olla, et meie käsi ei värise." Seal jõudiski ta arusaamisele, et surm on kõige lihtsam ja efektiivsem poliitiline vahend /.../3
{107514}{107621}Kohlapuu, kuhu sa ronid?|Kohlapuu, tule tagasi! {107625}{107696}Kuradi Kohlapuu!|Loll! {108861}{108924}Edasi! {110973}{111050}Kas need ongi need poisid? {111657}{111729}Pataljoni ülem kutsub teid enda juurde. {111881}{111937}Poisid, lähme. {112193}{112343}Eesti Vabariigi nimel avaldan teile tänu|mehisuse ja ennastsalgavuse eest! {112450}{112510}Medaleid meil anda ei ole. {113191}{113242}Aitäh, poisid! {113275}{113353}Kapten eskordib nüüd teid|oma soomusrongiga koju. {113384}{113463}Ja ma loodan,|et sõda on teie jaoks igaveseks läbi. {113520}{113597}Lubage pöörduda soomusrongi|ülema poole. - Pöörduge. {113627}{113704}Võtke mind oma rongile teenistusse. {113727}{113768}Kes meist siis õppima hakkab? {113772}{113838}Poisid õpivad, neil tuleb|see paremini välja. {113843}{113899}Ega sõdurgi tohi loll olla! {114001}{114097}Härra pataljoni ülem, sanitaarvagun|saabus! - Haakige sappa. {114234}{114305}Reamees Ahas,|teile on külaline.
etteotsa valida sakslase, jäädes ise abiesimeheks. Sama aasta 11. novembril, kui Saksa okupatsioonivõim oli lagunemas, moodustati Burgerwehri eestlastest liikmetesi Eesti Kaitse Liit, milline nimi mugandas peagi ka ametlikus kirjapildis Kaitseliiduks. J. Pitka valiti vastloodud kaitseliidu juhatuse esimeheks ja kindralmajor E. Põdder ülemaks. Juba vabadussõja esimesel päeval, 28. novembril 1918 sõitis Pitka improviseeritud soomusrongiga Narva rindele. Järgnevalt oli ta tegev nii soomusrongide kui ka soomusautode ehitamisel, meeskondadega komplekteerimisel ja rindele saatmisel. J. Pitka põhitööks sai aga EV sõjalaevastiku organiseerimine, mille esialgu väheste laevadega ta võttis alates 23. detsembrist ette dessante Põhjarannikule punaväe tagala desorganiseerimiseks. Oma esimese Eesti Vabariigi sõjaväelise auastme sai J. Pitka 22. aprillil 1919, saades kapteniks( vastab praegusele mereväekaptenile )
Kaarepera raudteejaamas said kokku Parts ja Kuperjanov. Kapten Parts andis Kuperjanovile hulga relvi. Kaks partisanide roodu asusid soomusrongidele ja teele Tartu suunas. Soomusrongide meeskondade ja Kuperjanovlaste üldarev võis olla ca 300 inimest. Tartus PA pool 4000 meest. Soomusrongid sõitsid 13.01 edasi. Esimene kokkupõrge punastega Tabivere raudteejaamas, kuhu oli just saabunud 1 punaste eselon. Juba pärast südaööd satuti Kärkna raudteejaamas kokku punaste soomusrongiga. Mõlemale ootamatu, kuid punastele ootamatum ja nad tõmbusid tagasi. Jänese raudteesild üle Suure Emajõe saadi endale, kuid õnneks läks kõik hästi. 14.01 hommikul sõitis 1 soomusrongidest Jänese raudteesõlme poole, teine jäi maha. Punaste lätlaste vahisalk õnnestus silla juurest eemale peletada. Sõit Tartu poole jätkus. Saadeti vastu ka kividega laaditud platvormvagunid, kuid PA-le edutult. Ka kokkupõrge veel ühe punaste soomusrongiga, eestlased võitsid jälle
Nad oleks võinud ühineda ja pöörduda itta, et enamlastest pind puhastada. Liitlastest said aga vaenlased. Saksa väed olid Läti ja üldse Balti riikdie vastu vaenulikult meelestatud, nähes neid tarbetutena. Landeswehri sõja alguseks sai tuleavhetus Amata jõe sillal. 6. juuni hommikul alustasid liikumist Võnnu suunas aga ka Landeswehri väeosad, et ära võtta oluline tugipunkt enne Volmari linna. Linna kaitses koos kahe Eesti soomusrongiga vaid oluliste lahingukogemusteta Läti 2. Võnnu polk, Rahvaväe 3. diviisi peajõudude koondumine Võnnu ümber võttis aga paar päeva aega. Seetõttu otsustas Landeswehr linna rünnata ning üksinda jäänud lätlased olid sunnitud taganema. 8. juuni hommikul alustas Rahvavägi esimest katset Võnnu tagasi võtta. Vastane oli end aga tugevasti kindlustanud ning andis pärastlõunal vastulöögi, mis sundis eestlasi taganema. 9.
annaabi.ee 
