Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Lääne-Euroopa riike.ajal,mil maailma tähelepanu koondus sellele, valmistus Moskva baltibaade okupeerimiseks.Alustati suhete teravdamisest:balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises,suurendati baasivägede arvukust.paralleelselt tehti sõjalisi ettevalmistusi:piiridele koondati pool miljonit punaväelast, 3500 soomukit ja 2600 lennukit.14.06.esitas NL leedule ultimaatiumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Mosvale meelekohast valitsuse moodustamist.Eestile ja Lätile esitati ultimaatium 16.06.17.06 tuli üle eesti piiri 90000 okupatsiooniarmee sõdurit.Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile(kogu kontroll anti punaarmee kätte,keelustati meeleavaldused,eraisikutelt võeti relvad)
ja Soomes korraldatud õppelaagrites. Valik erigruppi on hoolikas. Kandidaadilt nõutakse väga head käsivõitluse tundmist, kuna kõigi võimalike ohuolukordade puhul, näiteks kitsastes vanglakambrites, ei saa tulirelvi kasutada. Erigrupp allub vahetult vanglate ameti peadirektori asetäitjale Valeri Kravetsile. Grupi relvastuses on kumminuiade ja tulirelvade kõrval veekahurid ja Rootsist kingitusena saadud paar vana soomukit. Kapol viis meest Eesti suurim eriteenistus kaitsepolitsei (kapo) keeldub riigisaladuse seadusele viidates avaldamast oma töötajate arvu ja personali paigutust, kuid väidetavalt kuulub kapo erigruppi umbes viis meest. Tegemist on eriettevalmistuse saanud sportlike ja hästi treenitud noorte meestega, kelle peamine ülesanne on terrorismivastane võitlus, eriolukordades ka VIPide kaitse ning kinnipeetute või arreteeritute konvoeerimine kapo, kohtu ja vangla vahel.
Soome sellele ultimaatumile ei alistunud ning selle tõttu algas Talvesõda. 26.septembril andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar Kliment Vorsilov käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. September ning selleks ajaks tuli idapiirile üle 130000 sõduri, 1535 suurtükki, 1474 suumukit ja 600 sõjalennukit kui samal ajal oli Eestil vastu panna vaid 12500 meest, 233 suurtükki, 31 soomukit ja 10 lennukit. Baaside ajastul elasid Venemaa sõjaväelased eraldi sõjaväebaasides, mis asusid Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust ülejäänud elanikkonnal tuli lahkuda. Kompromissina sai Venemaa õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ning Kuusikule. Eesti inimesed üritasid hoiduda igasugustest kokkupuutest vene sõjaväelastega. Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. Eesti sattus
27. veebruaril hõivasid eraldusmärkideta relvastatud mehed mitmeid tähtsaid hooneid, sealhulgas Krimmi parlamendihoone. 28. veebruaril teavitas Ukraina presidendi alaline esindaja Krimmis Sergi Kunitsõn ajakirjanikke 13 Venemaa Föderatsioonile kuuluva sõjaväetranspordilennuki IL-76 maandumisest Gvardiiske sõjalennuväljale. Iga niisugune lennuk võib pardale võtta umbes 225 inimest või kuni 45 tonni lasti või kuni 3 soomukit. 28. veebruaril hõivati Simferopoli ja Sevastopoli lennujaamad ning hävitati telekommunikatsiooni- ja internetiside Krimmi ja ülejäänud Ukraina vahel. Eraldusmärkideta relvastatud meestest ümberpiiratud Krimmi seadusandjad valisid Krimmi ministrite nõukogu juhiks Venemaa kodaniku Sergei Aksjonovi. Kiiev süüdistas Venemaad oma siseasjadesse sekkumises, Venemaa lükkas süüdistused tagasi. Siis esitas Sergei Aksjonov Venemaale
Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti sõjalisi ettevalmistusi: Baltimaade piiridele koondati kolm armeed, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast, 3500 soomukit ja 2600 lennukit. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväed, täielikku lahinguvalmidusse. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16. juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult, ilma
Öö tulekuga olid tatarlased lahkunud, samas kui Sevastopolist saabunud abijõududega oli Vene-meelsete protestijate arv kasvanud 5 000-ni. 27-28.veebruar Ukraina presidendi alaline esindaja teavitas Krimmis 28.veebruaril ajakirjanikke 13 Venemaa Föderatsioonile kuuluva sõjaväetrantspordilenniki IL-76 maandumisest Gvardiiske sõjaväelennuväljale. Iga selline lennuk võib pardale võtta 225 inimest või kuni 45 tonni lasti või kuni 3 soomukit. 3.märts Venemaa esitas Ukraina vägedele Krimmis 3.märtsil ultimaatumi alistuda hiljemalt 4.märtsis hommikul kella 5:00-ks. Tähtaja möödudes rünnakut siiski ei toimunud. Kanalil BBC World News 15.märtsil näidatud videosalvestustel võis muuhulgas näha nii baaside kaitsjaid kui ka baaside ette kaitsjate perekondadest moodustatud inimkilpi. 7.märts Suveräänse Ukraina riigi koosseisus oleva Krimmi poolsaare de facto okupeerimine
september 1939 sõlmitakse baaside leping. Eesti annab N.Liidule õiguse luua baasid: Saaremaale, Hiiumaale, Paldiski ümbrusesse Baaside ajastu Oktoobri alguses toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõdurite läbirääkimised, mille tulemusel said N.Liidu väed luua täiendavad baasid: Rohukülla, Koongale ja Laulasmaale ning varulennuväljad: Kehtnasse ja Kuusikule · 18.oktoober algas maavägede sissemarss Eestisse · Esialgu paigutati Eestisse 14000 jalaväelast, 337 soomukit, 225 lennukit · Kuigi vormiliselt jäi Eesti iseseisvus püsima muutus Eesti N.Liidu protektoraadiks ning välispoliitika sõltuvaks idanaabri omast · Eesti olukorda komplitseeris Talvesõda, üritati säilitada ranget neutraliteeti · Eesti siseelus kujunes oluliseimaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine lahkus ~12600 baltisakslast Hitleri üleskutsele 6.oktoobri kõnes · Eesti valitsuse etteotsa astub Jüri Uluots, kuid demokraatia poole tagasipöördumine
raidtõkked ettevalmistatud); ●● valvepostid, suunajad on lahinguvalmis; ●● märgistus on paigaldatud. III aste ehk täideviidud (executed): ●● lõhkevad tõkked, raidtõkked ja takistused on valmis; ●● hävitustõkked on õhitud; ●● märgistus on eemaldatud (vajadusel). TÕKETE TUGEVUSASTMED Häiriv: Tekitab vastasele kaotusi kuni 10% ehk teisisõnu, tõkkele liikunud kümnest vaenlase soomukist muutub 1-2 soomukit liikumis- ja/või lahingvõi- metuks, miinide tihedus ühe rindemeetri kohta on 0,3. Tõkestav: Tekitab vastasele kaotusi kuni 30% ehk tõkkele liikunud küm- nest vaenlase soomukist muutub 2-4 soomukit liikumis- ja/või lahingvõime- tuks, miinide tihedus ühe rindemeetri kohta on 0,6. Blokeeriv: Tekitab vastasele kaotusi kuni 50% ehk tõkkele liikunud küm- nest vaenlase soomukist muutub 4-7 soomukit liikumis- ja/või lahingvõime- tuks, miinide tihedus ühe rindemeetri kohta on 0,9.
sõlmiti ka Läti ja Leeduga, kuid Soome sellele ultimaatumile ei alistunud ning selle tõttu algas Talvesõda. 26.septembril andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar Kliment Voršilov käskkirja, milles nõuti „võimsa ja otsustava löögi“ andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. September ning selleks ajaks tuli idapiirile üle 130000 sõduri, 1535 suurtükki, 1474 suumukit ja 600 sõjalennukit kui samal ajal oli Eestil vastu panna vaid 12500 meest, 233 suurtükki, 31 soomukit ja 10 lennukit. Baaside ajastul elasid Venemaa sõjaväelased eraldi sõjaväebaasides, mis asusid Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust ülejäänud elanikkonnal tuli lahkuda. Kompromissina sai Venemaa õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ning Kuusikule. Eesti inimesed üritasid hoiduda igasugustest kokkupuutest vene sõjaväelastega. Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. Eesti sattus sõltuvusse NL’st
ei maksa lähiajal oodata. · Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur ja muud piirangud. Nõukogude okupatsioon(ptk. 36) Eesti okupeerimine · Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. · Paralleelselt tehti sõjalisi sõjalisi ettevalmistusi: Baltimaade piiridele koondati kolm armeed, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast, 3500 soomukit ja 2600 lennukit · 16.juunil esitati Eestile ja Lätile ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse koostamist. · Narva diktaat sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre ja valimised Balti riikides
annaabi.ee 
