hulk esemeid Rooma impeerumist.Raudesemete valmistamiseks hakati kasutama kohalikku soorauda, misjärel raudesemete kasutamine hüppeliselt kasvas. Sel ajal hakati inimesi matma tarandkalmetesse,Ida-Eestis ka kääbastesse.. Rooma rauaajast võib pärineda ka eestlaste esmainimene, nimelt on Rooma ajaloolane Tavitus Teoses ''Germania'' maininud 1.sajandi lõpul teiste põhjapoolsete rahvaste seas ka aeste ja finne, kellest esimesi seostatakse tavaliselt baltlaste javiimased soomeugrilastega. On oletatud, et Rooma rauaaja lõpul, 4.sajandi teisel poolel kuulus Eesti ala ajutiselt Ermanarichi loodud idagootide (greutungide) hõimuliidu või riigi koosseisu, ent seda kindlate andmetega tõestada ei saa. Keskmisel rauaajal (450-800 pKr) jätkusid mõlemad matmisviisid, suhted naabermaadega aga nõrgenesid. Antud periood, mis jaguneb rahvasteränn u (450-650) ja eelviikingiajaks (650-800) on suhteliselt vähe uuritud. Perioodi lõpu kääbas-
Sõjakäike oli teisigi, kuid eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks, et venelaste vallutuskatsed tagasi lüüa. 3) SUHTED BALTIHÕIMUDEGA Balti hõimudeks olid lätlaste esivanemad (nt. latgalid, semgalid, kursid, seelid) ja mitmed Leedu hõimud. Keerulised olid suhted latgalitega pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikeks vaenlasteks olid leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike kõigi ümberkaudsete rahvaste vastu. 4) SUHTED SOOMEUGRILASTEGA Soomeugri hõimudest olid eestlaste naabrid soomlased, hämelased, karjalased, vadjalased, liivlased ja kurelased. Nendega olid suhted rahumeelsed. TV lk 9 ül 2 EESTLASED Läänenaabrid Lõunanaabrid Idanaabrid Svealased Latgalid slaavlased Skandinaavlased Liivlased
Loodi ka oma haridussüsteem ja ajakirjandus ning arendati edasi professionaalset kultuuri. Põllumajanduse kollektiviseerimisel oli venekeelse tööjõu sissevool hoopis madalam, kui teistes soome-ugri kultuurides. Samuti oli ka industrialiseerimine hoopis väiksema mõjuga ja vähem ulatuslik. Marimaa jäi eelkõige agraarseks piirkonnaks ning maaelanike seas domineeris põlisrahvas. Nõukogude liidu lagunemise taustal toimunud maride rahvuslik ärkamine oli teiste idapoolsete soomeugrilastega võrreldes tohutult kiire ja võimas. Nüüdseks on maridel Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik. (ERM, 2002) Sarnaselt maridele sattus ka udmurtide asuala Volga-Kaama Bulgaaria mõju alla. 13. sajandil allutati udmurdid Kuldhordile, selle lagunedes läks aga suurem osa Udmurtiast Kaasani khaaniriigi koosseisus. Kõikide nende riikide alluvuses aga säilitasid udmurdid oma ülemkihi ning teatava autonoomia. Udmurtia käekäik on äärmiselt sarnane Marimaaga ning 1552
Vanem teooria meie esivanemate kujunemisloost kolme suurema rändena kiviajal: a. Kunda kultuuri rahvas lõuna poolt. b. Soome-Ugri hõimud läänemeresoomlased ida poolt meie otsesed eelkäijad: · Nendega seostatakse kammkeraamikakultuuri. · Läänemeresoomlaste hulka kuuluvad meie lähimate keelesugulastena soomlased, karjalased, liivlased, vepslased ja vadjalased. c. Lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud: · Nende ühtesulamisel varasemate soomeugrilastega jäävad Eestis peale viimased. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg 1. Pronksiaeg (1800-500 eKr) a. Vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr): · Vanimateks pronksleidudeks Muhust odaots ja Võrtsjärvelt sirp. · Metalli eelised kivi ees vastupidavus ja kiirem töö. · Pronksesemete vähene levik vase ja tina looduslik puudumine. · Valdavalt jätkus kivi, sarve ja luu töötlemine. b. Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) uuendused:
Sompus ilmaga alustatud saunaehitus pidi põhjustama vinguse sauna. Saunad olid erineva suurusega- suuremates taludes avaramad, väikemajapidamistel väiksemad. 19.sajandi teisel poolel pärast talude päriseksostmist hakati saunu ehitama ka ühiste katuste alla elutubadega-saunakambreid. Fakt on see, et Lõuna- ja Lääne- Eestis oli rohkem saunu eraldi hoonena kui Põhja-Eestis. Ja traditsioonid on võrreldavad nii naabrite lätlaste kui teiste soomeugrilastega, ilmselt ükstesit ka mõjutati. Kaugemale ajalukku tagasiulatuvaks ehitustraditsiooniks on Saaremaal väikese kambri (laut, magamistuba, tuba ) kuulumine suvekoja-sauna ehituskompleksi. See on olnud Saaremaa tütarlastele samasuguseks suviseks magamisruumiks nagu eesti talude traditsiooniline suvine elutuba aidakambergi. Kummalisel kombel pole saun olnud kogu aeg sugugi pesemiskoht, ajalooliselt on see üpris hiline roll
Esimesed kunstiilmingud olid keskmisel kiviajal. Eestis olid nendeks sarvest kujud. Neoliitikum(noor kiviaeg)- olid esimesed savinõud umbes 5000 a eKr. Narva kultuuri ajajärk umbes kuni 4000 eKr. Kammkeraamika umbes 4000a eKr(esemetel olid jäljed nagu oleks kammiga tõmmatud), kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud.. Siis hakati surnuid matma elamute põranda all(seda tehti selleks et surnu headus jääks elamusse), hauapanusteks olid ehted ja tööriistad. Seos soomeugrilastega, sest kammkeraamika esindajad olid soomeugrilased. Võibolla kasvatati Eestis kaera, sest kaeraõietolm leiti 4000 a eKr. Neoliitiline Tamula asustatud umbes 4000-2000 eKr. Tamulat kasutati nii elamiseks kui matmiseks. Leitud nikerdatud õllekonkse, mis on tehtud luust. Seal oli ohtralt merevaiku, mis oli tollelajal väga oluline. MIKS?? Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur oli umbes 3000 a eKr(nagu nööriga vajutatud jäljed olid)
Perioodi teisel poolel, Rooma rauaajal, elavnesid tunduvalt Eesti ala kaubandussidemed läänepoolsete alade, sealhulgas Rooma impeeriumiga. Sel ajal hakati inimesi matma tarandkalmetesse, Ida-Eestis ka kääbastesse. Rooma rauaajast võib pärineda ka eestlaste esmamaining, nimelt on Rooma ajaloolane Tacitus 1. sajandi lõpul maininud teiste põhjapoolsete rahvaste seas ka aeste ja finne, kellest esimesi seostatakse tavaliselt baltlaste ja viimaseid soomeugrilastega. On võimalik, et Rooma rauaaja lõpul, 4. sajandi teisel poolel, kuulus Eesti ala ajutiselt Ermanarichi loodud idagootide riigi koosseisu, ent seda kindlate andmetega tõestada ei saa. Keskmisel rauaajal (450800 pKr) jätkusid mõlemad matmisviisid, suhted naabermaadega aga nõrgenesid. Antud periood, mis jaguneb rahvasterännu ja eelviikingiajaks, on kuni siiani suhteliselt vähe uuritud. Perioodi lõpul kääbas- ja
Kõik oleneb sellest, kuidas impeerium edasi toimib ja käitub. Pole ju ükski impeerium jäänud ajaloos lagunemata, nii et see on võibolla see sanss. Mis on Teile eesti kultuuris viimasel ajal rõõmu teinud? Seda on palju. Kui me mõtleme näiteks arvudele, võrdleme Nõukogude aega kui palju raamatuid ilmus, kui palju nüüd ilmub. Seda on vähemalt viis korda rohkem. Ja siin ongi meie vahe Venemaa soomeugrilastega määratu. Kui meil ilmub kümme raamatut iga päev vähemalt kümme eestikeelset raamatut, siis neil mõnel aastal ilmub 1020 omakeelset raamatut, noh, udmurtidel rohkem... Näiteks Mordvas oli 2000. aastal kirjanike kongress ja eelmisel aastal ei olnud seal ilmunud ühtegi omakeelset raamatut. Raha lihtsalt ei olnud. Nüüd oleme natuke saanud toetada isegi nende debüüte ja see on ka oluline. Aga kirjandus on olemas ja vahvaid tegijaid on kõigil neil rahvastel.
sissevool polnud nii massiivne kui Komimaal. Marimaa jäi eelkõige agraarseks piirkonnaks ning maaelanike seas domineeris põlisrahvas. Nõukogude aja viimaste kümnendite vältel tõrjuti siiski ka mari keel kohalikus ühiskondlikus elus tagaplaanile ning selle positsioonid halvenesid ka hariduselus. Nõukogude liidu lagunemisprotsesside taustal toimunud maride rahvuslik ärkamine oli teiste idapoolsete soomeugrilastega võrreldes suhteliselt kiire ja võimas. Esimene sõltumatu mari organisatsioon, noorteühing U Vij (Uus Võim) loodi juba 1987. Juulis 1990 tuli Joskar-Olas kokku esimene soome-ugri noortefoorum ning loodi MAFUN (Soome-ugri Rahvaste Noorteorganisatsioon). U Vij töö tulemusena asutati 1990. aasta kevadel kõiki marisid esindav Mari Usem 'Mari Liit'. Juba sügisel lõi sellest lahku radikaalne vähemus ning lõi oma organisatsiooni Kugeze Mlande 'Esivanemate Maa'
annaabi.ee 
