1) Perifeersed äravoolualad- jõgede vesi jõuab maailmamerre. sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul. Nendel laiustel, kus 2) Sise-äravoolualad-jõgede vesi jõuab mandrisisestesse pinnakihi soolsus on keskmisest suurem, soolsus väheneb koos sügavuse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus suurenemisega. Ning vastupidi- pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv maailmamerega puudub. sügavuti. Mandrisisestel äravooluta aladel esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nede alade Merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Läänemere liigiline vaesus ongi vesi on maailmamerega ühenduses ainult atmosfääri kaudu (Kaspia-Araali seletatav vee väikese soolsusega. Peamine produtsent meres on fütoplankton,
kõrgeim soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid. Põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ja kahe kilomeetri sügavusest alates on soolsus püsiv. Nendel laiustel, kus pinnakihi soolsus on keskmisest, see väheneb koos sügavuse suurenemisega. Ning vastupidi pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv sügavuti. RANNAPROTSESSID Muutused rannajoone lähedal nii maismaal kui veekogu madalaveelises osas toimuvad pidevalt. Muutuste tagajärjed ei pruugi alati välja paista, aga samas võivad need olla ka väga laastavad. Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala on lainetus. Lained võivad tekkida nii maavärinate, vulkanismi ja inimtegevuse tagajärjel. Lainete kõrgus, pikkus ja liikumiskiirus sõltub tuule kiirusest, kestusest ja ruumilisest
erinevus. Soolsus. Sademete hulk, auramine, soolaseim 30. laiuskraadidel. Keskmine soolsus 35. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ning umbes 2 m sügavusest alates on soolsus pidevalt vahemikus 34,6-35 st nendel laiustel, kus pinnakihi soolsus on keskmisest suurem, see väheneb koos sügavuse suurenemisega ning vastupidi pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv sügavuti. Soolsus mõjutab elustikku suurem suurema soolsuse korral. Põhja-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust ning soojade hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv.
põhja- ja lõunapoolkera vahel, polaaralade temp suur erinevus. · Soolsus. Sademete hulk, auramine, soolaseim 30. laiuskraadidel. Keskmine soolsus 35. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ning umbes 2 m sügavusest alates on soolsus pidevalt vahemikus 34,6-35 st nendel laiustel, kus pinnakihi soolsus on keskmisest suurem, see väheneb koos sügavuse suurenemisega ning vastupidi pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv sügavuti. Soolsus mõjutab elustikku suurem suurema soolsuse korral. Põhja-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust ning soojade hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. · Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID · Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv.
Õhulõhed avatud Päeval Päeval Öösel Produktiivsus Keskmine (kuni 30t/ha) Väga suur (nt 80t/ha) Väga väike Kasvukoht, kliima Peamiselt parasvööde Palavvööde, sooldunud ja Palavvööde, kõrbed ja kuivad kasvukohad kaljud Vastupidavus pinnase Väike Suur Suur soolsusele Näited Enamik maismaataimi Palavvöötme kõrrelised – Enamik sukulente, mais, suhkruroog, kaktuselised, maltsalised piimalillelised *Fotosünteesi saaduste liikumine taimes, erinevad võimalused. Assimilatsioonivool. (§6.9) See on vool, kus ülevalt juurtesse liiguvad sünteesitud org ained. IIc HINGAMINE
Meie looduslikes mageveekogudes limiteerivad biogeenidest planktonivetikate arengut eelkõige fosfori- ja lämmastikuühendid. Kohastumusena mineraalainete, gaaside, valguse vastuvõtuks on kujunenud suur lehepind. Vees lahustunud ainetest on magevetes ülekaalus karbonaadid (Ca-karbonaat), merevees kloriid. Magevetes võib esineda looduslikke orgaanilisi aineid (huumus), ka saastaineid. Ka merevees on orgaanilisi laguaineid ja saastaineid. Vastavalt soolsusele on erinev ka taimede rakumahla soolade kontsentratsioon, mis peab ületama keskkonna kontsentratsiooni, et taime veevarustus oleks normaalne. Transpiratsiooni (?) puudumise tõttu võtavad veesisesed taimed vett juurderõhu abil või reguleerib seda hüdatoodide (?) tegevus. Nt kui katkestada vesikupu lehtede veevõtt leherootsu kaudu, närbuvad taime ujulehed kiiresti. Gaasireziim. Gaasid O2, N2, CO2, H2S on enamiku looduslike veekogude tavalised komponendid.
suur aga sünteesikiirus väike. ABA suurenenud kogused pärsivad kasvu, aga ABA (väikestes kogustes) on kasvuks vajalik (mutandid mis üldse ABA-t ei sünteesi on kääbused). • ABA optimeerib kasvu stressi tingimustes (tõenäoliselt osmootse potentsiaali reguleerimise kaudu) ja muudab näiteks juurte-lehtede suhet. ABA reguleerib akvaporiinide hulka ja juhtivust veele (nii juurtes kui ka lehtedes). ABA suurendab vastupidavust soolsusele, veedefitsiidile, külmale ja kuumale, (aktiveerides geene ja tekitades uusi valke). Kõik reaktsioonid mis nende stresside puhul esinevad ei sõltu siiski ABA-st. ABA reguleerib õhulõhede avatust, ABA retseptorid asuvad nii õhulõhede sulgrakkude plasmamembraanis kui ka rakusisestes valkudes. Pärast retseptoriga seondumist käivitatakse protsesside ahel mis viib kas membraanjuhtivuse muutustele või RNA sünteesi muutustele.
3. Soolsus Soolsus on tingimusfaktor, sest taimedel tuleb kõik üleliigsed soolad tõrjuda. Maismaamullas on suur soolsus ja enamus taimed seda ei talu. Taimed, kes suurt soolsust taluvad, omavad selleks vastavaid kohastumusi. Peamisteks sooladeks mullas: MgCl, MgSO4, KNO3, NaHCO3. Ookeani keskmine soolsus on 35‰. Madalam soolsus: arkliline ookean Kohati soolased paigad: atlandi ookean Soolasem: vahemeri Ookeani soolsuse globaalne jaotus Vee jaotumine vastavalt soolsusele: Soolsus > 0,5 ‰ – magevesi Soolsus 0,5 – 30‰ – riinvesi 2,1 Peamiselt laguunides ja kitsa suudmega meredes, kes saavad oma vee põhiliselt järvedest. Läänemeri. Läänemerre avanevad paljud jõed, kuid soolast vett lisandub vaid läbi Taani väina. Nii saavad läänemeres 5-6 hakkama osad magevee kalad ja osad ookeani kalad
Kui hoovuse erinevas sügavuses liiguvad vastassuunas, võib logi näidus olla viga. Induktsioonlogi Induktsioonlogi töö põhimõte Vastavalt Faradey elektromagnetilise induktsiooni seadusega tekib juhis, mis liigub magnetväljas elektromootorjõud, mis on võrdeline magnetvoo d emj dt muutumise kiirusega: , kus Φ on magnetvoog. Kui panna magnetväli liikuma merevee suhtes, mis tänu soolsusele on voolujuht ja mõõta seejuures tekkiv elektromootorjõud, peaks olema võimalik mõõta laeva kiirust. Sellel põhimõttel töötavat logi nimetatakse induktsioonlogiks. Induktsioonlogi tundlikuks elemendiks on pronksist elliptiline silinder, mis lükatakse merre läbi laeva põhjas oleva ava. Silindrisse on paigutatud kahe mähisega solenoid. Mähis W on pea-, Wk – kompensatsioonimähis. Tundliku elemendi pinnale paigutatud elektroodid on otseses kontaktis
)sisesi. See on igati elegantne näide reproduktiivse isoleerumise tekkest ja realiseerumisest isegi olukorras, kus need orhideeliigid kavavad samas looduslikus areaalis. Muidugi saab niisugune mehhanism kujuneda vaid seal, kus on tegemist rikkaliku valikuga nii putukate, kui ka lillede osas. Viljastumise vältimine Neil mereloomadel, kelle puhul viljastumine toimub "vabas vees", toim8ivad kõik eelnimetatud mehhanismid, k.a. isolatsioon tänu sügavusele, soolsusele, temperatuurile, aastaajale. Kuid kui ka need ei toimiks, on tavaliselt lisaks veel tegu mehhanismidega, mis väldivad viljastumise: spermi ja munaraku biokeemilised omadused. Sperm ei tungi munarakku. Sama muidugi nende loomade puhul, kus viljastumine toimub organismi sisesi. Kuni sinnamaani, et võõrad spermid ei säilu - nii näib olevat D. virilis’e puhul Hübriidide elujõuetus Viljastumine on tihtipeale võimalik tegelikult väga laias ulatuses, s.o mitte vaid lähedaste liikide
annaabi.ee 
