omaga. Trombooni kasutas ka Wolfgang Amadeus Mozart oma "Reekviemis" ja Joseph Haydn. Sümfooniaorkestrisse võttis pilli rootsi helilooja Joachim Nicholas Eggert 1807, kuigi tuntum on fakt, et Beethoven tegi seda 1808 aastal oma 5. sümfoonias. Beethoven kasutas trombooni ka oma 6. ja 9. sümfoonias. Tromboon on üks vanimaid orkestripille. Tänapäeva sümfooniaorkestris kasutatakse kõige rohkem tenortromboone, mitmekesiste kõlavuste tõstmiseks. Nad mängivad nii akordinoote, kui ka soolopartiisid. Dünaamiliste võimaluste, särava tämbri ja suure kõlajõu tõttu kasutataksegi tromboone. Tänapäeval on tromboon populaarne ka dzässmuusikas Üks kuulsamaid tromboniste on Alton Glenn Miller, ta sündis 1. märtsil 1904 Clarindas, Iowas, ja arvatavasti hukkus 15. detsembrist 1944. Glen Miller oli ameerika dzässhelilooja, -tromboonimängija ning -orkestrijuht. Tema noorusaastatel liikus ta perekond palju, elades vahelduvalt North Platte's, Nebraskas, Grant City's, Missouri's
Teele Jõks on laulu eriala, ooperistuudio ja barokkrepertuaari õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning õpetaja G. Otsa nim Tallinna muusikakoolis. VALENTINA KREMEN Alates 1981. aastast oli Valentina Kremen Vanemuise koorisolist, 2004. aastast töötab ta teatri ooperisolistina. Ta on pälvinud Georg Otsa nimelise preemia aastal 2010. KARMEN PUIS Vanemuise teatris aastast 1997. Ta on laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides. Ta on pälvinud Wagneri-ühingu stipendiumi aastal 2006,Teater Vanemuine EMT Muusikapreemia aastal 2007, Georg Otsa nimelise auhinna 2010, Aasta vanemuislase 2011, Eesti Teatriliidu aastaauhinna 2012. ANNALIISA PILLAK On andnud soolokontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Itaalias, Šveitsis ja Saksamaal. Ta on osalenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. 2005. aastal pälvis II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996
autobiograafilisus, subjektiivsus, isiklike tunnete avalikkuse ette toomine, helimaalingulisus, juhtmotiivi kasutamine (erinevaid osi ühendav armsama juhtmotiiv "Fantastilises sümfoonias"). · orkestri suurendamine 3-kordse puupilli koosseisuni, lisakoosseisude kasutamine · kõlavärvide osatähtsuse tõus: · esmakordselt muusikaajaloos kasutas ta "Fant. sümfoonias" inglissarve, pikolo-klarnetit, harfi, orkestrikellasid. Soolopartiisid andis varem vähemtähtsatele pillidele: tromboonidele "Leina-triumfaalses sümfoonias", vioolale "Harold Itaalias", timpanitele "Fant. sümf. ". Võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit. col legno mäng poogna puuosaga. · armastas ühendada erinevaid zanre: oratoorium + kantaat + sümf .+ ooper. · oli monumentaalvormide meister. · helikeelt iseloomustavad sagedased tempo ja dünaamika muutused ning emotsionaalsed äärmused.
ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetel nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavatele koloriididele 20. Iseloomusta Claude Debussy orkestratsiooni. Claude Debussy orkestratsioon paistis tema ajal silma just uuenduslikkuse ja eristumisega eelnevast. Püüdes anda muusikale kindlat ja omapärast kõlapilti, mis oleks eristuv. Ta vastandas ja eristas erinevate pillirühmade soolopartiisid ja kombineeris erinevaid tämbreid, saavutades lõppkokkuvõttes impressionismile omase kõlavärvide maalilisuse ja nüansirohkuse.
IV ja V osa ületasid uudsuselt kõiki teisi. Esmakordselt esinesid sümfoonias inetute elunähtuste kujundid. See põhjustas ka uudsete võtete, kõlavavärvide, rütmide enneolematu külluse, mis muutis Berliozi sümfoonia järglastele romantiliste väljendusvahendite ammendamatuks allikaks. Ta kasutab neis osades enneolematult suure koosseisuga orkestrit. Esmakordselt muusikaajaloos kasutas ta inglissarve, pikolo-klarnetit, harfi, orkestrikellasid. Soolopartiisid andis varem vähemtähtsatele pillidele nagu timpanitele. Selles sümfoonias oli valmis kujul olemas romantismile tüüpiline kujundite süsteem: kirglik, tasakaalutu ja õnnetu romantiline kangelane, kaunid kättesaamatud unelmad (armastatu teema) ja halastamatu, inimese tunnete üle irvitav saatus. Berlioz'i teised kuulsad teosed on: 1834 - programmiline sümfoonia "Harold Itaalias", kus oli esmakordselt soolopartii vioolale. Teos on samuti autobiograafilise iseloomuga
eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetel nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavatele koloriididele 4. Iseloomusta Claude Debussy orkestratsiooni. Claude Debussy orkestratsioon paistis tema ajal silma just uuenduslikkuse ja eristumisega eelnevast. Püüdes anda muusikale kindlat ja omapärast kõlapilti, mis oleks eristuv. Ta vastandas ja eristas erinevate pillirühmade soolopartiisid ja kombineeris erinevaid tämbreid, saavutades lõppkokkuvõttes impressionismile omase kõlavärvide maalilisuse ja nüansirohkuse. 5. Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides? Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega , kuid need pole seotud mingite kirjanduslike ideedega. Debussy lähtus üldisemat laadi poeetilistest kujunditest, mis olid enamjaolt seotud looduspiltidega. Kokkuvõtteks
mälu ning hea rütmitunne. Kõiki vaimustas ka poisikese hõbedaselt helisev laulmine. Tänu väljapaistvatele muusikalistele võimetele võeti poiss kõigepealt Heinburgi väikelinna kirikukooli ja seejärel Viini Sankt Stephani kiriku (peakiriku) koorikapelli. See oli Haydni jaoks otsustava tähtsusega, kuna oli ainus võimalus saad muusikaharidust. Kooris laulmine jäigi Haydni ainsaks, kuigi heaks koolituseks. Poisi võimed arenesid kiiresti ja talle hakati usaldama raskeid soolopartiisid. Kirikukoos esines sageli ka linnapidustustel, pulmades ja matustel. Samuti kutsuti koori laulma õukonnapidudele. Ja kui palju aega kulus veel proovidee ja esinemistele Sankt Stephani kirikus endas! Kõik see tähendas noorukeste kooripoiste jaoks ränka koormust. Joseph oli taibukas ja kõike kuut kiiresti omandab. Ta leidis koguni veel aega tegelda viiuli- ja klavikordimänguga ning tegi selleski osas märkimisväärseid edusaame. Seevastu ei tahetud
Tal oli suurepärane muusikaline kuulmine ja mälu ning hea rütmitunne. Kõiki vaimustas ka poisikese hõbedaselt helisev lauluhääl. Tänu väljapaistvatele muusikalistele võimetele võeti poiss kõigepealt Heinburgi väikelinna kirikukoori (peakiriku) koorikapelli. See oli Haydni jaoks otsustava tähtsusega, kuna oli ainus võimalus saada muusikaharidust. Kooris laulmine jäigi Haydni ainsaks, kuigi heaks koolituseks. Poisi võimed arenesid kiiresti ja talle hakati usaldama raskeid soolopartiisid. Kirikukoor esines sageli ka linnapidsutusel, pulmades ja matustel. Samuti kutsuti koori laulma õukonnapidudele. Ja kui palju aega kulus veel proovidele ja esinemistele Sankt Stephani kirikus endas! Kõik see tähendas noorukeste kooripoiste jaoks ränka koormust. Joseph oli taibukas ja kõike uut kiiresti omandav. Ta leides koguni veel aega tegeleda viiuli- ja klavikordikordimänguga ning tegi selleski osas märkimisväärseid edusamme. Seevastu ei tahetud
basskitarri, jäi ta otsekohe nõusse. Samal ajal kasvas ansamblis rahulolematus Jeff Beck'i enda vastu. Kaevati, et ta on kapriisne, auahne, umbusklik, kaebab tihti oma lapsepõlveõnnetusega saadud peavalude üle, ühel õhtul võis mängida suurepäraselt, teisel aga eksida ja mängu segi ajada. Ta oli sageli haige või siis teeskles seda ja ei tulnud siis kontserdil lavale. Ühel esimesel Ameerika ühiskontserdil haigestus Jeff Beck angiini ja lavale ei tulnud. Saatekitarrist Chris Dreja soolopartiisid mängima ei hakanud. Seejärel otsustati ta üle viia bassile, aga Jimmy'le anti juhtkitarristi osa. Varem tähendas iga Jeff Becki haigus kriisi, sest 10 publik tundis ja armastas teda ning tema asendamine oli väga riskantne. Kuid Jimmy Page tuli oma ülesandega loomulikult hästi toime. Kõiki Jeff Becki soolosid teadis ta peast ja mitte ainult ei mänginud neid, vaid lisas üht-teist ka omalt poolt, üllatades auditooriumi
annaabi.ee 
