Eriti kuulus on avamang, mida mangitakse sageli kontsertidel. Avamangu muusikalist materjali pole muide ooperis kasutatud, valja arvatud kaks luhikest fraasi krahvi partiis esimese vaatuse tertsetis Cosa sentio!. Stiililt on "Figaro pulm" opera buffa (koomiline ooper), mille ulesehitus naib esimesel pilgul abinisti konventsionaalne: 28 muusikalist numbrit - 14 soolo-aariat ja 14 ansamblinumbrit - on omavahel seotud retsitatiividega. Tavaliselt olid opera buffas soolonumbrid kull ulekaalus, aga ka selline (juhuslik?) tasakaal ei mojunud toonasele kuulajale ilmselt millegi revolutsioonilisena. 2 KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mozart.html · http://info.vanemuine.ee/trykk/Figaro-pulm_kava.pdf 3
Barokk saab virtuoosse soololaulu kuldajastuks. Selles ooperis on esimene tõeliselt virtuoosne aaria. Monteverdi on niinimetatud erutatud laulustiili rajaja. Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse: lopsakalt dekoratiivne lavakujundus; uhked kostüümid; võimsad lavaefektid; keeruliste kaunistustega meloodiad, mis väljendasid afekte; muusikalised numbrid järjestati kontrastselt. Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kasutati koore. Süzee võeti antiikmütoloogiast või ajaloost. Muusika valitsab sisu üle. Poppea kroonimine (1642) - esimene säilinud ajalooline ooper. Tegevus toimub I sajandi teisel poolel, keiser Nero valitsemise ajal Roomas. Traagika ja koomika on ühendatud samas teoses. Valitsevad kaks hingeseisundit, armastus ja armukadedus. 1637. aastal rajati esimene ooperiteater Veneetsias (varem toimusid ooperietendused õukonnas), sajandi teisel poolel tegutses neid samas korraga 7-8
hulk oli vajalik erinevate kõlavärvide saamiseks, millega M kujutas tegelaste karaktereid ja meeleseisundeid. Lisaks sooloosadele on ansambleid, koore, tantse. 1607 valminud Monteverdi ooper Orfeus on esimene terviklik ja muusikaliselt väljendusrikas ooper, seda teost loetakse esimeseks tõeliseks ooperiks. Barokk on virtuoosse soololaulu kuldajastu. Selles ooperis on esimene tõeliselt vitruoosne aaria Orfeuse aaria. Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kohtab koore. Ooper Poppea kroonimine 1642 on esimene säilinud ajalooline ooper Tegevus I sajandi teisel poolel, keiser Nero valitsemise ajal Roomas. Traagika ja koomika ühendatud samas teoses. 17.saj keskpaigast sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate domineerimine ja kummardamine ooperis, neil olid alati kõrgeimad honorarid. Kastraadil oli kunstlikult säilitatud poisihääle puhtus, täiskasvanu hääle jõulisus ja varjundirohkus.
Rohkem modernsemad operetid oleks ,,Candide" ja mõnede väitel muusikalid nagu ,,Brigadoon". 1920 rajas I. Dunajevski NSV Liidus massilaulul põhineva opereti. 20. saj. teisel poolel on operett taandumas muusikali eest. Eestis on viljelenud P. Ardna, E. Arro, B.Kõrver, L. Normet jmt. Pärast II maailmasõda on eesti operett sarnastunud muusikaliga (libreto suurem kaalukus, tegevust edasi viivad muusikalised numbrid), ent jäänud siiski muusikaliseks suurvormiks (nõudlikud soolonumbrid, arendatud vaatusefinaalid). 20nda sajandi hilisemal poolel toimunud uuendused retsitatiivi tähtsuses ja seeläbi heliloomingus mõnedes modernsetes muusikalides, toovad mõned sellised tööd (mõnel moel) tagasi pigem traditsioonilise ooperini kui operetini. 4 W. S. Gilbert'i pilti vaata Lisa 2 5 Sir Arthur Sullivan'i pilti vaata Lisa 4 7 KOKKUVÕTE
alles alates teisest etendusest kuni tänapäevani esitatakse ooperit Alfano lõpuga. 6 STIILIST On huvitav jälgida, et alates "Manon Lescaut'st" lõi Puccini omamoodi sünteesi Verdi ja Wagneri stiilidest, mis jäi kogu tema loomingu põhiiseärasuseks. See väljendub mitmel moel esiteks Puccini kasutas läbikomponeeritust oma teostes (kadusid ära eraldi soolonumbrid ja ansamblid), mille alustajaks oli Wagner. Samuti kasutas Puccini tihti Wagneri juhtmotiivi ideed. Verdilt võttis Puccini üle häälekäsitluse (orkester on eelkäige häälte saatja, mitte niivõrd tegelaste hingeelu kandja) ja meloodia lihtsuse. "Boheem" toob ooperikunsti uue lähenemise sisulise poole pealt: Puccini ei kartnud lavale tuua tavaelu lihtsaid probleeme. Muusikalise poole pealt on oluline ka orkestrivärvide värskus, koomiliste ja traagiliste elementide koos kasutamine.
kõlavärvide saamiseks, millega M kujutas tegelaste karaktereid ja meeleseisundeid. Lisaks sooloosadele on ansambleid, koore, tantse. 1607 valminud Monteverdi ooper Orfeus on esimene terviklik ja muusikali- selt väljendusrikas ooper, seda teost loetakse esimeseks tõeliseks ooperiks. Barokk on virtuoosse soololaulu kuldajastu. Selles ooperis on esimene tõeliselt vitruoosne aaria – Orfeuse aaria. Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kohtab koore. Ooper Poppea kroonimine 1642 on esimene säilinud ajalooline ooper Tegevus I sajandi teisel poolel, keiser Nero valitsemise ajal Roomas. Traagika ja koomika ühendatud samas teoses 17.saj keskpaigast sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate domineerimine ja kummardamine ooperis, neil olid alati kõrgeimad honorarid. Kastraadil oli kunstlikult säilitatud poisihääle puhtus, täiskasvanu hääle jõulisus ja varjundirohkus.
See oli Mozarti esimene koostöö klassitsismiajastu väljapaistvaima libretsisti Lorenzo Da Pontega. Tema libretod lähendasid ooperit valgustusajastu kodanlikule draamale, tema tekste iseloomustab suur musikaalsus ja dramaatiline teravus. Mozart ja Da Ponte tegid tihedat koostööd, kusjuures paljud dramaturgilised ideed tulid kindlasti heliloojalt. Neljavaatuseline ,,Figaro pulm" on koomilise ooperi kohtaebatavaliselt ulatuslik teos, kes peamiseks pole suured soolonumbrid, vaid pingestatud ansamblistseenid. Ilmselt ei huvitanud Mozartit komöödia poliitiline teravus (teener Figaro vastandamine aadlikust isandale), vaid kahe tugeva isiksuse ja võrdväärse baritonirolli- krahv Almaviva ja Figaro- kõrvutamine inimlikus armastusdraamas. Ooperis on palju situatsioonikoomikat, pole aga isanda tavapärast naeruvääristamist. Ooperi 11 tegelast moodustavad ainulaadse karakterite galerii,
keskmes paikneval näiteplatsil orkestral, mille tausta moodustasid puust deokratsioonid ehk skenee. Esines kolm näitljeat ja koor. Kõik nad olid mehed, kes makse vahetades etendasid nii meeste kui ka naiste rolle. Näitlejate soolonumbrid ja dialoog vaheldusid koori etteastetega ja sõnalised osad lauludega. Võib arvata, et publik, mille arv ulatus tuhandetesse, elas etendusele kohati häälekalt kaasa. Etenduse mõju suurendamiseks kasutati mitmeid tehnilisi võtteid. Nii leiutati seadeldis – mechane -, millega sai näitleja õhus lava kohale tuua. Seda võtet kasutati sageli tragöödiate lõpus, kus jumal oma ootamatu ilmumisega probleemid lahendas. Hiljem hakati sellist võtet ladina keeles nimetama deus ex machina,
annaabi.ee 
