Heliteose pealkiri annab meile tavaliselt kõige selgema vihje teose programmi kohta. nt. schubert metshaldjas ja schumann ''karneval''. 5. Nim. ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre sümfooniline poeem, programmiline süit, programmiline sümfoonia, operett 6. Iseloomusta Franz Schuberti vokaalloomingut Soololaulud on Schuberti loomingu kõige tähtsam osa, neid on ta loonud üle 700. Tänu Schubertile kujunes soololaulust arvestatav kontsert- zanr. Tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll. Enamus laule on salmilaulud. Laulud räägivad armastusest, unistustest ja loodusest. Osa laule on koondatud tsüklitesse. 8. Miks muutus klaverimuusika 19.sajandil eriti populaarseks? Nim olulisemaid väikevorme klaverile ja too näiteid kuulatud muusikapaladest. nokturn, ballaad, rapsoodia, prelüüd, eksprompt, tantsulised palad. nt schumann ''karneval''. 9
Tuleb programmiline muusika. Virtuoosikultus. Esituskoosseisud suurenevad neljaseks. Pillid arenevad tänapäevase kujuni. Funktsionaalsus kaob, asendub koloristikaga. Oluliseks saavad harmoonia ja orkestratsioon. 5. Franz Schubert (1797-1828) Looming: üle 700 soololaulu, 9 sümfooniat, ekspromtid, Uuendused: soololaulud kontsertteosteks, kirjutas esimesed soololaulutsüklid, tähtsustas lühipalasi, mis väljendasid hetkemeeleolusi. Tähtsus muusikaajaloos: tänu temale soololaulust kontsertžanr. 6. Schumanni muusikuteed ja loomingut on mõjutanud tema ema, kes tahtis, et Schumann läheks juurat õppima. F. Wieck, kelle käe all õppis ta meisterlikku klaverimängu. N. Paganini, kes innustas noort muusikut virtuooslikkusele. 7. Robert Schumann (1810-1856) Looming: peamiselt kaks valdkonda: klaverimuusika ja laulud. Inimtunded, psühholoogia. Uuendused: Novaatorlike ideede pooldaja. Tähtsus muusikaajaloos: hakkas avaldama muusika ajakirja
thine ja thtsusetu. Kik oli pidulik ja uhke. Termin veti kasutusele hiljem. 2. Kirjelda barokiaegset orkestrit. Thtsad olid bassipillid. les mngiti ainult lemised bassinoodid. 40- liikmeline orkester oli sna suur, kuid Claudio Monteverdi kasutas just nii suurt orkestrit. Iga pill kujutas ooperis mnda tegelaskuju. Mngisid harfid, fagott, tello ja lauto. 3. Mis on iseloomulik barokiaegsele vokaalmuusikale? 17. sajandi ideaaliks peeti soolomuusikat. Soololaulu saadeti nppepill lautoga. Soololaulust tekkis uus liik aaria. Viksem soololaulu liik oli ariooso. A a r i a t k a s u t a t i k i g i s b a r o k i a e g s e t e s ~#a n r i d e s : O r a t o o r i u m i s P a s s i o o n i s K a n t a a d i s O o p e r i s 4 . M i s t e d . K a n t a a t # k i g e l h e m a k e s t u s e g a , k a m m e r l i k u m k u i p a s s i o o n j a o r a t o o r i u m . T e i s t s u g u n e k l a
nimestus tantsusüit. Tuntumad autorid-Bach, Händel. Tantsusüidi tuntumad osad: -Allemande-rahulik saksa sammtants -Comante-kiire prantsuse hüppetants -Sarabande-aeglane ja pidulik hispaania tants -Gigue-kirre šoti meremeeste hüppetants Johann Sebastian Bach (1685-1750) OOPER JA BALLETI SÜND JA ARENG (17-18 saj) ooper-soololaulust arenenud kõige suurejoonelisem aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale. Vanakreeka tragöödia eeskujul on tähtsaim osa libreto. K eskajast võeti eeskuju liturgilistest draamadest ja müsteeroumitest. Itaalias labastati mütoloogilise sisuga intermeediume (lõbusad vahepalad)
nimestus tantsusüit. Tuntumad autorid-Bach, Händel. Tantsusüidi tuntumad osad: -Allemande-rahulik saksa sammtants -Comante-kiire prantsuse hüppetants -Sarabande-aeglane ja pidulik hispaania tants -Gigue-kirre šoti meremeeste hüppetants Johann Sebastian Bach (1685-1750) OOPER JA BALLETI SÜND JA ARENG (17-18 saj) ooper-soololaulust arenenud kõige suurejoonelisem aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale. Vanakreeka tragöödia eeskujul on tähtsaim osa libreto. K eskajast võeti eeskuju liturgilistest draamadest ja müsteeroumitest. Itaalias labastati mütoloogilise sisuga intermeediume (lõbusad vahepalad)
Klaveriteosed Schubert rajas romantilise stiili klaverimuusikas. Arvukate klaveriteoste hulgas on nii lühipalu kui tsüklilisi teoseid. Tähtsamad on 8 eksprompti, 6 muusikalist hetke, 24 kogumikku tantse, üle kahekümne sonaadi. Schubert võttis esimesena kasutusele nimetused eksprompt (impromptu pr.k. ettevalmistamatult, improviseerides loodud) ja "Muusikaline hetk" (moment musical). Tema lühipalu iseloomustavad tundeküllased meloodiad kõrvuti dramaatiliste karakteritega. Soololaulust teema ja pealkirja saanud "Rändurfantaasia"1822 näitab juba kõrgromantismi klaverimuusika suundumusi: sonaaditaoline neljast osast koosnev teos on ühendatud tervikuks ühiste motiivide ja rütmidega. Monotemaatilisus ja virtuoosne klaveripartii, kus on kasutatud orkestraalseid võtteid (keelpillitremolo imiteerimine) ennetab Liszti klaveristiili. Richard Wagner (1813- 1883 ) Ta sündis 1813.a. Leipzigis
autori pandud pealkiri, kuid sageli on seda nimetatud "Heroiliseks". See teos on Tubina sümfooniatest kõige eepilisem, haaravam ja tundelaadilt väljapoole pööratud. Helikeel on antud sümfoonial lihtne ja mitmed teemad meenutavad lihtsat rahvalaulu. Neljas sümfoonia valmis 1943. aastal, 1978. aastal tegi helilooja sellest ka veidi lühendatud variandi. Kogu sümfoonia temaatiliseks aluseks on I osa peateema, mis pärineb Tubina 1943. aastal kirjutatud soololaulust ,,Õnne ootel" ja on loodud Marie Underi sõnadele. Teose III osa on kaunis ja lüüriline. Sellise helikeelega teose ilmumine keset sõda, oli tolleaegsete kuulajate jaoks ootamatu. 1978. aastal valmis neljanda sümfoonia põhjal uus, tihendatud redaktsioon. 7 Rootsi-perioodi sümfooniad: · V sümfoonia h-moll (1946) · VI sümfoonia (1954) · VII sümfoonia (1958) · VIII sümfoonia (1966)
Schubert rajas romantilise stiili klaverimuusikas. Arvukate klaveriteoste hulgas on nii lühipalu kui tsüklilisi teoseid. Tähtsamad on 8 eksprompti, 6 muusikalist hetke, 24 kogumikku tantse, üle kahekümne sonaadi. Schubert võttis esimesena kasutusele nimetused eksprompt (impromptu pr.k. ettevalmistamatult, improviseerides loodud) ja "Muusikaline hetk" (moment musical). Tema lühipalu iseloomustavad tundeküllased meloodiad kõrvuti dramaatiliste karakteritega. Soololaulust teema ja pealkirja saanud "Rändurfantaasia"1822 näitab juba kõrgromantismi klaverimuusika suundumusi: sonaaditaoline neljast osast koosnev teos on ühendatud tervikuks ühiste motiivide ja rütmidega. Monotemaatilisus ja virtuoosne klaveripartii, kus on kasutatud orkestraalseid võtteid (keelpillitremolo imiteerimine) ennetab Liszti klaveristiili. On kirjutanud 9 sümfooniat, neist 3 on lõpetamata. Lõpetamata sümfoonia h-moll (loodud 1828). See on esimene romantismi ajastu sümfoonia
Külastasin vahetevahel heliloojat ka Hüpassaares, siis ka Kappe Suure-Jaanis. 1943. aastal, kui olin veel Tallinna konservatooriumi direktor, evakueerisime kooli Suure-Jaani lähistele Lahmuse mõisa. Järgmise aasta kevadel toimus sealse pargi põlispuude all konservatooriumi pidulik lõpuaktus ja diplomite kätteandmine. Lõpetajate hulgas oli ka Villem Kapp. Korraldasime mitu kontserti, osa mõisahoones, osa Suure-Jaanis. Pidasime seal ka loengu eesti soololaulust ja Mart Saarest. Näiteid laulis Tiit Kuusik. Ka minu klaverikontsert, mis valmis saksa raadio ülesandel ja Riigi Ringhäälingu tellimusel, kanti Lahmusel kahel klaveril ette, solistiks Artur Lemba. Juba tookord oli selge, et kui sovetid Eesti uuesti okupeerivad, tuleb põgeneda. Tegin sellekohase ettepaneku Villemile. Lubas, kuid lõpuks siiski jäi. Ja tegi õigesti. Temal sovettide silmis minuväärset patukoormat polnud ja Eestisse oli temataolisi mehi hädasti vaja. Pärast pidasime
annaabi.ee 
