7. ·Leetumine-tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. · Kamardumine- · Gleistumine- toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerimiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. · Sooldumine- esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 8. Muldade hävimist põhjustavad tegurid: · Erosioon · Deflatsioon · Füüsikaline degradatsioon · Keemiline degradatsioon Muldasid saab kaitsta: · Tuleb vähendada maakasutusest tingitud negatiivset mõju ning töötada välja muldade ratsionaalne kasutussüsteem.
lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. 28.Leesiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad ühetakse pindmistest horisontidest välja. 29.savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumis saadused kuhjuvad tekkekohal. 30.Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 31.Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nim. muldade degradatsiooniks. 32.Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. 33.Stepi- ja kõrbevööndis kannab suurelt aladelt mulda ära tuul- tegemist on deflatsooni e. tuulekandega. 34.Ülatuslikumaid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetungi e. kõrbestumise.
28. Mis on lessiveerumine? Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väiksed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja. 29. Mis on savistumine? Savistumise on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused kuhjuvad tekkekohal. 30. Mis on sooldumine? Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 31. Mis on muldade degradatsioon? Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nim muldade degradatsiooniks, ning see jaotub üldiselt neljaks: erosioon, deflatsioon, füüsikaline ja keemiline degradatsioon. 32. Mis on muldade erosioon? Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. Erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest, kui vesi ei suuda maapinda imbuda. 33
temperatuurist. Mida rohkem sidumata vett, seda raskemini see eraldub, seda halvemini tiheneb juustukoorik ja seda suuremat rõhku tuleb rakendada. 11. Miks ei tohi pressimise ajal ruumi temperatuur olla liiga madal? Kuna pressimise ajal jätkub piimhappeline käärimine. Optimaalne temp. 16 18 0 C. 12. Juustude soolamise viisid. Missugune on soolvee optimaalne kontsentratsioon ja temperatuur? Soolasisaldusest olenevad juustu maitse, lõhn, konsistent, augustus, välimus. · Soolvees. Toimub see soolveebasseinis. Opt. Konts. 18 ... 20 (22)%, temp 8 ...12 0 C. Liiga kõrge kont. põhjutab konsistentsivigu juust muutub rabedaks, tihkeks, elastsus väheneb. · Kuiva soolaga · Märgunud soolaga v. voolapudruga, puistates või hõõrudes seda juustu pinnale
ainete kadu väikseim · toiduainete ja vee vahekorrast - loomsete toiduainete ja vee optimaalne suhe on 1:1, taimsete toiduainete ja vee optimaalne suhe 1:0,75 · liha peensusastmest - mida väiksemad on lihatükid, seda enam eraldub neist kuumtöötlemisel vett ja selles lahustunud aineid. Hakkliha keetmisel eraldub 20% rohkem lahustuvaid aineid kui sama massiga lihatüki keetmisel. · keeduvedeliku soolasisaldusest - soola lisamine köögiviljade keeduvette vähendab vees lahustuvate ainete kadu. Tangainete ja makaronide keetmisel seotakse vett, nende toiduainete mass suureneb. See on tingitud neis sisalduvat tärklise kliisterdumisest, mille käigus seotakse vett. Toiduainete värvuse muutumine töötlemisel Toiduainete värvuse muutumine nende töötlemisel võib olla tingitud kas uute värvainete tekkimisest neis või pigmentide muutumisest.
heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama lisaks veel raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja ka veest lenduvaid ühendeid (põhjustavad puhastusseadmeil õhu saastumist). Olmereovees on ülekaalus süsivesinikud, proteiinid, vabad aminohapped, kõrgemad rasvhapped, lahustunud orgaanilised happed, muud süsinikuühendid. Anorgaaniliste ainete ioonkoostis oleneb toorvee ioontasakaalust ja soolasisaldusest ega mõjuta oluliselt reovee kvaliteeti, va N, P ja raskmetallide sisaldus. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi lahustunud aineteks, kolloidideks ja suspensioonideks. Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse bioloogilise või keemilise hapnikutarbena. Bioloogiline hapnikutarve (BHT; biological oxygen demand, BOD) on hapniku kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel
ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama lisaks veel raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja ka veest lenduvaid ühendeid (põhjustavad puhastusseadmeil õhu saastumist). Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,5-1,5%, kõrgemad rasvhapped 23- 25%, lahustunud orgaanilised happed 7-11 %, muud 29-34% C. Anorgaaniliste ainete ioonkoostis oleneb toorvee ioontasakaalust ja soolasisaldusest ega mõjuta oluliselt reovee kvaliteeti, va N, P ja raskmetallide sisaldus. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi lahustunud aineteks, kolloidideks ja suspensioonideks. Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse biokeemilise või keemilise hapnikutarbena. Biokeemiline hapnikutarve (BHT; biological oxygen demand, BOD) on hapniku kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel.
Ferralisatsioon esineb peamiselt ekvatoriaalses vööndis, kus soojas ja niiskes kliimas moodustub murenemiskoorik intensiivse keemilise murenemise tagajärjel. Selle ülemises osas tekib punaka värvusega kiht, mis on rikastunud raua- ja alumiiniumiühenditest. Troopika muldi nim nende värvuse järgi ka puna- ja kollamuldadeks. Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, mis on tingitud kas lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. Tekivad kuivas ja poolkuivas kliimas. Aktiivne mullateke vaid seal, kus saadakse põhja- ja jõgede veest niiskust juurde. 7.Inimmõju mullale. Muldade degradatsioon on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine tööstus-, tsiviil-, tee-või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), olmega (olmedegradatsioon), masinatega (masindegradatsioon), ebaõige väetamisega või mürkainete kasutamisega (keemiline degradatsioon). Muld kogub või akumuleerib saasteaineid. Muldi kahjustab enam: 1
heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama lisaks veel raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja ka veest lenduvaid ühendeid (põhjustavad puhastusseadmeil õhu saastumist). Olmereovees on ülekaalus süsivesinikud, proteiinid, vabad aminohapped, kõrgemad rasvhapped, lahustunud orgaanilised happed, muud süsinikuühendid. Anorgaaniliste ainete ioonkoostis oleneb toorvee ioontasakaalust ja soolasisaldusest ega mõjuta oluliselt reovee kvaliteeti, va N, P ja raskmetallide sisaldus. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi lahustunud aineteks, kolloidideks ja suspensioonideks. Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse bioloogilise või keemilise hapnikutarbena. Bioloogiline hapnikutarve (BHT; biological oxygen demand, BOD) on hapniku kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel
puhas ja iseloomulik antud kalaliigile, konsistentsi, mis peab olema tihke ja elastne, mitte lõtvunud ning maitset ja lõhna. Jahutatud kala säilivusaeg on kuni 2 ööpäeva, kuumsuitsukalal kuni 3 ööpäeva, temperatuuril 2...6°. Kuumsuitsukala ei soovitata hoida miinustemperatuuril, kuna pärast ülessulamist ta kaotab oma kvaliteedi. Vinnutatud ja kuivatatud kala säilitatakse kuivades ja hästi õhutatud ruumides. Soolakala ja külmsuitsukala säilivusaeg (parim enne) oleneb soolasisaldusest. 3.6. Kalamari Kalamarja kui nõrgalt soolatud kalatoodet saadakse põhiliselt tuurlastelt ja Kaug-Ida lõhelastelt, harvemini muudelt kaladelt teistelt lõhelastelt forell ning teistelt kaladelt nototeenia, tuun, mintai jt. Kalamari on kõrge toiteväärtusega, sisaldades 20...40% põhiliselt täisväärtuslikke valke, kuni 20% rasva, palju vitamiine ja mineraalaineid. T u u r a m a r i on kõige hinnalisem. Selle värvus on helehallist (parim) mustani (madalaima kvaliteediga)
annaabi.ee 
