2004 - OMX grupi moodustamine, SAXESS kauplemissüsteemi kasutuselevõtt 2005 - Töötati välja "Hea Ühingujuhtimise Tava" 2006 - Tallinna Börs sai 10 aastaseks *Esimene kauplemispäev: Tallinna Väärtpaberibörsil algas kauplemine 31 mail 1996. Börsil oli noteeritud 11 väärtpaberit ja kauplemisõigust omasid börsil 13 liiget. Börsi pidulik avatseremoonia toimus Rottermanni soolalaos, kus tehti ühtlasi ka esimene tehing. Esimese tehingukorralduse tegemise au kuulus börsi avamisel olnud president Lennart Merile. Ostetud väärtpaberid annetas Lennart Meri Eesti Rahva Muuseumi, Muusikaakadeemia, Kunstimuuseumi ja Perefondi toetuseks. *Ametlik kauplemisvaluuta: Tallinna Börsi kauplemissüsteemi ametlik kauplemisvaluuta on euro. Tallinna Börsil kauplevatel investoritel on võimalus esitada tehingutellimusi ja tasuda tehingute eest ka Eesti kroonides
Kunstinäituse arvustus. Mina käisin 12. oktoobril Tallinna Arhitektuurimuuseumis, Rotermanni soolalaos, külastamas näitust "Türgi Rahvalik arhitektuur Musta mere piirkonnas" Istanbulis asuva Milli Reasürani Kunstigalerii koostatud näitus Türgi rahvalikust arhitektuurist tutvustab Mustamere idakalda vähetuntud ja ohustatud ehituspärandit. Mitmekultuurilise ajalooga Musta mere piirkonna kohalikud elanikud räägivad lisaks türgi keelele veel ka lazi, vana-kreeka, armeenia ja gruusia keelt. Aastasadade jooksul on seal välja kujunenud kohalik ainulaadne
eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.Eesti Arhitektuurimuuseumis on olemas ka lugemisaal ,kus saab lugeda Eesti ja välismaiseid arhitektuuriraamatuid ja ajakirju ning saab laenata arhitektuuri DVD-si.Koolidele on olemas ka haridusprogrammid. 1991. aastal loodud Eesti Arhitektuurimuuseumi näituste arv jõudis 2004. aasta lõpus ümmarguse 200-ni. Nende hulgas on 159 arhitektuuri-ja disaininäitust ning 41 Rotermanni soolalaos Arhitektuurimuuseumi ruumides toimunud kujutava ja tarbekunsti, teatri-, moe- ja elektroonilise kunsti näitust (sealhulgas kunstiakadeemia iga-aastased näitused). Arhitektuurimuuseumi põhikogu sisaldab linnade ja asulate plaane,arhitektuurseid jooniseid ja projekte,makette,käsikirju ja dokumente,arhitektuuri- ning linnaehitusalaseid uurimistöid. Arhiivkogu tuumiku moodustavad kunagise ENSV Riikliku Ehituskomitee valduses olnud 1920-1930.aastate linna- ja
Nmmel. I Kalevipoja. Adamson Ericu muuseum, Lhikese jala tn. Niguliste muuseum-kontsertsaal- phendatud Nikolausele. Altarid, epitaafid, sarkofaagid, vana hbe(on eraldi hbedakamber). Niguliste kirikus Antoniuse kabelis asub Bernt Notke Surma tants 15saj. lpp. Hermen Robe peaaltar-kappaltar- sees skulptuursete kujutistega, vlistiibdel pildiline osa. B.Notkel on Eestis veel teine vrtuslik t-phavaimu kiriku tiibaltar(skulptuuriline). Eesti arhitektuuri muuseum: Asub endises Rotermanni soolalaos.(Ahtri tn 2). Vlvitud paekivist keldritega, asub sadama piirkonnas.Arhitektuurimuuseumisse kogutakse ja eksponeeritakse:projektid,maketid,fotod,raamatud. Muuseum moodustati 1.jaan 1991. 22. Mai, 1996 anti Rotermanni soolaladu E.arhi.muuseumile. Nituste programm algas 1991 raamatukogudes, koolides jne. Rotermanni soolaladu: monumentaalne paekivi ehitis, projekteeritud balti-saksa inseneri poolt (Ernst Boustedt) 1908. Christian Bartheld Rotermann(1840-1912) oli Tallinnas ks mjukamaid kaupmehi
Ammas. risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble. "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval. H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitas Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja. Tunnustused
masel ülevaatenäitusel. 65 aastat hiljem avanes taas võimalus saada ülevaade et- • Lutheri vabrik kui Eesti mööblitööstuse teerajaja – tevõtte tegevusest vineeri ja mööbli tootmises. Seekord Äripäev, 15. märts 2006. oli vaatenurk ettevõtte mööblitoodangule ajalooline. Näi- • Mets muutub vineeriks. Uus Eesti, 9. aprill 1940, nr. tus toimus Rotermanni soolalaos. See asub omaaegses 94, lk. 9. Tallinna sadama äri- ja kaubanduskvartalis, kus A. M. Lutheri tootmistegevus 1877 algas. 7 Välislingid 4 Vabrikuhooned 21. sajandil • Eha Laanepere Lutheri vineerpõhjaga toolid tegid
galerii Budapestis; Rekalde, Bilbaos; "Verine Olümpia" Hobusepea galerii, "Üle Merkuuri Jõe" Pärnu Linnagalerii; 2003 "Design Jet 5000" (koos Kaido Olega) Viviann Napi galerii; "Marko und Kaido by John Smith". Eesti paviljon Veneetsia biennaalil; "Tunded" Vaala galerii; "John Smith. Marko und Kaido" (koos Kaido Olega) Tallinn Kusntihoone; 2002/2003 "John Smith Raplas" (koos Kaido Olega) Rapla Linnaraamatukogus; 2002 "Mistakes YforZ" (koos Lucy Harrisoni ja Pete Neviniga) Rotermanni soolalaos; "John Smith. Jumalate maailma" (koos Kaido Olega) EKA galerii; 2001 "Amentia" Platani galerii Budapest; 2000 Me Supernatural. Tallinna Kunstihoone galerii; 1999 The Chemistry of Being. Vaala Galerii; Eesti Saatkond Riias; Valitud grupinäitused ja projektid: 2004 EU-Positive. Akademie der Kunst, Berliin; 13. Tallinn garaafikatriennaal; MAK NITE special EUROPA JETZT, MAK, Viin; Salt of Life. Contemporary art from The Baltic States, Vartai galerii Vilniuses;
· risotoorium "Roheline muna". Sõnad Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. · ooper "Dispuut". Sõnad Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja Peeter Jalakas, dirigent Olari Elts, solistid Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika NYYD Ensemble. · "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval. H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitas Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne SaageVahur ja Maret Oja.
2. Risotoorium "Roheline muna" Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus - Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. Levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. 3. Ooper "Dispuut" Sõnad - EnnVetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25 .- 27. novembril 1995. a. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble. 4. "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi - muusikaline muinasjutt-ballaad. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitajaks oli Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja.
Värvi tasapinnad vahelduvad tõusude ja langustega. 1983. aastal tegi Riley seeria värvilisi seinamaale Royal Liverpool haigla jaoks. Riley kujundas interjööri kasutades siniseid, valgeid, roosasid ja kollaseid värvivööte, mille eesmärk oli mõjuda patsientidele lõõgastavalt. Ta oli edukas, interjööri imetleti palju ning vandalismi ja grafiti tegemist jäi haiglas vähemaks. 2003. aastal oli Bridget Riley näitus Tallinnas Rotermanni soolalaos. Näitus koosnes seekord tema siiditrükitehnikas graafilistest lehtedest. Aastal 2007 oli Londonis Timothy Taylori galeriis näitusel viisteist maali, tehtud ajavahemikul 2005 ja 2006. Tema pildid olid muutunud; kujundid pildil olid voolavad, geomeetriliselt põimitud pehmemates värvides ornamendid sinised, rohelised, violetsed ja kahvatud oranzid. Nüüd oma hilistes 70ndates jätkab Bridget Riley ikka tööd. Tema tööde näitusi peetakse üle kogu
objekti Eestis. Sama näituse toomisest Tartusse oktoobris kujunes tõeline suursündmus, seda tänu Soome Instituudi initsatiivile. Näitusega ajastati professor Tammekannu villa müügidokumintide allakirjutamine Turu Ülikoolile, täpsemalt Turu Ülikooli Sihtasutusele. Soome Instituudi Tartu osakonna eesvõttel korraldati Tartu Ülikooli raamatukogus Tartu Aalto-näituse avamispäeval ka konverentsseminar. Aalto aasta tähistamine Eestis lõppes Tallinnas Rotermanni soolalaos suure Aalto ülevaatenäitusega Kosketuksia Aaltoon, mis kujunes väga menukaks. 10 Aalto on Eestis tuntud ja hinnatud. Me oleme uhked, et Aalto eestirootslasest vaarisa oli pärit Saaremaalt, samalt Eesti saarelt, kus sündis teinegi arhitektuuri suurkuju Louis Kahn. 11 Kasutatud kirjandus
Väga kena komme on tänada võõrustajaid meeleoluka vastuvõtu eest kirjalikult mõne päeva pärast. Klassikaline tänukaart on parim, kuid tänapäeval sobib ka telefoni või e-posti teel tänusõnade edastamine. Näidis AS Sõber juhatuse esimees ja proua Kadri Saar paluvad Teid hr peadirektor ja pr Helle Kask AS Sõber 20.aastapäeva puhul pidulikule kontserdile ja sellele järgnevale vastuvõtule laupäeval, 14.aprillil 2013 algusega kell 19.00 Rotermanni soolalaos, Tallinnas Pikk 34 Smoking, pikk õhtukleit Palume osavõtust teatada kuni 03.04.2012 Tel 5678 9999 või [email protected] Palume kohal olla hiljemalt kell 18.45 Sissepääs kutse esitamisel VASTUVÕTUD Ametlikud vastuvõtud · Vastuvõtud, mille sisu on töine; üldjuhul ilma abikaasadeta. · Tavaliselt kohtuvad kindla eriala asjatundjad, kes jätkavad tööküsimuste lahkamist vabamas vormis.
jurisdiktsiooni alla kuuluvat õigeusu kirikut. President L. Meri kiitis teleesinemises ametlikult heaks sihtprogrammi „Tiigrihüpe", 21. veebruar mille idee pärineb Toomas Hendrik Ilveselt. 35-aastasena suri isamaaliste laulude autorina tuntuks saanud helilooja Alo 30. mai Mattiisen. 7. juuni Tallinnas avati kunagise Rotermanni tehase soolalaos arhitektuuri- ja kunstikeskus. 8.–9. juuli USA esimene leedi Hillary Clinton külaskäigul Tallinnas. 8.–11. august Tallinnas toimusid VII ESTO päevad. Kokku tuli Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev 374- liikmeline valimiskogu. Esimeses hääletamisvoorus konkureerisid 5 presidendikandidaati: T. Kelam, L. Meri, Siiri Oviir, A. Rüütel ja Enn Tõugu. Ükski 20.
annaabi.ee 
