Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Suvi on pikk, päikesepaisteline ja palav. Juuli keskmine temperatuur 28-32°C (absoluutne maksimum 50°C). Talv on lühike ja lumevaene, jaanuari keskmine temperatuur põhjaosas -5°C , lõunas 3°C. Sajab 50-150 mm aastas, kõige rohkem (60% sademeist) kevadel. Murgabi ja Tedzeni jõgi lõpevad kuivdeltaga. On rajatud tehisveekogusid. Põhilised mullad on kõrbe pruun-, pruunikashallid-, hall- ja soolakumullad. Karakumi põhjaosa on parasvöötme pujusoolaku-, lõunaosa lähistroopiline efemeerikõrb. Parasvöötmes kasvab valget saksauuli, liivakaatsiat, kalligoonumit ja tamariski, roht- ja puhmastaimedest kõrbetarna (peamine söödataim), efedrat, harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets).
Unguzi lavamaa. Kõrbe põhjaosa asub paras ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Suvi on pikk, päikesepaisteline ja palav. Juuli keskmine temperatuur 2832°C (absoluutne maksimum 50°C). Talv on lühike ja lumevaene, jaanuari keskmine temperatuur põhjaosas 5°C , lõunas 3°C. Sajab 50150 mm aastas, kõige rohkem (60% sademeist) kevadel. Murgabi ja Tedzeni jõgi lõpevad kuivdeltaga. On rajatud tehisveekogusid. Põhilised mullad on kõrbe pruun, pruunikashallid, hall ja soolakumullad. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Karakum Karakumi põhjaosa on parasvöötme puju, soolaku, lõunaosa lähistroopiline efemeerikõrb. Parasvöötmes kasvab valget saksauuli, liivakaatsiat, kalligoonumit ja
põhjaveeni. Aastane śademete hulk ületab aurumise Mitteläbiuhtumise tüüpi veerežiim- muldade läbiuhtumine puudub. Sademed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemiseosa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega ( stepid) Aurumise tüüpi veerežiim- aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt põhjavee piir mullapinna lähedal( soolakumullad) 39. Mulla niiskusrežiimi jaotus. Põuakartlikud Parasniisked Nõrgalt liigniisked Tugevasti liigniisked Ebastabiilne niiskusrežiim 40. Mulla õhk- ja õhurežiim. Mulla õhu moodustavad- 1) atm mulda tunginud gaasid, 2) biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid Õhurežiimi reguleerimis võtted- agrotehnilised, hüdromelioratiivsed( kuivendus,
poorsusega vahemalt 40%. Struktuuragregaatide tekkimiseks peab olema: 1) liivsavi- või savilõimis 2) piisav hulk kahe- või kolmevalentseid katioone, et toimuks soolade kougulatsioon 3) taimestik või org väetised ja mikroorg huumuse allikana. Nende punktide puudumine põhjustab üksikteralisus: 1) liivad ja tolmjad saviliivad 2) kõrbe- ja poolkõrbe savimullad, 6 kui puudub taimestik 3) raske lõimisega (savi, raske liivsavi) soolakumullad rikkaliku taimestiku all. Struktuuri vastupidavuse tõstmine kunslike vahenditega- ained peavad olema 1) vaspupidavad mikroorganismide lagundavale toimele 2) ei tohi olla kahjulikud taimedele ega mikroorganismedele 3) peavad väikestes annustes muldaviiduna andma suurt effekti. Mulla struktuuri tähtsus- agregaadideks kleepunud muld mahutab endasse ja säilitab palju rohkem vett. Vesi ei takista õhu tungimust agregaatide vahelesse ruumidesse. Sellestes mullades toimub samaegselt
Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. · Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 38. Mulla niiskusreziimi jaotus. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgmist jaotust: · põuakartlikud, rähksed · parasniisked, · nõrgalt liigniisked(ajutiselt) gleistunud mullad · tugevasti liigniisked, (alaliselt) gleimullaf · ebastabiilsed- kahekihilise loimisega mullad LP mullad 39. Mulla õhk ja õhureziim-
On iseloomulik Eesti tingimustele. Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim. Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. 9 Iseloomulikud soolakumullad. 46. Mulla niiskusreziimi jaotus. Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: põuakartlikud; parasniisked; nõrgalt liigniisked (ajutiselt) gleistunud mullad; tugevasti liigniisked (alaliselt) gleimullad; ebastabiilne kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn. ülaveest
tingimustele. II. Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim. Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. III. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 28 Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: 1. põuakartlikud 2. parasniisked 3. nõrgalt liigniisked (ajutiselt) gleistunud mullad 4
On iseloomulik Eesti tingimustele. II. Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim. Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. III. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 47. Mulla niiskusreziimi jaotus Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: 1. põuakartlikud 2. parasniisked 3. nõrgalt liigniisked (ajutiselt) gleistunud mullad 4. tugevasti liigniisked (alaliselt) gleimullad. 5. ebastabiilne kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn
On iseloomulik Eesti tingimustele. II. Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim. Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. III. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 39. Mulla niiskusreziimi jaotus. Üldisemalt jaotatakse mulda niiskusreziimi alusel: Automorfsed mullad: põukartlikud, parasniisked ja gleistumistunnustega mullad. Poolhüdromorfsed mullad: gleistunud ja gleimullad. Hüdromorfsed mullad: turvastunud ja turvasmullad. Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas
Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. · Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 38. Mulla niiskusreziimi jaotus. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgmist jaotust: · põuakartlikud, rähksed · parasniisked, · nõrgalt liigniisked(ajutiselt) gleistunud mullad · tugevasti liigniisked, (alaliselt) gleimullaf · ebastabiilsed- kahekihilise loimisega mullad LP mullad 39. Mulla õhk ja õhureziim-
annaabi.ee 
