sealhulgas ka elu arengut maakeral. Lugeda: Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, Tallinn, 2004. NB! maps.google.com ; www.scatese.com ; www.ut.ee/BGGL/????? Inimene ja geoloogia Nii vana kui on inimene on ka geoloogiab(ehk teadmine Maast) Inimkonna vajadused on loodusressursside järele kahekordistunud 20...30 aasta järel. · Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Raukas, Herbert Viiding, Tallinn, 1987 · Mineraalid ja kivimid, V.Kalm, J.Kirs, jt. Tartu, 1999
Kõmsi tarand- kalme Matmisviisid Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Ötzi Alpidest 3200 e. Kr. Muumiad Tartus Egiptuse lapsemuumia Ülikooli muuseumis Muumia Tartu Uspenski kirikus (1919. a punaste poolt maha lastud preestrid Nikolai ja Mihhail mumifitseerusid ise) Moskvas tegutseva Ravim- ja Aromaatsete Taimede Instituudi üheks tähtsamaks ülesandeks on: Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivikaevandused Soolakaevandused Rauasulatuskohad Muistsete põldude jäänused jne Muistne põld Rebala külas Kultuslikud muistised Ohvrikivid, kultusekivid Pühad puud ja hiied Pühad veekogud (ohvriallikad, jõed, järved) Ohvriaiad, ohvrikaevud jne Ohvrikivi Ohvrikivi Tartu Toomemäel Liukivi Lohukivid (e väikese- lohulised kultusekivid) Eestis üle 1750 Palivere ohvripuu (künnapuu) Saula siniallikad Irdleid sõjanuiapea Hargla Tammekülast Venemaal levinud sõjanuiatüübid
Tartus on Egiptuse lapsemuumia, mis on ligi 4000aasta vanune. Ülikooli muuseumis Preester Nikolai Tartu Uspenski kirikus. Kõige kuulsam muumia on Moskvas tegutseva Ravim- ja Aromaatsete Taimede Instituudi Lenini muumia. c. Majandusliku tegevusega seotud muistised c.i. Tulekivikaevandused c.ii. Soolakaevandused c.iii. Rauasulatuskohad c.iv. Muistsete põldude jäänused jne. d. Kultuslikud muistised d.i. Ohvikivid (liukivid neljapäeva kuupaisteööl, kui naine laseb palja tahumiku peal liugu, siis pidi laste saamine kindel olema), kultusekivid d.ii. Pühad puud ja hiied (ohvripuud) d.iii. Pühad veekogud (ohvriallikad, silmaallikad, hiieallikad,viinaallikas[7
(LOENG 1) (SLAIDID : EUROOPA MUINASKULTUURIDE UURIMISE AJALOOST (FAIL 1) Hesiodos 7 saj. e.Kr eepos "Töö ja päev". Kirjeldab varasemat aega paradiisiks kuldajajärk. Edasi tuleb Zeusi poolt loodud hõbeajajärk, millele järgneb pronksiajastu. Pronksiajastule järgneb rauaajastu, mis on inimestele kõige halvem ajajärk. Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud tegemist on üldise arusaamaga. Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem. Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a. Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati ...
Asulad, linnused, koopad jms. Matusepaigad ehk kalmed (enim uuritud muistised) Maahaud Kivikirstkalme Tarandkalme Haudehitis Eriline paik Matmisviisid: Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivi-, soolakaevandused Kultuslikud muistised Ohvrikivid Liukivid Lohukivid Lohukive on Eestis üle 1750-ne. (Silma)Allikad Eestis on teada 7 viinaallikat ja üks õlleallikas. Liiklemisega seotud muistised (Soo)teed, sillad, veesõidukite jäänused. Irdmuistised Irdmuistised on üksikesemed. Peitleiud (aarded) Muinaskultuuride uurimise ajaloost
Nt Lenin mumifitseeriti, et ei saaks tekkida vale-Leninit. 1.sajand e.Kr Musta mere ääres massakeetide hõim sõi oma esivanemaid, et austust avaldada. Kehasid ka suitsutati, viikingid soolasid kehi, et saaks merereisidel hukkunud kaaslasi kodumaale viia. Kivist kalmed rikastele? Hudu vähem kui inimesi. Hauapanused sõltuvad vastava aja kommetest, mõned esemed tehtud spetsiaalselt hauapanuseks, nt miniatuurkujukesed. Majandusliku tgevusega seotud muistised Tulekivi, soolakaevandused (rauaajal), muistsete põldude jäänused (kündmisel jäänud põhjakihti vaod, kivikoristusel põld piiratud kividega), rauasulatus kohad (sooraud) - paiknevad asulast väljas ning soo lähedal. Eestis toodetud sadu tonne rauda. 14.saj II poolel raua tootmine hääbub. Võib-olla ei lubatud peale Jüriöö ülestõusu 1343-45 enam rauda toota, et ei saaks relvi teha? Peruus võeti 1980. a terrasspõllud taas kasutusele tänus arheoloogide avastatud süsteemile. 1974 leiti
Kõige paremini säilitatud muumia pärit 20 sajandist (Lenin). Muumiad võivad ka looduslikult tekkida kui laip on jäetud kuuma ja kuiva kohta või vastupidiselt külma ja jäisesse kohta.Samuti võib muumia tekkida ka rabas või soos vms väga vesises keskkonnas, kus O2 on väga vähe , kus ei saa teatud mikroobid elada.) c. Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud muistised( nt tulekivikaevandused, I juba kiviajal, soolakaevandused, põldude jäänused) d. Kultuslikud muistied ( Eestis kõige arvukamalt leitud väikeselohulisi kultusekive ( lohukivid), mida Eestis on üle 1750, ohvrikivid , lohukivil on väikesed lohud peal, ohvrikividel on rahvapärimused, kus enamasti on tehtud ka ohverdusi, neid on üle 100 ; ohvriallikad , sageli on need levinud põhjaEuroopas ja eesti , levinud nimega ka pühaallikas ja hiieallikas, samuti levinud
Tegelikult kultuurkiht sõltub in tegevuse intensiivsusest ja sõltub ka sageli ehitusmaterjalidest ja sellest, kui palju asula või linn on omal ajal õnnetusi üle elanud. Mõnel pool võib kultuurkiht olla isegi üle 30 m paksune, see tekib siis kui on kasutatud toortellistest hooneid, mis aja jooksul lagunevadki ära, heh. · Inimese maj tegevusega seotud muistised Tulekivi kaevanduse moodi asi nt, muistsete põldude jäägid, rauasulatuskohad, soolakaevandused, pronksi töötlemise kohad jne. · Kultusliku tähendusega muistised (kõike, mida seletada ei osata, liigitatakse siia) Muinasajal võib leida ohvrikohti, -paikasid. Arvatakse, et neil on erilised tähendused, liukivid nt on viljakusttoovad, kust naised on teatud öödel alla lasknud. On tähtsad ka hiiekohad ja ohvriallik(ad), suur osa neist kannab nimetust silmaallikas, mis peaks parandama silmi
Halstatt A ja B pronksiaegsed, C varane rauaaeg. Erinevates piirkondades Hallstattil erinevad jaotused. Reinecke eraldas kultuuris ida- ja lääneosa, mida eraldavad Alpid. Hallstatti idapoolne kultuurirühm: Horvaatia, Sloveenia, Lääne-Ungari, Austria, Moraavia, Slovakkia. Kultuuri läänerühm: Põhja-Itaalia, Sveits, Ida-Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Bohemia. Ka Ibeeria poolsaare lääneosas, Suurbritannias, Iirimaale. Põhja pool ulatus Belgia ja Madalmaadeni. Rikas tuumikala: soolakaevandused. Nimelt vanemal rauaajal hakati soola hankima maa- alustest kaevandustest. Kaubitseti laialt, nt Kreekaga. Nii avaasulad kui ka kindlustatud asulad. Elati palkhoonetes ja poolmaakodades. Nii laiba- kui põletusmatus. Maeti ka saviurnides. Tuntuim on Hallstatti kalme Austrias. Siin oli u 3000 hauda. Maetud u 1100/1000800/700 eKr ja u 800/700450 eKr. Nii laibad kui põletatud surnud. Panused: vanemal perioodil palju nõusid (savi, pronks). Vix kalme Kesk-Prantsusmaal
annaabi.ee 
