aluspinnale surudes". [3] ,,Teise kihiga aga saavutatakse nõutav hüdroisolatsioonikihi paksus milleks on 3-4 mm. 3 mm paksune hüdroisolatsioonikiht on nõutav pinnase- ja sadevete sissetungimise vältimiseks, aga 4 mm paksune hüdroisolatsioonikiht on nõutav survelise pinnasvee korral. Weber.tec 915 kulu on sõltuvalt kihipakusest 3,5-4,5 l/m2". [3] ,,Kolmandaks on soojustusmaterjali liimimiseks kasutatakse sama hüdroisolatsiooni mastiksit weber.tec 915. See kantakse pärast soojustusplaadi tagumisele küljele ja siis surutakse plaat paika. Siis on kindel, et soojustuspladid ei nihku paigast pinnase tagasitäite tegemisel. Kulunorm soojustuse liimimisel on umbes 1,5 l/m2" [3]. Enne kui hakatakse tagatäidet tegema peab hüdroisolastioon kuivama 3 ööpäev. See kõik on ära näidatud fotol 2. Foto 2. Soojustusega vundamendi hüdroisoleerimine [3] 6 1.5
Sobivad eelkõige parketi aluskihiks, tasandades aluspinna väiksemaid ebatasasusi, summutades käimisel tekkivat sammumüra ning muutes põranda soojemaks. Põrandaplaatide paksus on 7,4 mm, pikkus 850 või 1200 mm ning laius 590 või 600 mm. Soojustusplaat Soojustusplaate kasutatkse hoonesiseste seinte, lagede ja teiste konstruktsioonide soojustamiseks ning pehmete soojustusmaterjalide toestuseks. Soojustusplaatide paksus on 12 või 25 mm, pikkus 2700 mm ja laius 1200 mm. 12 mm soojustusplaadi soojustusvõime on sama kui 44 mm puidul, 210 mm punasel tellisel või 450 mm betoonil. Siseviimistlusplaadid Siseviimistlusplaadid on kaetud tapeedi või tekstiiliga, nende pind ei vaja täiendavat viimistlust. Vajadusel on nad lihtsalt värvitavad lateksvärviga. Siseviimistlusplaadi paksus on 12 mm, seinaplaadi pikkus on 2550 või 3000 mm ja laius 600 või 580 mm. Laeplaadi laius on 300 mm ja pikkus 3000, 3600 või 4250 mm. Neljast küjest tapiga laeplaadi pikkus on 1800, laius 300 mm.
kraadi. Andmed: λ =0,071 W/mK d= 0,375 m T1= 21 ºC T2=5 ºC A= 30 m2 Lahendus: Q= 0,071*(21-5)/0,375=3,03 W/m2 W ∗K m∗K =W /m2 m φ=3,03*30=90,9 W W 2 2 ∗m =W m Ülesanne 6. Leia soojusvool Ф (W) kui soojusvoog U= 0,13(W/m2K), T1=21,9ºC, T2= -2,8ºC ja A= 6,45m2 Andmed: U= 0,13 T1=21,9 T2= -2,8 A= 6,45 Lahendus: Ф= U*A*(T1-T2) Ф= 0,13*6,45*(21,9-(-2,8))=20,7 W Ülesanne 7. Vahtpolüstüreenist soojustusplaadi deklareeritav soojus-erijuhtivus on λD(20… 40)= 0,035 W/(mK). Kui T1=+10 ºC talvisel kütteperioodil on seina soojustuse keskmine temperatuur +18,5 ºC. Materjali niiskussisaldus labori mõõtmiste ajal oli 0,4 m3/m3 ja talvisel kütteperioodil oli niiskussisaldus 0,5m3/m3. Soojus-erijuhtivus ei muutu ajas (vananemise tegurit arvestama ei pea). Leia soojustusmaterjali arvutuslik soojus-erijuhtivus. Andmed: λD= 0,035 T1= +10 T2= +18,5 Ψ1=0,4 Ψ2=0,5 Lahendus: λd= λD*Ft*Fm
[t/m³] [MPa] [MPa/(t/m³)2] paksus, [mm] Mineraalvill 0,07 0,3 61,22 150 Tuuletõkkeplaat 0,12 0,3 20,83 30 Puit 0,5 15 60,00 25 Klahendus = 55,16 [MPa/(t/m³)] 3. Lahenduse kasutusiga [4] Lahenduses kasutatavate tuuletõkkeplaadi ja soojustusplaadi omadused ajas ei muutu. Viimistluskihis kasutatakse erinevaid saematerjali jääke, mis süvaimmutatakse. Seetõttu loetakse lahenduse kasutusiga võrdseks sügavimmutatud puidu kasutuseaga, milleks on 25 aastat. 4. Lahenduse hügieenilisus Lahendus hügieenilisus väärtuseks on 4 palli. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis ning piiret on võimalik puhastada kuivalt. 5. Lahenduse helipidavus [2,3] Lahenduse helipidavust hinnatakse nn. massiseaduse alusel. Helipidavused leitakse valemiga:
Valem: = U * A * (T1 - T2) Lahendus: = 0,16 * 11 * 22,5 - (-25) = 313,5 W Vastus: Soojusvool on 313,5 W 8 ÜLESANNE 7 ÜLESANNE 7 Väärtus Ühik Jäik mineraalvilla plaat D 0,035 W/mK Materjali keskmine temperatuur T1 10,3 °C Mineraalvillast soojustusplaadi soojuserijuhtivuse mõõtmise ajal Seina keskmine temperatuur T2 deklareeritav soojus- °C kütteperioodil 13,5 erijuhtivus on D= 0,035 W/ Materjali keskmine niiskussisaldus 1 (mK). Kui T1= +10,3 ºC soojuserijuhtivuse mõõtmise ajal 0,55 m3/m3 talvisel kütteperioodil on seina
eriti hoone nurkades ja akende/uste ümbruses. Tuulutatavas fassaadisüsteemis või kaldkatusel paigaldatakse tuuletõke alati tihedalt vastu soojustusmaterjale, vajadusel kasutatakse liitekohtade tihendamiseks elastseid vuugihermeetikuid. Tuuletõkke ja välisviimistluse vahel on tuulutusvahe, mille kaudu tuuldub konstruktsioonidest välja niiskus. Krohvitud soojustuse teostamisel tuleb jälgida, et soojustusplaadi ja olemasoleva seinapinna vahele ei jääks välisõhule avatud tuulekanaleid, milles külm õhk saaks vabalt liikuda ja seina konstruktsioone jahutada. Sellised kanalid ja tühimikud on väga ohtlikud ka tulekahju korral, kus leegid võivad nende kaudu väga kiiresti üle kogu seinapinna levida. Aurutõke paigaldatakse alati soojustatud tarindi sisemisele, soojemale poolele. Aurutõkke kasutamine parandab välispiirete
pilliroog,linaluu, turbapuru,saepuru, puitlaast- tsementplaat jne). Neopreenmaterjalid (termokihiga poor-neopreen) Vahelduvkihilised materjalid (foolium-vahtpolüetüleen) 85 ... TUULETÕKKEMATERJALID Puitkiudtuuletõkked Mineraalvill / klaasvill tuuletõkked Kipsplaat-tuuletõkked Difusioonkile-membraan-tuuletõkked Soojustusega kombineeritud tuuletõkked* *Mõeldud tehnoloogiat, kus tuuletõkke moodustab soojustusplaadi enda pealmine, tihedamast materjalist kiht või peale tehases liimitud tuuletõkkekangas 86 43 ... AURUTÕKKEMATERJALID Kile-membraan-aurutõkked Võõpmaterjalist aurutõkked Fooliumkilest aurutõkked Aurutõkke funktsiooni täitvad või osaliselt täitvad viimistlusmaterjalid
Renoveerimiseelne olukord Renoveerimisjärgne olukord Joonis 9.7 Välisseinte lisasoojustamine 100 mm + 20 mm tuuletõkkeplaat: akna sõlm. Soojustus paigaldatakse seinale kinnitatud roovide vahele. Kuigi üldjuhul on vanema palkhoone seinte vajumine renoveerimise ajaks lõppenud, on soovitatav jälgida, et roovid võimaldaksid palkseina kõrguste muutusi. Roovide omavaheline vahemaa on 1 cm kitsam soojustusplaadi laiusest. Siis liibub soojustus tihedalt vastu roove. Palkseina läbipuhutavuse vähendamiseks tuleb palkide vahed hoolikalt tihendada ja toppida. Seinte läbipuhutavuse vähendamiseks on soojustuse ja palkseina vahele hea paigaldada õhutõkkepaber. Tuuletõkkeplaatide omavahelised liitekohad ja liitekohad akende, katusega, sokliga jne. peavad olema õhutihedad. Esialgse arhitektuurse ilme säilitamiseks on üldjuhul vajalik sellise lisasoojustuse paksuse korral nihutada ka aknad väljapoole
tuulutusvahed, mis muudavad oluliselt rohkem hoone üldilmet, kui see akna 4…5 cm-ne tagasiaste. Joonis 13.12 Välisseina lisasoojustamine akende jätmisega endisesse asukohta (vasakul) ja paksema lisasoojustuse korral koos akende nihutamisega tuuletõkkeplaadi välispinda (paremal). Soojustus paigaldatakse seinale kinnitatud roovide vahele. Roovide omavaheline vahemaa on 1 cm kitsam soojustusplaadi laiusest. Siis liibub soojustus tihedalt vastu roove. Palkseina läbipuhutavuse vähendamiseks tuleb palkide vahed hoolikalt tihendada ja toppida. Seinte läbipuhutavuse vähendamiseks on soojustuse ja palkseina vahele hea paigaldada õhutõkkepaber. Tuuletõkkeplaatide omavahelised liitekohad ja liitekohad akende, katusega, sokliga jne. peavad olema õhutihedad. Lisasoojustamise korral tuleb lisaks tehnilistele aspektidele pöörata tähelepanu ka hoone
annaabi.ee 
