Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga. Lina kuprad Lina õis Linakiud Linast saab väga tugeva lõnga, mis ei tõmbu kokku ka kõrgetel temperatuuridel. Sellest tehtud riided imevad hästi niiskust ja kuivavad võrreldes villaste esemetega kiiremini. Linakiudu kasutatakse tööstuslikult kangatööstuses, teiste materjalide koostises (n geotekstiil), majade soojustuses, käsitsi valmistatud jalgrattaraamide koostises (kuni 80% lina, Museeuw Bikes), autotööstuses (näiteks Mercedes-Benz kasutab linakiudu istmete täidismaterjalina), biodiisli valmistamisel, paberitootmises, kasutatakse ära isegi linakiudude puhastamisel saadud väliskiht, millest valmistatakse pressplaate ning mida tarvitatakse loomadele allapanuks. Madalama klassi linakiudu kasutatakse mattide, vaipade, nööride, puldani, kottide jne tegemiseks
Poorsusest sõltub materjali veeimavus, soojusjuhtivus, tugevus ja külmakindlus. Poorsusest on tingitud materjali ilmastikuoludele vastupidamine. Kui materjalil on palju poore siis on ta ilmastikule vähe vastupidav. Näiteks, kui materjali tungib vesi läbi pooride ning see peaks seal jäätuma, siis võib see materjali lõhki paisutada, mis oma korda teeb rajatise nõrgemaks. Suure poorsusega materjalid ei ole alati halvad, neid kasutatakse soojustuses. Kuna õhke ei ole hea soojus juht siis püsib maja, rajatis ka soe. 9
12. Kuidas jagunevad keraamilised katusekivid? 13. Kuidas jugunevad keraamilised plaadid? Põrandaplaadid, seinaplaadid, fassaadiplaadid, mosaiikplaadid. 14. Kuidas jagunevad santehnilised keraamikatooted ja millest nad on valmistatud? Santehnilised keraamikatooted on jämekeraamika (kivipurusegune asi) ja peenkeraamika (peeneteraline savi). Peenel on veeimavus alla 5% ja jämedal üle 5%. 15. Millist keraamilist materjali kasutatakse vundamendi soojustuses, samuti põrandates ja tasakatustes? FIBO kergkruus. PÕLETAMATA TEHISKIVI MATERJALID 1. Mis materjalist ja kuidas valmistatakse silikaattelliseid? Lubjast ja liivast. Lupja on 5-8% ja liiva on 92-95%. Sinna lisatakse vesi ja vee ülesanne on lubja kasutamine ja segule vajaliku kleepuvuse andmine. Liiva kaevandamine ja sõelumine, lubja jahvatamine. Need segatakse omavahel. Telliste vormimine, metallvormised pressi teel, aururõhu koosmõjul 10-15 MPa. 2
Sundkonvektsioon kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? · läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) · läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) · tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria, soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses) · tarindi pinnal (temperatuur) 24. Kuidas jaguneb kiirgus? Lühilaineline kiirgus otsene päikesekiirgus ( = 0,1...4 m) Pikalaineline kiirgus soojuskiirgus ( > 4 m), atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus 25. Selgita pika ja lühilainelise kiirguse mõju hoonele? Kus seda esineb? Pikalaineline kiirgus - jahutab hoone külmemaks kui välisõhk, plekk katus jahtub ka külmemaks kui
Sundkonvektsioon – kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne – kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne – kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? • läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) • läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) • tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria, soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses) • tarindi pinnal (temperatuur) 24. Kuidas jaguneb kiirgus? Lühilaineline kiirgus – otsene päikesekiirgus (λ = 0,1…4 μm) Pikalaineline kiirgus – soojuskiirgus (λ > 4 μm), atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus 25. Selgita pika ja lühilainelise kiirguse mõju hoonele? Kus seda esineb? Pikalaineline kiirgus - jahutab hoone külmemaks kui välisõhk, plekk katus jahtub ka külmemaks
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4
Konvektsioon – aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis. Tekib raskusjõu toimel, erineva temperatuuriga piirkondades on keskkonna tihedus erisugune (loomulik konvektsioon), ning tuule ja ventilatsiooni tagajärjel (sundkonvektsioon). Võib toimuda: läbi tarindi (infiltratsioon, eksfiltratsioon); läbi tuuletõkke (tuul, tuuletõkke paigaldusvead, tuuletõkke õhuläbivus); tarindi sees (temperatuur, geomeetria, soojustuse õhuläbivus, õhukanalid soojustuses) ning tarindi pinnal (temperatuur). Valemid, valemilehel. 16. Soojuskiirgus, Stefan-Boltzmanni seadus, absoluutselt must keha, kiirguse absorbeerumine, peegeldumine, läbivus), materjali pinna emissioonitegur Soojuskiirgus - on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus. Kõik kehad, mille temperatuur > 0K (-273,15°C), kiirgavad soojust. Elektromagnetiline kiirgus jaguneb omakorda: absorbeeruvaks-, tagasi peegeldunud- ning läbinud osaks.
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3
ventileeritud. Pärast määratlemist võrreldakse iga kaoliigi vastavust soovitud tulemusega (näiteks normatiivse väärtusega) ja leitakse kokkuhoiu võimalused . 51 Hoonete soojuspidavuse kontrollil: Eesti ehitiste soojuspidavuse probleemidest väga suur osa on põhjustatud mitte ebapiisavast soojustusest, vaid soojustuse ja üleüldiselt piirete vähesest tuulepidavusest ning külmasildadest soojustuses. Selgelt põhiprobleemiks on piirete infiltratsioon uusehitiste puhul, kus suhteliselt harva esineb koonerdamist soojustusmaterjaliga, kuid pahatihti on ehitaja alahinnanud tuuletõkke ühendussõlmede olulisust ehitise kui terviku juures. 52 26 SOOJUSKAO HINDAMINE ARVUTUSTEGA Soojusvool läbi piirdetarindi osade sõltub nende
tuleks. 6.8 Miks on soovitav/nõutav katuslae ventileerimine? Kirjeldage katuslae ehitamise tööoperatsioone. Meie kliimas peaksid soojustatud katuslaed reeglina olema tuulutatavad, kuna katuse tuulduvuse seisukohast on oluline siiski külmatsüklite arv aastas - mitu korda läbib temperatuur 0 oC ja meie kliimaoludes juhtub seda (võrreldes näiteks Saksamaaga) pea poole rohkem. Kuna ruumis sees on temperatuur tunduvalt kõrgem, kui väljas, siis siseõhu niiskus kondenseerub katuse soojustuses, muutub jääks ja nõrgub sulades kehvasti pandud aurutõkke vahelt ruumi. Väheneb soojapidavus, tekivad soodsad tingimused hallituse tekkeks või siis ruumi õhu niiskus kondenseerub soojustuses ja lae soojapidavus väheneb, kahjustub viimistlus (hallitus lae pinnal) ja hoone sisekliima. Siinkohal tulebki väga rangelt jälgida katuslae ehitamise tööoperatsioone. Rajades katust kandvale profiilplekile tuleks vältida aurutõkke paigaldamist otse pleki harjadele, vaid
15.4 Välisseinte soojus- ja niiskustehniline toimivus Uuringu käigus läbiviidud seespoolse lisasoojustuse mõõtmised kuue seinalahendusega ja kolme soojustusmaterjaliga näitasid, et: puitkorterelamute välisseinte seespoolne lisasoojustamine on niiskustehniliselt äärmiselt riskantne (eriti suure niiskuskoormuse korral); kõikide uuritud seinatüüpide korral ei olnud lahendus soojus- ja niiskustehniliselt toimiv: soojustuse ja palgi vahele kondenseerus veeaur ja soojustuses tuvastati hallituse kasv; seespoolse lisasoojustuse tagajärjel tekkinud hallituse kasv seina sees tuvastati nii visuaalselt kui ka õhu- ja materjaliproovide abil; erinevused eri soojustusmaterjalide (pillirooplaat, mineraalvill, tselluvill) vahel olid väikesed. 15.5 Puitelamute helipidavus Katsete käigus uuritud korteritevaheliste piirete helipidavus ei vasta tänapäeva nõuetele.
annaabi.ee 
