kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuurimõiste defineerimisel termodünaamikas. Esitan mõned termodünaamika teise seaduse tuntumad põhimõtted: 1) Teist liiki perpetum mobile on võimatu. (Joonis 1) 2) Soojusmootor saab toota mehaanilist energiat ainult soojusallikalt saadava ja jahutajale äraantava soojuste vahe arvel. (Joonis 2) Q L=Q MOOTOR Joonis 1 Q1 L= Q1 - Q2 MOOTOR Q2 Joonis 2
Agentuuri (ETTA) juhendis esitatud vormi. Tabel 1 Ohutegur Riski iseloom Riski Vähendamiseks tase kavandatud tegevused Füüsikalised ohutegurid Õhutemperatuur Normi piires, kuid halvasti Panna kütte radiaatori reguleeritav; sõltub kütmise soojuste reziimi 2 intensiivsusest; (temperatuur regulaator tööruumides peab jääma vahemikku 18-25 kraadini) Õhuniiskus Piirnormidega lubatud tasemel, 4 Õhuniisutaja kasutamine, või niiske
Lähteaine konsentratsiooni suurenemisel, kulutatakse
rohkem lähteainet, seega tekib ka rohkem saadust. (lähteainete molekule
tasakaalus olevasse süsteemi juurde viies suureneb nende kokkupõrgete
tõenäosus, mis viib saaduste tekkeni)
a.ii. Saaduste kontsetratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule.
b. Temperatuur:
b.i. Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuste neeldumisega
kulgevva) reaktsiooni tasakaalu paremale.
b.ii. Temperatuuri tõstmine eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule.
c. Rõhk:
c.i. Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates
tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste
molekulide arv väheneb. p1
T1 selleks, et teha tema arvel mehhaanilist tööd A . Lisaks tekib jääksoojus Q2, mis antakse üle külmale reservuaarile temperatuuril T2. Rakendame sellele tsüklile termodünaamika 4 esimest seadust. Kuna tsükli alg-ja lõppseis on samad, siis siseenergia ei muutu ja soojuste vahe võrdub tööga: Q1 Q2 = A Et soojusmasin töötaks (toodaks energiat), tuleb gaasi enne paisumist soojendada, enne kokku surumist aga jahutada. Aurumasin Juba sajandeid tagasi märkasid inimesed auru väljumist anumast.
Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Atlandi ookeani keskosas/keskmäestikus on laamade lahknemispiirkond, seal tekib maakoort juurde, seetõttu on seal kivimid nooremad ning Atlandi ookean laieneb, kuna keskahelik laieneb. Island paikneb Atlandi ookeani keskmäestikul Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemise piirkonnas, antud piirkonda iseloomustab aktiivne vulkaaniline ja seismiline tegevus. Laamtektoonikat põhjustab soojuste transport Maa sügavusest pinnale. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Sukeldub ookeanilise laama serv mandrilise laama serva alla. Mandriline laam ei sukeldu, sest selle tihedus on väiksem kui vahevöö kivimite oma. Selle protsessi käigus tekib laama sukeldumise kohta ookeani põhjas kitsas ja sügav süvik. Mandrilise laama serv kerkib veidi kõrgemale, sukelduv ookeanilise
siis järgmine: Tehtud töö tehakse väljaspoolt antud soojuse arvel. See osa soojusest, mis läheb töö tegemiseks on gaasile Näeme, et kasutegur on määratud ainult kahe temperatuuriga ega sõltu töötavast kehast. Seega see on antud soojuse ja gaasilt äraantud soojuste vahe . Seega tsükli kasutegur on: maksimaalne antud tingimustel 111. Mis on termodünaamiline temperatuuriskaala? Lähtudes kasuteguri valemitest, näidake, et
või mitmes etapis. H=H1+H2+...(etapid). Keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub: 1) saaduste tekkesoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud lähteainete yekkesoojuste algebraline summa. Soojus-efekti, mis esineb liitaine moodustamisel lihtainetest standardtingimustel, nimetatakse liitaine tekkesoojuseks. 2) lähteainete põlemissoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud saaduste põlemis-soojuste algebraline summa. 46. Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel.: Keemilise reaktsiooni põhitunnuseks on, et igale keemilisele reakts. kaasneb kas energia eraldumine või neeldumine. Enamasti energia eraldub või neeldub soojusena. Soojuse eraldumine või neeldumine võib olla tingitud ka füüsikalistest protsessidest. Erandolukorras võib keemilistel reaktsioonidel sidemete lagunemisel neelduda sama palju energiat kui eraldub uute sidemete moodustamisel
Kui soojushulk anda gaasile nii, et ruumala jääb konstant- seks (dV = 0), siis saame moolsoojuse jääval ruumalal: dU CV = . (25) dT Moolsoojus jääval rõhul avaldub p dV C p = CV + . (26) dT Võttes gaasi olekuvõrrandist (4) täistuletise temperatuuri T järgi ning arvestades, et antud juhul dp = 0, saame mool-soojuste vaheliseks seoseks Cp = CV + R . (27) Moolsoojus jääval rõhul on võrdne moolsoojusega jääval ruumalal pluss gaasi universaalne konstant. Arvestades valemit (19) saame moolsoojused avaldada kujul i CV = R , (28) 2 i Cp=( + 1) R . (29) 2 Termodünaamiliste protsesside puhul on üheks oluliseks pa-rameetriks moolsoojuste suhe e.
üheselt määratud. Üheselt on määratud vaid entroopia muutus süsteemi üleminekul ühest olekust teise. Olgu isoleeritud termodünaamilises süsteemis kaks keha veidi erinevate temperatuuridega T1 ja T2, olgu T1 > T2 . Arvutame süsteemi entroopia muutuse soojusvahetuse protsessis, kui soojushulk Q läheb esimeselt kehalt teisele. Väikese temperatuurierinevuse tõttu on see protsess hästi aeglane, peaaegu tasakaaluline, ja entroopia muutust võib arvutada taandatud soojuste summana: -Q Q S = + >0. T1 T2 Siin äraantav soojushulk on negatiivne, summa on ilmselt positiivne. Seega meie süsteemi kui terviku entroopia kasvas. Saab näidata, et see on täiesti üldiselt nii: Igasugune termodünaamiline protsess isoleeritud süsteemis (st. välismõjutusteta iseenesest toimuv protsess) toimub süsteemi entroopia kasvu suunas
annaabi.ee 
