3. Mis on primaarsed, mis sekundaarsed kliimatekketegurid? P: päikesekiirgus, maa karakteristikud. S:asukoht, taimkate, inimtegevus 4. Oskan analüüsida kliimadiagrammi 5. Mis on albeedo? On pinna peegeldumisnäitaja 6. Kirjelda õhu liikumist ja ilma tsüklonis ja antitsüklonis 7. Mis jõud mõjutavad tuulte kujunemist? Gradientjõud, Coriolisi jõud 8. Globaalse õhuringluse skeem 9. Analüüsi atmosfääri saasteallikate mõju (4 probleemi oskan lahti seletada) Füüsikalised: soojusreostus, müra ja vibratsioon, radioaktiivsed ained. Keemlised: plastikud, raskemetallid, aeroolid, orgaanilised ained. Sudu: suits+udu, orulinnade saaste koondumine, meil soodustavad tuuled saasteainete kiiret langust. Osoonikihi lagunemine: neelab UV-kiirgust.
Veehoidlad reguleerivad jõgede veetaset 4. Veehoidlaid saab kasutada ka niistutamiseks 5. Saab kasutada veega varustamiseks Miinused: 1. Energiarikkaid jõgesid ei ole igal pool 2. Toob kaasa muutsed jõgede veereziimis ja ökosüsteemis 3. Häirib veetransporti 4. Veehoidlate alla jääb palju maad 5. Häririb kalade liikumist Tuumaenergia Kuus tähtsamat tootjariiki: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Venemaa, Lõuna-Korea Plussid: · Ei teki õhu- ja veesaastet, va vee soojusreostus · Energia ise on odav · Kütuse kulu on väike · Jäätmetekogused on väiksed · Saab kasutada seal, kus puuduvad muud enegiavarad Miinused: · On jõukohadsed ainult rikastele riikidele, ehitamine kallis · Avarii korral katastroof · Tuumajäätmeid keeruline kahjustada
jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. • Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja rajatised, mis puutuvad kokku radioaktiivsete elementide ja kiirgusega, muutuvad ise radioaktiivseks. • Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus • On ka olemas suur šantaažioht (terrorism) • Tuumajaama tegevusega kaasneb ka veekogude soojusreostus • Võtab 5 aastat et ehitada, niiet vähese ajaga seda rajada ei saa(+ veel projekteerimine) • Protsessi käigus järele jäävaid radioaktiivseid jääke saab kasutada tumarelvade ehitamisel • Uraani jätkub ainult 30 kuni 60-neks aastaks
jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. · Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja rajatised, mis puutuvad kokku radioaktiivsete elementide ja kiirgusega, muutuvad ise radioaktiivseks. · Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus · On ka olemas suur santaazioht.(terrorism) · Tuumajaama tegevusega kaasneb ka veekogude soojusreostus · Võtab 5 aastat et ehitada, niiet vähese ajaga seda rajada ei saa(+ veel projekteerimine) · Protsessi käigus järele jäävaid radioaktiivseid jääke saab kasutada tumarelvade ehitamisel · Uraani jätkub ainult 30 kuni 60-neks aastaks · Tuumaenergeetika pooldajate ja vastaste vaidlused taanduvad sageli küsimusele, kas moodne tuumajaam on ohutum kui näiteks kivisöe põletamine. Tõsi on, et kui vigase
Orgaanilist tüüpi saaste võib tekkida, kui anorgaanilised saasteained nagu lämmastik ja fosfaadid akumuleeruvad vee-ökosüsteemide vahel. Nende toitainete kõrge tase võib põhjustada taimede ja vetikate vohamise. Kui taimed ja vetikad surevad, muutuvad nad orgaaniliseks materjaliks vees. Tohutu suure lagunemise käigus väheneb hapniku tase. Protsessi, milles kiirele taimekasvule järgneb lagundajate suurem aktiivsus ja suurenenud hapniku tarbimise tase, nimetatakse eutrofeerumiseks. Soojusreostus - soojusreostus võib tekkida, kui vett kasutatakse jahutusvedelikuna elektri- või tööstusettevõttes ja seejärel tagastatakse veekeskkonda kõrgemal 9 temperatuuril, kui see oli algselt. Soojusreostus võib kaasa tuua lahustunud hapniku taseme languse vees ning samal ajal suureneb ka bioloogiliste veeorganismide nõudlus hapniku järele. /6/ Ökoloogiline reostus - Ökoloogiline reostus toimub siis, kui keemiline reostus,
EELISED PUUDUSED - tuumaenergiat loetakse keskkonna - tuumajaamaga võib kaasneda seisukohalt säästvaks kuna energia radioaktiivse saaste kandumine tootmise protsessi käigus ei teki keskkonda keskkonnasaasted(CO2, N ega P - tootmisprotsessi käigus eraldub saastet) atmosfääri suurtes kogustes veeauru - transporditava kütuse väike maht - soojusreostus veekogudes, kuhu - võrreldes teiste kütustega on suunatakse reaktorite jahutusvesi jäätmekogused väikesed - tekivad üliohtlikud radioaktiivsed - on kõige odavam energia tootmise jäätmed viis - tuumajaama avarii korral suur radioaktiivne saaste - tuumaelektrijaamade rajamine nõuab
4) Tekivad töökohad 5) Taastuv Miinused : 1) Väga kallis ehitus 2) Vee alla jäävad asustatud alad 3) Kalade liikumine häiritud 4) Elukohtade ja kasvupaikade hävimine Tuumaenergia plussid : 1) Ei saasta otseselt keskkonda 2) Säästev 3) Kõige odavam tootmisviis 4) Transpordi maht väike 5) Jäätmekogused väiksed võrreldes teistega Miinused : 1) Võib kaasneda radioaktiivseid saaste 2) Eraldub suurtes kogustes vee auru 3) Soojusreostus veekogudes 4) Tekivad üliohtlikud radioaktiivsed ained 5) Õnnetuse korral ülisuured saasted Päikese energia plussid : 1) Kulub vähem isiklikku kütet 2) On tasuta energia 3) Ei saasta keskkonda 4) Taastuv 5) Hooldada on lihtne 6) Süsteem töötab hääletult Miinused : 1) Seadmed on kallid 2) Hooldamine on kallis 3) Ehitamine on kallis 4) Igale poole ei sobi 5) Vaja muuta elukoha asupaika Tuuleenergia plussid : 1) Ei saasta keskkonda
TSÜKLON Madalrõhuala Suvel-pilves, sajune jahe ilm Talvel-soe, mõnusa lumesajuga ANTITSÜKLON Kõrgrõhuala Suvel-selge, päikesepaisteline ilm Talvel-jahe Front-kitsas piir 2 erineva õhumassi vahel. Atmosfääri mõjukeskused-püsiva kõrg- või madalrõhkkonnaga alad. KLIIMAVÖÖTMED Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Troopiline Lähistroopiline Parasvööde Lähisarktiline Arktiline/antarktiline ATMOSFÄÄRI SAASTEALLIKAD Füüsikalised Radioaktiivsed ained Soojusreostus Müra ja vibratsioon Keemilised Süsiniku-, fluori-, väävli- ja lämmastikuühendid Naftasaadused Plastikud Pestitsiidid Raskemetallid Orgaanilised ained Aerosoolid Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja nafta põletamisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid, mis reageerivad atmosfääris õhuniiskusega tekitades happesademeid. Mullaosakestest tõrjutakse vajalikud toitained välja, muutused liigilistes koosseisudes. Sudu Suits+udu. Mõjub hingamisteedele ja kopsudele
kombinatsioone sõltuvalt sellest, kui palju ja millistest ainetest tuleb heitvett puhastada. Tänapäeval on maailmas raske leida veekogu, mis oleks inimtegevusest puutumata jäänud. Maakera üha suurenev rahvaarv muudab puhta vee üha kallimaks ja väärtuslikumaks. Inimkond peab vett kasutama mõõdukalt ja mõistusega, kuna see on otseselt tema enda huvides. Üks eriline saastuslik liik, mis annab tunda eriti vees, on soojusreostus. Nimelt kulutavad suured tööstusettevõtted palju jahutusvett. Jahutusvesi on küll puhas, kuid soe. Seda jahutatakse õhu käes ning kasutatakse siis uuesti jahutusveena. Osa selle soojusest satub ikkagi veekogudesse, tõstes seal vee temperatuuri ja vähendades hapniku lahustuvust, mille tõttu vees elavad organismid jäävad hapnikupuudusse. Keemia elukeskkonna kaitsel Keemiat ja keemiatööstust süüdistatakse sagely elukeskkonna saastamises. See süüdistus on natukene ülekohtune
kttevrtus- nitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus(tavaliselt 1kg) ktust tielikul plemisel hikud MJ/kg ja MJ/kuupmeeter mningad andmed: maagaas ~35 MJ/kuupmeetri kohta vedelktused ~40-45 MJ/kg kivissi ~30 MJ/kg puit 15MJ/kg probleemid: Ktuste ammendumise perspektiiv ktuste laialivalgumine ja keskkonna reostumine Mittetielik plemine(energiakadu ja keskkonnareostus plemisjkidega) Energiakriisid Kliima muutuse ilmingud(osooniaugud, kasvuhooneefekt, soojusreostus jne) MOOTORSIDUKITE SAAMISLUGU Autode arenemine 19 saj. prantslased, I siseplemismootoriga auto, mis sai kiiruse 4 miili tunnis. 19.saj. lpp C. Benz kolmerattaline auto G.Daimler neljarattaline auto 1888 prantslane Emile Roger ostab I auto 1898 Louis Renault I kinnise kerega auto 1908 H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 tarvitamisklblik diiselauto 1926 Citren I teraskerega auto 1934 esiveoga auto Citren 1955 I plastkerega auto
Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjavee reostus Vee energia Jõgedel,kuhu rajatakse hüdroelektrijaamu,peab olema kiire vool. Maailma veerikkaimad jõed: Missisippi,Volga,Doonau,Jang Tse-maailma pikkuselt kolmas jõgi Tuumaenergia EELISED PUUDUSED TOORAINEID JÄTKUB AVARII OHT,RADIOAKTIIVSUS,ÜLIOHTLIKUD JÄÄTMED,SOOJUSREOSTUS VEEKOGUDES Euroopa riigid , kus tuumaenergia tähtsus on suur: 1) Leedu-Ignalina 2) Soome-Loviisa 3) Venemaa-Sosnovõi Bor ! 4) Rootsi-Forsmark Tuumakatastroofi mõju inimesele ja loodusele: 1) Organismide väärarengud 2) Kiire vananemine 3) Kiiritushaigused 4) Kilpnäärme kahjustused 5) Vähi teke 6) Leukeemia 7) Vähkkasvajate vohamine 8) Saastunud pinnas ja vesi 9) Saaste kogunemine organismidesse
KÜTTEVÄÄRTUS Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus (tavaliselt 1 kg) kütust põlemisel. Ühikud: MJ/kg ja MJ/m3 Mõningaid andmeid: maagaas ~35 MJ/m3 KÜTUSTE KASUTAMISE PROBLEEMID Kütuste ammendumise perspektiiv Kütuste laialivalgumine ja keskonna reostumine Mittetäielik põlemine Energiakriisid Kliima muutuse ilmingud (osooniaugud, kasvuhooneefekt, soojusreostus jne) MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU AUTODE ARENDAMINE 1862 - Etienne Lenoir I sisepõlemismootoriga auto, mis sai kiiruse 4 miili tunnis 1885 - C.Benz kolmerattaline auto 1886 - G.Daimler neljarattaline auto 1888 - prantslane Emile Roger ostab I auto (Daimlerilt) 1898 - Louis Renault I kinnise kerega auto (kabiiniga) 1908 - H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 - diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 - tarvitamiskõlblik diiselauto
puudused. + loetakse keskkonna seisukohalt säästvaks, kuna energia tootmise protsessi käigus ei teki otsest keskkonnasaastet (süsihappegaasi-, lämmastiku- ega fosforisaastet) + transporditava kütuse maht on väike + võrreldes teiste kütustega on jäätmekogused väikesed + on kõige odavam energiatootmise viis -- tuumajaamaga võib kaasneda radioaktiivse saaste kandumine keskkonda -- tootmisprotsessi käigus eraldub atmosfääri suurtes kogustes veeauru -- soojusreostus veekogudes, kuhu suunatakse reaktorite jahutusvesi -- tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed -- tuumajaama avarii korral väga suur radioaktiivne saaste, mis võib levida väga kaugele (kasutage näitena õpikus toodud Tsernobõli tuumakatastroofi ) -- rajamine nõuab suuri kapitalimahutusi -- julgeoleku ohud ENERGIAMAJANDUS. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD. PÄIKESE- JA TUULEENERGIA. Taastuvate energiaallikatena käsitletakse: tuuleenergiat, vee-energiat,
väike maht Saastamine avarii korral USA Saastavad keskkonda vähe Vaja suuri kapitali mahutusi ja arenenud Prantsusmaa teadust Jaapan Soojusreostus Saksamaa veekogudes Venemaa Tuule- Keskkonnasõbralik Kallis tehnoloogia energia Pole saastet Ebaühtlane tuulekiirus Taastuv Tekitavad müra Häirivad lindude rännet
erinevus mõlema riigi aspektist. 1) Mõlemas riigis toodetakse hüdroenergiat. HEJ kaasnev veehoidlate rajamine, toob kaasa suurte alade uputamise (koosluste ja kultuuriväärtuste hävimine). Hiinas mastaabid suuremad kui Islandil. 2) Hiinas domineerib kivisöel baseeruv soojusenergia, millega kaasneb õhusaaste ja maastike rikkumine seoses kaevandamisega. Islandil need probleemid puuduvad. 3) Islandil geotermaalenergia kasutamisega seoses võib tekkida nn soojusreostus mõnes veekogus. Sagedasemad eksimused: Islandit ja Hiinat ei võrreldud samast aspektist; sisuline võrdlus jäeti tegemata, vastusena kirjeldati olukorda Hiinas ja Islandil. (osaülesanne 35) Põhjendage soojuselektrijaamade suurt osatähtsust Hiina elektritootmises. Hiina soojusenergia tootmine toetub riigi oma rikkalikele kivisöevarudele. (osaülesanne 36) Selgitage seost geotermaalenergia kasutamise
Silomahl sileeritud haljassöödast eralduv käärimisvedelik. S. on ohtlik veereostaja. Ta laguneb mikroobide toimel kiiresti, hapnikutarve on plahvatuslik (BHT 5=3000090000 mg/l); toimib veelustikule 200800 korda tugevamini kui olmereovesi. Soo ala või ökosüsteem, kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Kõrges arengujärgus on sood autarksed (ümbruskonnast vähe mõjutatavad) isereguleeruvad ökosüsteemid. Soojusreostus keskkonna reostumine soojuseks muutunud energiaga, nüüdisajal eelkõige elektrijaamade jahutusvee ja tööstuslike heitmete vahendusel. Selle tagajärjel halveneb looduslike ökosüsteemide elukeskkond (nt. väheneb vee hapnikusisaldus) ja kohalik kliima muutub. Maakera soojusbilansi tasakaal seab põhimõttelise piiri tuumeenergeetika arengule, sest geosfääri s. põhjustaks katastroofilisi kliimamuutusi. Sookaitsealad kaitsealad soode looduse ja veereziimi säilitamiseks
annaabi.ee 
