KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. Kehatemperatuuri kontrollimine Mõiste Eesmärk KT tõusmise mehhanism KT mõõtmise instrumendid KÄITUMUSLIK KONTROLL PSÜHHOLOOGILINE KONTROLL Soojusregulatsioonikeskus Soojuseteke Soojuskadu ELUKAAR: seos KTK Väikelapseiga Lapseiga Täiskasvanuiga Vanadus
Tartu 2014 1. Kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiming. Erinevalt kõigusoojastest loomadest on inimene võimeline säilitama oma temperatuuri püsivana, olenemata ümbritsevast keskkonnas valitsevast kuumusest või külmusest. Enamuse ajast pole inimene teadlik oma kehatemperatuurist, sest see püsib inimese jaoks sobival tasemel. Kehatemperatuuri kontroll on võimalik, sest seda kontrollib nägemiskühmus asuv soojusregulatsioonikeskus, mis tasakaalustab soojuse tootmist ja selle äraandmist. Kehatemperatuuri kontrollimisel on ka oma käitumuslikud aspektid. 1.1.Käitumuslik kontroll. Kui kehatemperatuur langeb või tõuseb normaalsuse piiridest väljaspoole, tunneb inimene, et tal on liiga külm või kuum. Inimene sooritab teatud toimingud- kuuma puhul, lülitab välja kütte, võtab riideid vähemaks, külma puhul toimib vastupidiselt. 1.2
,,Erinevalt kõigusoojastest loomadest, kelle temperatuur muutub vastavalt neid ümbritseva keskkonna temperatuuri muutumisele, on inimene võimeline säilitama oma kehatemperatuuri püsivana olenemata ümbritsevas keskkonnas valitsevast kuumusest või külmusest" (Roper jt 1999: 253). Tavaliselt inimesed ei tea oma kehatemperatuurist eriti, sest see püsib ühtlasena. Kehatemperatuuri kontrolli teeb võimalikuks peaajus asuv hüpotaalamuses olev soojusregulatsioonikeskus, kus soojuse tootmine ja selle ära andmine on tasakaalus. (Roper jt 1999: 253). Kui inimene tunneb, et tal on liiga külm või kuum, siis sellega seoses kehatemperatuur kas langeb või tõuseb. Kaasa saab inimene ise aidata kehatemperatuuri psühholoogilisele kontrollile sellega, et liigse palavuse puhul eemaldada riided ja avada aknad, tõmmata ette kardinad või juua midagi jahedat. Kui temperatuur on inimese jaoks liiga madal, siis tuleb
ainult siis, kui kehatemperatuur säilib teatud piirides. Psühholoogilised kontrollimehhanismid kehas on reguleeritud väga täpselt, kuna termoregulatsioon on tervisele ja elule äärmiselt oluline. Inimese kehatemperatuur püsib normaalsuse suhteliselt kitsastes piirides ning tänu sellele on inimene võimeline kohanema keskkonna temperatuuri kõikumistega. (Roper jt 1999: 254). ,,Kehatemperatuuri psühholoogilise kontrolli võtmetegurid on soojusregulatsioonikeskus, soojusteke ja soojuskadu." (Roper jt 1999: 254). Termoregulatsiooni mõjutamisel osaleb mitmeid erinevaid tegureid. Näiteks füüsilised harjutused, kuna organism toodab soojust tänu skeleti liikumisele, siis on kehatemperatuur seotud isiku füüsilise aktiivsuse tasemega. Mida rohkem koormust kehale anda, seda kõrgem on temperatuur, magades on see madalaim. Kui aga füüsiliste harjutustega üle pingutada võib keha üle kuumeneda, et seda vältida tuleks kindlaks teha selle tekkimise
1. ÜLDSEISUND Terje Arula 1.1. Mõisted Kehatemperatuur — kehatemperatuuri määravad ära ainevahetuslike protsesside käigus tekkiva soojuse ja väliskeskkonda antava soojuse vahe. Südame ja keha tsentraalset temperatuuri ehk basaaltemperatuuri kontrollitakse hüpotalamuse poolt. Naha ja keha välimiste osade temperatuur sõltub enamasti väliskeskkonna tingimustest ja on erinev keha tsentraalsest soojusest. Soojusregulatsioonikeskus hoiab organismi temperatuuri ühtlasena, soojust lendub samapalju kui tekib. Kõrvalekaldumine normaalsest kehatemperatuurist käivitab korrigeerimissüsteemi, mille eesmärgiks on taastada normaalne kehatemperatuur. (Epstein 2002, Chatson 2004, Nienstedt 2005, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Termoneutraalne keskkond — pärast sündi hakkab laps ümbritsevale keskkonnale soojust ära andma, seda nii naha kui ka hingamisteede kaudu. Selleks, et laps suudaks
Lisaks ka raviprotseduuride tõttu. Ka intensiivse lihastöö ajal tekib kerge atridoos, moodustub palju piimhapet. 35. Termoregulatsiooni füsioloogia. “Püsisoojane” kehasüdamik (body core) ja “kõigusoojane” kehaümbris (body shell). Kehatemperatuuri seadepunkt ja seda kontrollivad mehhanismid. Sooja eritumist organismist soodustavad ja pärssivad mehhanismid. Endogeensed pürogeenid ja palavik. regulatsioonimehhanismid Hüpotalamuse soojusregulatsioonikeskus funktsioneerib kui termostaat. Kui tegelik temperatuur erineb ideaalsest, hakkab hüpotalamus olukorda mõjutama, et vahet kõrvaldada. Hüpotalamus reguleerib temperatuuri: närvisüsteemi, hormoonide kaudu. Imikutel aitab soojusregulatsiooni pruun rasvkude. Soojuskadu reguleeritakse naha vereringe ja riietuse abi. Inimesed erituvad sooja: 1. soojuskiirgus 2. soojusjuhtivus 3. vee aurustumine, higistamine 4. soojuse siirdamine Tuules ja vees on soojuse siirdamine tugev
Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soojusregulatsioonikeskuse tegevust, ei mõjuta haigust ega ka kogu soojusregulatsioonikeskust. Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest.
Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soojusregulatsioonikeskuse tegevust, ei mõjuta haigust ega ka kogu soojusregulatsioonikeskust. Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest.
Soojuse produktsiooni tõstab ka lihasvärin (mittetahtlik) ning adrenaliini kontsentratsiooni tõus veres. Kuumas keskkonnas langeb ainevahetuse intensiivsus maksas ja teistes organites ning kudedes. Kuna põhiline osa soojusest tekib eksotermsetes reaktsioonides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, nim. soojusteket keemiliseks termoregulatsiooniks. Organismi temp-i ja soojuskao kontrollija on hüpotalamuses paiknev soojusregulatsioonikeskus. Seda mõjutavad vere temp. ja ka naha termoretseptorid. Termoregulatsiooni keskust mõjutavad närviimpulsid naha- ja ja limaskesta ning seedeelundite retseptoritelt, läbivoolava vere temp. ja hormoonid. (kilpn. H türoksiini toimel intensiivistuvad kudedes oksüdatsiooniprotsessid, millega kaasneb soojuse produktsiooni suurenemine, ka neerupealise säsiH adrenaliini mõjul suureneb soojuse teke). Pruun rasvkude ja termoregulatsiooni iseärasused väikelastel
on täielikult lõdvestunud lihaste korral. Soojuse produktsiooni tõstab ka lihasvärin (mittetahtlik) ning adrenaliini konsentratsiooni tõus veres. Kuumas keskkonnas langeb ainevahetuse intensiivsus maksas ja teistes organites ning kudedes. Kuna põhiline osa soojusest tekib eksotermsetes reaktsioonides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, nim. soojusteket keemiliseks termoregulatsiooniks. Organismi temp-i ja soojuskao kontrollija on hüpotalamuses paiknev soojusregulatsioonikeskus. Seda mõjutavad vere temp. ja ka naha termoretseptorid. Termoregulatsiooni keskust mõjutavad närviimpulsid naha- ja ja limaskesta ning seedeelundite retseptoritelt, läbivoolava vere temp. ja hormoonid. (kilpn. H türoksiini toimel intensiivistuvad kudedes oksüdatsiooniprotsessid, millega kaasneb soojuse produktsiooni suurenemine, ka neerupealise säsiH adrrenaliini mõjul suureneb soojuse teke). Pruun rasvkude ja termoregulatsiooni iseärasused väikelastel. Paljudel imetajate
annaabi.ee 
