Välistemperatuuril -15°C ja osadel mudelitel isegi -20°C on märgitud soojatoodang veel kaks korda suurem kui kulutatud elektrienergia. Siiski kulub madalatel temperatuuridel lisaenergiat välisseadme karteri soojendamisele ja sulatusprotsessidele, mis alandavad seadme efektiivsust. Kindlasti tuleb õhk-õhk soojuspumba valikul arvestada ka seadme (nii sise- kui välisosa) mürataset. Inverterkompressor Õhk-õhk-soojuspumba soetamisel tuleks eelistada inverterkompressoriga soojuspumpasid. Inverterkompressor tagab tänu muutuvale kiirusele efektiivselt ja sujuvalt ühtlase ja mugava temperatuuri. Turult võib siiski leida veel ON-OFF tüüpi õhksoojuspumpasid, mis töötavad kogu aeg täisvõimsusel ning seetõttu toimub 12 soovitud temperatuuri saavutamiseks palju sisse-välja lülitusi. Seda tüüpi õhksoojuspumbad kütavad ruume ebaühtlaselt – ruum on kord külm, siis jälle liiga soe. See ei taga ühtlast temperatuuri toas
mõjul soojeneb. Kõige all on isolatsioonikiht, mis peab takistama soojuse kadu ümbritsevasse keskkonda. Soojusenergia juhitakse akumulatsioonipaaki, milles toimub keskküttesüsteemi, pesu-, või vannivee soojuse edasi kandmine. Olgugi, et talvel suudavad kollekrotid püüda kinni soojust, ei taga see sama tulemust, mis on väiksematel laiuskraadidel ekvatoori poole. Seega pole Eestis päikesepatareide kasutamine efektiivne, vaid tuleks eelistada soojuspumpasid. Soojuspumbad on efektiivsed, keskkonna sõbralikud ja neid on mugav kasutada. Ainuüksi jääb Rootsis aastas põletamata kaks miljonit kuupmeetrit kütteõli, keskkonda laskmata 3,8 miljonit tonni süsihappegaasi. Kokkuhoitud elektrienergia 15 teravatt-tundi vastab kahe jõujaama aastatoodangule. Naaberriigis Soomes hoitakse aastas kokku 300 miljonit kilovatt-tundi elektrienergiat ja loodusesse jääb paiskamata 100 000 tonni
omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta (pumbata) soojakandja aine temperatuur tasemele, kus seda saab kasutada hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. See on põhimõtteliselt sama protsess, mis toimub külmikute juures. Kui külmikute juures on eesmärgiks temperatuuri alandamine, on soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine. See protsess on pööratav ja õhk õhk soojuspumpasid saabki külmal aastaajal kasutada kütmiseks ja suvel jahutamiseks. Soojuspumpade lühiiseloomustus Enamlevinud soojuspumpade põhjal võib nad jagada 3 gruppi: 1. Õhk õhk soojuspumbad . Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja ühest või mitmest siseseadmest. 2. Õhk vesi soojuspumbad . Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja
katlamaja (gaasikatel, õlikatel). · Sel juhul paikneb katel samas hoones, eraldi katlaruumis ja soojus kantakse üle soojussõlme. · Tänapäeva katelsedamed on täisautomatiseeritud. · Seadmed toimivad iseseisvalt, ette antakse parameetrid, mida automaatika täidab. · Soojussõlme on võimalik programmeerida ööpäeva ja nädala lõikes (erinev küttevõimsus öösel-päeval, tööpäeval-puhkepäeval). Soojussõlm · Soojusallikana võib põrandakütte puhul kasutada ka soojuspumpasid. · Õhk-vesisoojuspump on ühendatud otse küttesüsteemi jaotuskollektoriga. Õhk-vesisoojuspump · Õhust saadav soojus kantakse soojuspumbas üle teda läbivale veele. · Küttesüsteemis on ringluspump, mis paneb vee küttekontuuris liikuma. · Õhksoojuspump reguleerib vastavalt välisõhu temperatuurile küttesüsteemi mineva vee temperatuuri. · Väljuva vee temperatuur on +40°C. · Õhksoojuspump töötab sõltuvalt seadmest
et soojuspump-kütteseadmed on olulisemalt kallimad kui elektriradiaatorid – kui 4 kW soojusenergiaga elektriraadiatorid maksid 2009. aastal umbes 3000 krooni, siis sama soojusvõimsusega soojuspump-kütteseade maksis 15 000 – 20 00 krooni. Tänapäeval on kõige levinum soojuspumba tüüp aurukompressor-soojuspump. Väheselt määral kasutatakse gaasi-, kompressor-, keeristoru- ja termoelektrilisi soojupumpasid. Termoelektrilisi soojuspumpasid kasutatakse näiteks mobiilsetes autokülmikutes 4 Seade mis võiks olla On olemas mitmeid mõõtureid ning monitoorimis seadmeid, kuid need enamus on kõik eraldi, need seadmed võiksid minna kõik ühe kindla seadme alla, mis oleks kompaktsem ja mugavam kasutada ning mis annaks kõige kohta üldise informatsiooni, samuti võiks antud seadme alt saada reguleerida kõike toimuvat. Seade võiks hõlmata järgmisi funktsioone:
Nimetatud efektiivsustegurid näitavad saadava soojuse energiaühiku (kWh) suhet kulutatud elektri energiaühiku (kWh) kohta. Kui COP on näiteks 4, siis näitab see 1 kWh elektrikuluga saadavat 4 kWh soojahulka. Ehk siis kui soojuspump kulutab sooja tootmiseks 1 kWh jagu elektrienergiat, siis selle käigus toodab see 4 kWh väärtuses soojust. Õhksoojuspump Õhusoojuspump[12] saab energiat maja ümbritsevast välisõhust ja muudab selle soojuseks. Siin eristatakse kahte tüüpi soojuspumpasid: õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad. Maailmas kõige levinumad on õhk-õhk soojuspumbad, mis on tuntud ka kliimaseadmetena. Välisõhk jahutatakse kompressori ja külmaaine abil majast väljas asuvas seadmes. Ruumi kütmiseks vajalik soojus saadakse majja paigaldatud seadme abil. Sellise õhusoojuspumba sisekomponent paneb õhu siseruumides liikuma ning kõikide ruumide temperatuur ühtlustub tõhusalt ja kiiresti. Eelduseks on, et ruumide vaheuksed hoitakse lahti. Kuni 180 m² suurusele
alla 11. Mis seisus on külmutusagents aurustisse jõudes? Vedel, madalarõhu all 12. Mis seisus on külmutusagents aurustist ära minnes ja kompressorisse jõuded? Aurustunud, madalarõhu all 13. Mis seisus on külmutusagendts kompressorist ära minnes ja kondensaatorisse jõuded? Kuumutatuna, kõrge rõhuga 14. Mis seisus on külmutusagents kondensaatorist ära minnes ja paisuventiili jõuded? Vedelikuna, madalarõhuga 15. Kuidas liigitatakse soojuspumpasid? Õhk-õhk, õhk esi, vesi-vesi, maasoojuspump 16. Mis on COP, ning mis ta teeb? Küttevõimsus. Mitu korda rohkem kulutab ta kütmisele kui enda töötamis võimsusele ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMP 17. Kust võtab õhk-õhk soojuspump oma sooja? välisõhust 18. Mida soendab õhk-õhk soojuspump? Soojuspumpa ruumipaigaldavat osa 19. Millest osadest koonseb Õhk-Õhk soojuspimp?
teatud ainete (enamasti freooni) füüsikalisi omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta (pumbata) soojakandja aine temperatuur tasemele, kus seda saab kasutada hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. See on põhimõtteliselt sama protsess, mis toimub külmikute juures. Kui külmikute juures on eesmärgiks temperatuuri alandamine, on soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine. See protsess on pööratav ja õhk õhk soojuspumpasid saabki külmal aastaajal kasutada kütmiseks ja suvel jahutamiseks. SOOJUSPUMPADE LÜHIISELOOMUSTUS Enamlevinud soojuspumpade põhjal võib nad jagada 3 gruppi: 1. Õhk õhk soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja ühest või mitmest
soojuse ammutamine ja teatud ainete (enamasti freooni) füüsikalisi omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta (pumbata) soojakandja aine temperatuur tasemele, kus seda saab kasutada hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. See on põhimõtteliselt sama protsess, mis toimub külmikute juures. Kui külmikute juures on eesmärgiks temperatuuri alandamine, on soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine. See protsess on pööratav ja õhk õhk soojuspumpasid saabki külmal aastaajal kasutada kütmiseks ja suvel jahutamiseks. 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus Enamlevinud soojuspumpade põhjal võib nad jagada 3 gruppi: 1. Õhk õhk soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja ühest või mitmest siseseadmest. 2
(kWh) suhet kulutatud elektri energiaühiku (kWh) kohta. Kui COP on näiteks 4, siis näitab see 1 kWh elektrikuluga saadavat 4 kWh soojahulka. Ehk siis, kui soojuspump kulutab sooja tootmiseks 1 kWh jagu elektrienergiat, siis selle käigus toodab see 4 kWh väärtuses soojust. (Energiasäästu portaal. Soojuspumbad 2) 1.6.1 Õhksoojuspump Õhusoojuspump [LISA 1; Pilt 12] saab energiat maja ümbritsevast välisõhust ja muudab selle soojuseks. Siin eristatakse kahte tüüpi soojuspumpasid: õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad. Maailmas kõige levinumad on õhk-õhk soojuspumbad, mis on tuntud ka kliimaseadmetena. Välisõhk jahutatakse kompressori ja külmaaine abil majast väljas asuvas seadmes. Ruumi kütmiseks vajalik soojus saadakse majja paigaldatud seadme abil. Sellise õhusoojuspumba sisekomponent paneb õhu siseruumides liikuma ning kõikide ruumide temperatuur ühtlustub tõhusalt ja kiiresti. Eelduseks on, et ruumide vaheuksed hoitakse lahti. Kuni 180 m² suurusele
Otseste ringprotsesside alusel töötlevad kõik soojusmootorid ja nendes ringprotsessides tehakse kasulikku tööd. Pöörderingprotsesside alusel töötavad nn. soojustransformaatorid, kus toimub soojuse transformeerimine (ülekandmine) madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale ja selline protsess on võimalik sel juhul, kui me kulutame selleks teatud hulk energiat (mehhaanilise, soojusenergiat, elektrienergiat). Soojustransformaatoriteks nimetatakse külmutusseadmeid ja soojuspumpasid. Ringprotsessi saab liigutada veel selle protsessi kofiguratsiooni järgi. Ringprotsesse saab liigitada temperatuur taseme järgi: · Kõrge temperatuuriga protsessiga, kus maksimaalne temperatuur on üle 1000co. · Madalat temperatuuriga protsessid, kus kasutatakse madalal temperatuuril keevaid vedelikke, seal on maksimaalne temperatuur on 30o-70o . Madalatemperatuurilised on soojustransformaatorid protsessid. Tähtsamateks termodünaamika mõisteteks loetakse:
tähendab kõrget toksilisust ja madalat tuleohtlikkust. Ammoniaagi kontsentratsioon 0,5...1,0% õhus on inimesele 60 min jooksul surmav. Kontsentratsioonil 16...25% tekib õhus juba plahvatusohtlik segu. Ammoniaagi puudus ja probleem seisneb selles, et ammoniaaki ei saa kasutada koos vase ja teiste kollaste metallidega ning torude materjalina tuleb kasutada terast või alumiiniumi, mis vähendab soojusvahetust. Ammoniaaki sisaldavaid aurukompressor-soojuspumpasid kasutatakse peamiselt tööstuses, kuid leidub ka suuremaid kaubanduslikke konditsioneere, kus teda kasutatakse. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 37 Süsinikdioksiid R744 Süsinikdioksiid, nii nagu vesi ja ammoniaak, on looduslik külmutusagens. Ta ei kahanda osoonikihti (ODP=0) ning on madala kliima soojendamise potentsiaaliga (GWP=1). Samuti ei ole see gaas toksiline ega tuleohtlik.
füüsikalisi omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta (pumbata) soojakandja aine temperatuur tasemele, kus seda saab kasutada hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. See on põhimõtteliselt sama protsess, mis toimub külmikute juures. Kui külmikute juures on eesmärgiks temperatuuri alandamine, on soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine. See protsess on pööratav ja soojuspumpasid saabki külmal aastaajal kasutada kütmiseks. 7. Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. Voolutegevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga (elektrihulgaga). Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiiruse määrab laengutele mõjuv jõud (seega elektrivälja tugevus), laengukandjate arvu peamiselt juhi mõõtmed
Õhk-õhk soojuspump (kasutatakse alternatiivkütteks) Ventilatsiooni soojuspump Maasoojuspump (kasutatakse põhikütteks) Maa-ventilatsiooni soojuspump Õhk-vesi soojuspump (kasutatakse põhikütteks) Vesi-vesi soojuspump (kasutatakse põhikütteks) Soojuspumbad leiavad kasutust nii eramajades, kui ka ühiskondlikes hoonetes nagu koolid ja lasteaiad. Tasapisi hakatakse (õhk-õhk)soojuspumpasid kasutama ka korterites. Soojuspumbad nõuavad mõneti suuremat investeeringut süsteemi väljaehitamisel, kuid mõnede aastate möödudes toovad rahalise kokkuhoiu küttekuludelt. 7.5 Müraprobleemid ventilatsioonisüsteemides, kuidas vältida, vähendada, kasutatavad materjalid/detailid. Peamine müraallikas ventilatsioonisüsteemides on ventilaatori mitte korras oleks, vibratsioonid ja suured õhu liikumise kiirused
Infovahetus elaniku (mobiil)telefoni ja kaugjuhtimissüsteemi vahel põhineb nõuetekohase teksti saatmisel, tavaliselt lühikese mobiilisõnumi (SMSi) teel. Kaugjuhtimissüsteemi terminalil on oma telefoninumber. Kaugjuhtimissüsteemi terminalile saadetud käsklused sunnivad küttesüsteemi tegutsema vastavalt kokkulepitud käsklustele. Tegutsemiseks võib olla kas lülitusautomaatide sisse-välja lülitumine või termostaadi seadearvu muutus. Soojuspumpasid on võimalik juhtida tegutsema nagu kaugjuhtimispuldi abil. Tavaliselt edastab kaugjuhtimise terminal ka infot sisetemperatuuri kohta, kui on toimunud voolukatkestus, vool on taastunud, lülitusautomaatide oleku kohta (sees/väljas) vms. Joonis 9.18-l on näha ühes uuritud elamus paiknenud kütte kaugjuhtimiskilp elamu elektrikilbi kõrval: seadmed ei ole suured. Kaugjuhtimissüsteem eeldab üldjuhul elekterkütet, mis on suure primaarenergiasisaldusega energiaallikas
annaabi.ee 
