4) negatiivsed ioonid 5. Kirjuta tabeli esimesse veergu elektrivoolu toimed. Teise veergu kirjuta, kas metalljuhi korral antud elektrivoolu toime esineb vi ei esine. Elektrivoolu toime Esineb (ei esine) metalljuhis keemiline toime ei esine soojuslik toime esineb magnetiline toime esineb 6. Millisel elektrivoolu toimel phineb elektritriikraua t? Soojuslikul toimel. 7. Kahel elektroskoobil olid suuruselt vrdsed elektrilaengud. Miku puudutas ht elektroskoopi niiske puupulgaga, teist kuiva puupulgaga. Niiske puupulgaga puudutatud elektroskoobilt kadus elektrilaeng kiiresti. Kuiva puupulgaga puudutatud elektroskoobilt kadus elektrilaeng mne sekundi jooksul. Kas voolutugevus oli suurem kuivas vi mrjas puupulgas? Phjenda. Voolutugevus on suurem mrjas puupulgas, sest see sisaldab vett ning vesi on hea elektrijuht. 8. Teisenda.
vool teeb 1sek jooksul tööd 1J. 5. El.voolu võimsuse kaudne mõõtmine: 1)N=UI (voltmeeter, ampermeeter) 2) N=U²/R (voltmeeter, oommeeter) 3) N=I²R (ampermeeter, oommeeter). Otseselt: vattmeetriga 6. 1kWh = 3 600 000J 7. El.voolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Valem: Q=I²Rt ; Q-soojushulk 1J; I-voolutugevus 1A; R-takistus 1oom; t-aeg 1sekund 8. Elektrisoojendusseadmeks nim. selliseid seadmeid, mis töötavad elektrivoolu soojuslikul toimel. El.sooj.seadme põhiosaks on kütteelement, milles elektrivälja energia muundub juhi siseenergiaks. Kütteelement valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on kõrge sulamistemperatuur. 9. Korteri elektrivõrgus on vahelduv vool. Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on elektrivõrgus ühendatud rööbiti. El.võrgu nulljuhe on maandatud. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. El.võrgu faasijuhe ei ole maandatud. Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220V
2) valguslainetel peab olema ajas muutumatu faaside vahe Koherentsus oleneb: 1) lainepikkusest 2) faaside vahest 3) valgusallikast Valgus tekib aatomeis. Valguslained kannavad energiat ära ja aatomi energia väheneb. Valgus ei kiirgu aatomeist pidevalt. Kiirgus kestab teatud aja (lainejada). Lainejada on aeg, mille vältel väljub aatomist valguslaine (nt soojuslikul valgusallikal 1 ns). Pärast kiirgamist aatom kustub, st ei kiirga enam valgust. Aatom ,,kogub" mingi aja jooksul uuesti energiat, et siis jälle hetkeks valgust kiirata. Niisugune valgus ei sobi difraktsiooni ja interferentsi jälgimiseks. Laser kiirgab koherentseid valguslaineid. Laser kiirgab ühevärvilist monokromaatilist valgust, kusjuures lainete kiirgumine on rangelt kooskõlastatud. II Difraktsioon ja interferents on jälgitav siis, kui avalduvad valguse lainelised omadused
21. Mis on voolu toime? Nimeta. Elektrivoolu toimeks nimetatakse elektrivooluga kaasnevat nähtust. 1) Soojuslik toime- kõik juhid soojenevad, mida läbib elektrivool 2) Keemiline toime- tekib ainult elektrolüütides, voolu toimel eraldub aine 3) Magneetiline toime- kaasneb magnetilised nähtused 22. Millisel toimel põhineb soojendusriistade töö, ühe metalli katmine teisega, elektrimõõteriistade töö? 1) Soojendusriistade töö- see põhineb voolu soojuslikul toimel; 2) Ühe metalli katmine teisega- see põhineb voolu keemilisel toimel; 3) elektrimõõtriistade töö- see põhineb magneetilisel toimel. 23. Mis on voolutugevus? Definitsiooni valem. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur laengu hulk läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. Definitsioonivalem J=q/t Voolutugevus=laeng/aeg ühik 1A 1A=1c/1s 24. Millal on voolutugevus 1 amper?
Taastuvad energiavarud: päikese, puit, hüdro, tõusude mõõnade, biomassi Taastumatud energiavarud: fossiilsed kütused 5. Põhimõisted termodünaamikas Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastumõjus. Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Homogeense süsteem: süsteemi kõikides punktides ja osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused samasugused. Heterogeene süsteem: võib esineda eralduspindu ja erinevates osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused erinevad. Süsteemide liigitus: 1)Isoleeritud süsteem ei toimu TD keha ja väliskeskkonna vahel ei soojuslikku ega mehaanilist vastastikmõju
Taastuvad energiavarud: päikese, puit, hüdro, tõusude mõõnade, biomassi Taastumatud energiavarud: fossiilsed kütused 5. Põhimõisted termodünaamikas Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastumõjus. Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Homogeense süsteem: süsteemi kõikides punktides ja osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused samasugused. Heterogeene süsteem: võib esineda eralduspindu ja erinevates osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused erinevad. Süsteemide liigitus: 1)Isoleeritud süsteem ei toimu TD keha ja väliskeskkonna vahel ei soojuslikku ega mehaanilist vastastikmõju
Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2=RT2—erimaht=> energeetilises vastumõjus. p1/T1*v=R=p2/T2*v => p1/p2=T1/T2.so isohoorse protsessi Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi põhivõrrand. ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille S2-S1=Cvlnp2/p1=CvlnT2/T1
muutunud. Tulemused: Munavalgu lahusele Milloni reaktsiooni lisamisel tekkis valge sade, mis viitab valgu denatureerimisele. Lahuse soojendamisel muutus sademe värvus punakaks, mis oli tingitud türosiini (fenoolse ühendi) elavhõbe(II)nitraadiga kuumutamisel lämmastikushappes. Zelatiinilahusele Milloni reaktiivi lisamine ja kuumutamine positiivset reaktsiooni ei andnud. Zelatiin ehk hüdrolüüsitud kollageen on valmistatud kollageeni soojuslikul denatureerimisel, seetõttu puudub zelatiinis fenoolne hüdroksüülrühm , millega Milloni reaktiiv saaks reageerida. Katse tõestas, et munavalk sisaldab türosiini. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- ehk tioolireaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli teha kindlaks tsüsteiini (Cys) olemasolu valgus. Katse seisneb tsüsteiini radikaalis oleva tioolrühma (-SH) leeliselisel hüdrolüüsil, kus sulfiidioonid Pb2+-ioonidega
Köppeni kliimaklassifikatsioon- iga kliimatüüpi saab defineerida keskmise õhutemperatuuri ja sademete hulga järgi, mis on arvutatud nii aasta kui ka kuude kohta. Alissovi klassifikatsioon- selle järgi jaguneb kliima järgmistesse kliimatüüpidesse: Ekvatoriaalne kliima Lähisekvatoriaalne Troopiline Lähistroopiline Parasvöötme Lähisarktiline Polaar Thornthwaite'i kliimaklassifikatsioon- põhineb sademete tõhususel ja soojuslikul kasuteguril (temperatuuri kasuteguril) · A. Strahleri kliimaklassifikatsiooni pohigrupid, nende luhike iseloomustus- I grupp: vaikeste laiuste kliimad E, T, ekvatoriaalne konvergentsivöönd II grupp: kesklaiuste kliimad T, P, ohumasside vaheldumine, polaarfront, tsuklonid III grupp: suurte laiuste kliimad P, A, tsuklonid, arktiline front · W. Koppeni kliimaklassifikatsiooni pohigrupid, nende luhike iseloomustus-
laarkineetilise teooria põhivalemist p=2/3n(mw 2)/2, kus temperatuurist, siis: c=const, s=cvln(T/To)+Rln(v/vo). n- molekulide arv mahuühikus, m- gaasimolekuli mass, 15.Termodünaamilised protsessid ideaalgaasidega. w2- gaasimolekuli ruutkeskmine kiirus, p- rõhk. 2. 1).Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Teiseks ideaalse gaasi molekulaarkineetilise teooria termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel võrrandiks, mis seob gaasimolekuli keskmise kineetilise selle maht ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; energia temperatuuriga, on võrrand: 2/3(mw 2/2)=kT, kus p2v2=RT2--erimaht=> p1/T1·v=R=p2/T2·v => 2). Isobaariline protsess. p=const. Niiske auru k- Boltzmanni konstant(k=1,38·10 -23 J/K). 3. Avogadro p1/p2=T1/T2.so isohoorse protsessi põhivõrrand. isobaarsel kuumutamisel aurutemp. ei muutu.
suhe. Entroopia muutus Δs=s2-s1= 1st∫2ni ds=1st∫2ni dq/T [J/(kg*K)]. Entroopia on ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse määravad kaks meelevalds.et olekuparameetrit. Gaasi entroopia väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. Kui lugeda erisoojust sõltumatuks temperatuurist, siis: c=const, s=cvln(T/To)+Rln(v/vo). 4. Termodünaamilised protsessid ideaalgaasidega. 1) Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2=RT2—erimaht=> p1/T1•v=R=p2/T2•v => p1/p2=T1/T2.so isohoorse protsessi põhivõrrand. Olekuparameetrite vaheline seos isohoorses protsessis. s2-s1=cvln(p2/p1)=cvln(T2/T1), (entroopia). p T q=∆u+l, l=0 v s 2) Isobaarne protsess
soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastumõjus. Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Süsteemide liigitus: Termodünaamilist süsteemi, millel puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga (ka siis, kui süsteemi temperatuur erineb väliskeskkonna temperatuurist), nimetatakse soojuslikult isoleeritud ehk adiabaatiliseks süsteemiks, soojuse ülekannet tõkestavaid pindu aga adiabaatilisteks pindadeks. Süsteem, mis on väliskeskkonnast eraldatud samaaegselt
Diferentsiaaljagamine: Rakendatakse juhul kui ei ole võimalik saada freesitud tooriku vajaliku pööre lihtjagamisel. n=N:z=N:Zf±Uv:Z, kus Zf fiktiivse jaotuse arv, mis valitakse vabalt lähedasena nõutud jaotuse arvule Z. Uv=Za*Zc:Zb*Zd vahetus hammasrataste ülekandesuhe. Uv= N(1-Z:Zf). 19. Lasertöötlus.Laserite tüübid. Laserite valiku alusel. Lasertöötlus põhineb kontsentreeritud ja võimendatud valguskiire energia soojuslikul toimel. Valguskiire allikaks on optiline kvantgeneraator ehk laser. On kasutusel tahked, gaas, ja pooljuhtlaserid. Valguse võimendus põhineb valguse stimuleeritud kiirgumisel. Võimendatud valguse saamiseks kristalli aatomid ergastatakse, s.t nad viiakse välja oma stabiilsest olekust. Ergastamiseks on kvantgeneraatoris impulsslamp. Kristalli ergastatud aatom, saades nüüd lisafotooni, kiirgab kohe välja kaks fotoonit, seega kahekordse energia mis suunatakse toorikule
muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süsteemi ja ümbruskeskkonna vaheline piir on ballooni sisepind, ümbruskeskkonna moodustab aga balloon ise koos seda ümbritseva õhuga. Termodünaamiline süsteem võib olla homogeenne või heterogeenne. Homogeenses süsteemis on aine füüsikalis-keemilised omadused kõigis punktides ühesugused. Sellise süsteemi näiteid on gaas, vesi ja jää
Lahendus: pata = patm pvaak = 760-600 = 160 mmHg pata = 160 · 133 = 21,2 kPa . 2. IDEAALGAASI SEADUSED. 2.1. Termodünaamiline protsess. Termodünaamilist süsteemi mõjutava väliskeskkonna parameetrite muutumisel muutuvad ka süsteemi termodünaamilised parameetrid, mis erinevatel ajamomentidel omavad erinevaid väärtusi. Termodünaamilise süsteemi oleku muutust väliskeskkonna mehaanilisel ja soojuslikul mõjutusel nimetatakse t e r m o d ü n a a m i l i s e k s protsessiks. Olenevalt termodünaamilise süsteemi omadustest ja väliskeskkonna parameetritest võib väliskeskkond süsteemi mõjutada väga mitmeti. Vastavalt sellele võib termodünaamilise süsteemi üleminek ühest olekust teise toimuda samuti väga mitmesuguste termodünaamiliste protsesside kaudu. Näiteks, olgu vaja termodünaamiline keha olekust 1 (rõhuga p1 ja erimahuga v1) viia olekusse 2 (rõhuga p2 ja erimahuga v2)
Elektronkiir-, laser- ja plasmajugatöötlus kuu- luvad kontsentreeritud energiavooga töötlemis- meetodite hulka. Elektronkiirtöötlus põhineb elekt- ronide voo koondamisel töödeldavasse kohta. Ener- gia suure tiheduse tõttu materjal sulab ja aurustub. Meetodit kasutatakse väikese läbimõõduga (10 µm...1 mm) avade tegemisel ja keeruka kontuuri lõikamisel metallist või mittemetallist detaili. Laser- töötlus põhineb kontsentreeritud ja võimendatud valguskiire energia soojuslikul toimel. Seda meetodit kasutatakse väikeste avade tegemisel ja materjali tükeldamisel. Plasmajugatöötlusel suunatakse kõrge temperatuuriga (10 000...30 000 °C) ioniseeritud gaasijuga (plasma) tooriku pinnale. Seda viisi kasu- tatakse metallilõikamisel näiteks materjali tükelda- miseks ja valuplokkide defektse pinnakihi eemalda- miseks. Sele 2.53. Pulbermaterjalide tehnoloogia
annaabi.ee 
