(Teflonil on suurepärane kuumuse- ja ilmastikukindlus, töötemperatuur -200...260 kraadi. Ühend ei põle, on erakordselt sitke, kulumiskindel). · Polüpropeen - kasutatakse voolikute, paelade, karpide ning seadmedetailide valmistamisel. (Tugev ning kõrge pehmenemistemperatuuriga). · Polüstürool e. polüstüreen - klaasitaoline, kõva ja rabe ning lahustub orgaanilistes ainetes. Kasutusalad: valatud tarbeesemed (kammid, karbid, mänguasjad), soojusisolatsioonimaterjalid (vahtpolümeer). · Polüeteen (madaltihe) - läbipaistev või tuhm, veega ei märgu, pehme, painduv, vastupidav hapetele ning alustele. Sellest valmistatakse isolatsioonimaterjale, plastkotte ning kilesid. 3) Polümeeride jaotus omaduste järgi, mõlemast näide. Liitumispolümeer - polümeer, mis on saadud liitumispolümerisatsiooni teel. (Polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid). Kondensatsioonipolümeer - polümeer, mis on saadud polükondensatsiooni teel. (adiphape, nailon-6,6,
korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel soojusliikumise energia kandub kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Tahkistes levib soojusliikumise energia nii omavahel seostatud võresõlmede võnkumise kui ka vabade elektronide vahendusel. Materjali füüsikalised omadused Mida suurem on materjali niiskussisaldus, seda suurem on selle soojusjuhtivus. Vee soojusjuhtivus on kuni 25 korda suurem kui õhul. Soojusjuhtivuse järgi liigituvad materjalid: Soojusisolatsioonimaterjalid (0.082-0.116 ) Konstruktsiooni-soojusisolatsiooni materjalid Konstruktsioonimaterjalid (0.210 ) Materjali füüsikalised omadused Soojusmahtuvus Näitab materjali võimet neelalata soojust. Soojusmahtuvus on soojushulk, mis tõstab aine temperatuuri 1 kraadi võrra. Materjalide soojusmahtuvus: Teras 460 J , Betoon 800 900 J , Puit 2400 2700 J . Suure soojusmahtuvusega materjalid võimaldavad säilitada stabiilset (ruumi) temperatuuri.
õlidega; termil. ja termokeem. töötl; poorsete toorikute kuumstanstimine; isostaatiline kuumpressimine. Täpsuse suurendamine- kalibreerimine; mehaaniline töötlemine. 12. Kuidas jääk poorsus mõjutab pulbrist toodete mehaanilisi omadusi? Mehaanikalised omadused on madalad, mida suurem jääk poorsus, seda väiksemat koormust toode talub 13. Millist keemilist ühendid alati sisaldavad pulberantifriktsioonmaterjalid? Fe või Cu 14. Kus kasutatakse poorseid pulbermaterjale? Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid, aeraatorid II METALLIDE TEHNOLOOGIA Survetöötlus 1. Kuidas muutuvad metallide omadused (tugevus, plastsus) plastsel külmdeformeerimisel? Tugevus kasvab ja plastsus väheneb 2. Milline temperatuur eristab metallide külm- ja kuumsurvetöötlust? Külmsurvetöötlust T < Trekr ; kuumsurvetöötlus T > Trekr 3. Loetlege survetöötlemise pidevmeetodid (pidevad survetöötlusprotsessid).
Selle keevitusega võib kokku keevitada nii paksu kui ka õhukese plaadi. Õhukest plaati saab keevitada ka TIG- keevitusega. 24. Soone freesimine Tüüpiline freespingi põhioperatsioon. Mittetraditsiooniliste meetoditega saab freesida peeneid sooni. Peamiselt kasutatakse universaaltreipinki ja freesi. 25. Lõikeriista nõuded Lõikekiirus, s.o lõikuri summaarne tööaeg lõikeprotsessis. 26. Poorsed pulbermaterjalid Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid, aeraatorid. Poorseid pulbermaterjale iseloomustav põhiomadus on läbilaskvus. 27. Jootmise erinevus keevitamisest Jootmise eelised võrreldes keevitamisega: a) Peaaegu kõik metallid on sobiva joodise ja räbusti valimisel joodetavad b) On võimalik liita väga erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh metalle mittemetallidega
hääleabsorbtsiooni võime hea, seda eriti suurte lainepikkuste puhul. Väikeste lainepikkuste puhul on tarvis paksu mineraalvilla kihti või tuleb villa kaugust kõvast pinnast pisut suurendada (jätta vahed). Sammude müra summutamiseks kasutatakse nn ujuvate põrandate konstruktsioonis mineraalvillast plaate või matte. Akustiliste plaatide valmistamisel kasutatakse klaaskanga või alumiiniumfooliumiga katmist. Mineraalvilla soojusisolatsioonimaterjalid on kõige rohkem levinud. Mõnede andmete järgi nende materjalide osakaal kogu soojusisolatsiooni materjalide toodetest on ca 80%. Sõltuvalt tooraine liigist mineraalvillad eristatakse järgmiselt: kivivill, klaasvill ja räbuvill KLAASVILL on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmeist, kvartsliivast, soodast ja lubjakivist. Kiud on omavahel seotud sideainega. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused
Lisaks nimetada veel vähemalt 3 erinõuet. Kõige tähtsam on soojusjuhtivustegur. Mida halvemini soojusisolatsioonimaterjal soojust juhib, seda parem. Lisaks veel: peab kaitsma niiskuse eest, peab olema võimalikult tulekindel, mehaaniliselt piisavalt tugev ja vastupidav. 115. Keramsiitkillustik, korkplaat, vahtplast, mullbetoon, turbaplaat, vahtpolüstürool. Millised nendest on orgaanilist (looduslikku päritolu), mineraalset või sünteetilist päritolu soojusisolatsioonimaterjalid? Korkplaat ja turbaplaat on orgaanilise päritoluga. Mullbetoon ja keramsiitkillustik on mineraalse päritoluga. Vahtplast ja vahtpolüstürool on sünteetilise päritoluga. 116. Miks kasutatakse külmlao piirete isoleerimisel ka hüdroisolatsiooni ning miks kantakse hüdroisolatsioonikiht tavaliselt soojusisolatsioonimaterjali soojemale poolele? Kaitseb soojusisolatsioonimaterjali niiskuse eest. Niiskus liigub soojaga kaasa, liigub külmemale poole. 117
Lisaks nimetada veel vähemalt 3 erinõuet. Kõige olulisem nõue on soojusjuhtivustegur, peab olema võimalikult väike. Lisanõuded: odavus ja kättesaadavus; vastupidav ja tugev peab olema; peab olema võimalikult tulekindel; võimalikult niiskusekindel. 19. Keramsiitkillustik, korkplaat, vahtplast, mullbetoon, turbaplaat, vahtpolüstürool. Millised nendest on orgaanilist (looduslikku päritolu), mineraalset või sünteetilist päritolu soojusisolatsioonimaterjalid? Orgaanilist: korkplaat, turbaplaat. Mineraalset: mullbetoon, keramsiitkillustik. Sünteetilised: vahtpolüstürool, vahtplast. 20. Miks kasutatakse külmlao piirete isoleerimisel ka hüdroisolatsiooni ning miks kantakse hüdroisolatsioonikiht tavaliselt soojusisolatsioonimaterjali soojemale poolele? Kaitseb niiskuse eest soojusisolatsioonimaterjali. Niiskus liigub soojaga kaasa, seetõttu paigutatakse soojemale poole. 21
üldkasutatav katus - katus, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. üldkasutatav pööning - pööning, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. TULETÕRJENÕUDED * Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni ja korstna välispinna vahel ei tohi olla alla 10 cm, põlevast materjalist katusekatte korral tuleb korstna ümbrus katta plekiga, põlev kate pleki all peab korstnast eemale jääma samuti vähemalt 3 10 cm * Põlevad soojusisolatsioonimaterjalid peavad korstnast eemal olema samuti vähemalt 10 cm, heinad lakas vähemalt 100 cm * pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitse võõbaga, mille koostises võiks olla savi, lubi, sool, vesi * pööningu osas peab korsten olema siledaks hõõrutud ja valgeks võõbatud * kasutamata pööning peab olema ventileeritud välisõhuga, varustatud loomuliku valgusega (aknad) ja ligipääsetav siseruumist luugi kaudu mõõtudega
Koostas: Meeli Kams 35 Hoone osad EPMÜ TULETÕRJENÕUDED · Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni ja korstna välispinna vahel ei tohi olla alla 10 cm, põlevast materjalist katusekatte korral tuleb korstna ümbrus katta plekiga, põlev kate pleki all peab korstnast eemale jääma samuti vähemalt 10 cm · Põlevad soojusisolatsioonimaterjalid peavad korstnast eemal olema samuti vähemalt 10 cm, heinad lakas vähemalt 100 cm · pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitse võõbaga, mille koostises võiks olla savi, lubi, sool, vesi · pööningu osas peab korsten olema siledaks hõõrutud ja valgeks võõbatud · kasutamata pööning peab olema ventileeritud välisõhuga, varustatud loomuliku valgusega
Saadakse kerge puistematerjal, mida kasutatakse peamiselt seinte ja vahelagede täiteks. Vermikuliit kannatab hästi kõrgeid temperatuure Perliit on suure räni sisaldusega kivim mis kuumutamisel (ca 1000°C) mureneb ja paisub 10-15 korda. Kõige rohkem on kasutatud katuslagede soojustamiseks. Samuti on toodetud ka bituumeniga segatud perliiti (bituumenperliiti), millest valatakse katusele vajaliku paksusega soojustuskiht ja sellele tuleb katusekate Muud mineraalsed soojusisolatsioonimaterjalid Kergkruus valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Vedel savi ilma eelneva kuivatamiseta toruahju, kus temperatuur tõstetakse kiiresti 1100-1200 kraadini, mille tõttu tekkivad ümarad poorsed terad, mis on pealt kaetud tiheda ja paakunud kihiga. Kergkruusa tihedus on 400-800 kg/m3. Toodetakse mitmes fraktsioonis alates liivast kuni 10-20mm-ni Kasutatakse lamemekatuste
annaabi.ee 
