Niika tervis on halvenenud, ta põeb tiisikust. Vahepeal käis tema juurest läbi rändpere, kes otsisid oma kadunud tütart. Selle pere ema andis Niikale rohtusid, mis aitasid. Kevadel oli külas suur näljahäda ning Niika pidi minema põtru laskma. Selleks, et kütt olla, peab kevadel kindla arvu sooblinahku külla viima, viimasel ajal Niikal ei õnnestunud seda teha ja jahiarendaja Gauk juba ähvardas teda. Niika läks jahile. Puurides olid küll soobli jäljed, kuid nad olid lahti pääsenud. Ta järeldas, et seda tegi inimene. Ühel päeval pani ta püünised puuri lähedale ja Niika püünisesse oli jäänud lõksu naine, kes ei osanud rääkida. Niika viis naise enda onni. ,,Kus ma ta panen? Ületalve ei jäta mingil juhul. Kui ta jalg rada kannatab, viin laanest välja ..." (lk 305) 10 Niika üritab naisega vestelda, kuid tulutult. ,, Ta on põdenud polaarhullust, seda valge vaikuse ja tühjade lumealade tõbe
Aadlike ja linnlaste rõivad valmistati kvaliteetsemast ja peenekoelisematest kangastest. Mida jämedakoelisemat kangast kasutati rõivaste õmblemiseks, seda madalamal positsioonil rõiva kandja oli. Siidist ja puuvillakangast kehakatteid said endale lubada vaid väga jõukad aadlikud ja linnlased. Jõukamad kodanikud kaunistasid oma rõivad tihti ka soobli, hermeliini ja piibrinahkadega. Rõiva kinnitus vahendid peegeldasid samuti kandja sotsiaalset seisust ühiskonnas. Kõrgemast seisusest kodanikud ja linnlased armastasid kanda väga värvikirevaid rõivaid. See väljendas ka inimeste rahalist seisu ja vara väärtust. Rõiva värvivalikutel arvestati värvidele vastava sümboolikaga. Punane väljendas armurõõmu ja võitlusvalmidust. Sinine tähendas truudust. Kollane oli õnneliku armastuse värv.
Niika tervis on halvenenud, ta põeb tiisikust. Vahepeal käis tema juurest läbi rändpere, kes otsisid oma kadunud tütart. Selle pere ema andis Niikale rohtusid, mis aitasid. Kevadel oli külas suur näljahäda ning Niika pidi minema põtru laskma. Selleks, et kütt olla, peab kevadel kindla arvu sooblinahku külla viima, viimasel ajal Niikal ei õnnestunud seda teha ja jahiarendaja Gauk juba ähvardas teda. Niika läks jahile. Puurides olid küll soobli jäljed, kuid nad olid lahti pääsenud. Ta järeldas, et seda tegi inimene. Ühel päeval pani ta püünised puuri lähedale ja Niika püünisesse oli jäänud lõksu naine, kes ei osanud rääkida. Niika viis naise enda onni. ,,Kus ma ta panen? Ületalve ei jäta mingil juhul. Kui ta jalg rada kannatab, viin laanest välja ..." (lk 305) 10 Niika üritab naisega vestelda, kuid tulutult. ,, Ta on põdenud polaarhullust, seda valge vaikuse ja tühjade lumealade tõbe
halvenenud. Õnneks vahepeal käis tema juurest läbi rändpere, kes otsisid oma kadunud tütart. Ema andis talle mingeid rohusid, mis aitasid. Kevadel oli külas suur näljahäda ning Niika pidi minema põtru laskma. Selleks et kütt olla, peab kevadel kindla arvu sooblinahku külla viima, viimasel ajal Niikal ei õnnestunud seda teha ja jahiarendaja Gauk juba ähvardas teha. Järgmisel talvel kavatses Niika hästi palju nahku koguda, kuid millegipärast olid puurides küll soobli jäljed, kuid nad olid kuidagi lahti saanud. Ta järeldas et seda tegi inimene. Ühel päeval pani ta püünised ühe puuri lähedale ning saagiks oli...naine, kes ei osanud rääkida ja kellele ta pani nimeks Emili. Nad hakkasid koos onnis elama ja Niika mõtles esimest korda elus jääda terveks aastaks laande, kuna nahku ei olnud piisavat, kuid kevadel kadus naine ära. Niika küll otsis teda, kuid ei leidnud. Ta oli väga kurb
Rõivaste valmistamise põhilisteks materjalideks olid linane ja villane. Kõrgemate seisuste rõivad valmistati kvaliteetsematest peenekoelisematest kangastest ja mida jämedakoelisemast kangast kasutati, seda madalamal sotsiaalsel positsioonil kandja oli. Siid- ja puuvillakangast kehakatteid said lubada väga jõukad linlased, nõela- ja niplispitsi tehnikas äärepitsi kasutati alussärkidel. Jõukama seisus kaunistas rõivaid soobli-, hermeliini- ja piibrinahkadega Rõivaste kinnitusvahendid (sõled, paelad, vööd, pandlad, pöörad, nööbid, kuljused) rõivaehetena peegeldasid samuti kandja sotsiaalset seisust RIIETUS NAISED Tuunika lõigatakse külgedelt ja seljalt lahti ja nii saab naiste kleidi ülaosa väga tihkelt ümber keha tõmmata. Samuti saab kleiti laiendada taha õmmeldava kiilu e. slepi abil. Slepi saab teha väga pika. Ja et näha oleks, et seljas on ikka kaks kleiti, on alumine kehasse
ettevalmistamist külviks. Kahe-kolme aasta pärast jäeti see kornatud koht maha ja mindi uuele maatukile ettevalmistusi tegema. Metsarikastel kohtadel oli veel üks pluss. Nimelt sai seal ka jahipidamisega tegeleda. Piirkonniti kujunes välja jahipidamisest, eriti karusnahkade küttimisest, oluline tegevusala. Mõnikord nõudsid moned hõimud andamit kaa karusnahkades. Karusnahkadest hindasid bütsantsi kaupmehed ja teiste riikide kaupmehed soobli-, nugise,- kopra,- rebase- ja oravanahku. Kuni metallraha tulekuni olid karusnahad peamised vahetatavad. Karusnaha nimi kajastub ka ühe Vana-Vene metallraha nimes - kuuna. Ida-Euroopa tasandikul asuvates metsades elanud slaavlased koondusid peamiselt jõgede äärde. Asualad koosnesid 3-4 asulast, ühes asulas elas ligi paarkümmend pere, mis moodustasid kogukonna. See kogukond oli peamiseks keskkonnaks, mis kontrollis maa jaotamist ja kasutamist ning aitas raskesse olukorda sattunuid
vastu. Näiteks korjakid, kelle aladelt seent ei kasvanud, tarnisid teda kamtsadaalidelt, ostes vahetati sageli üks seen ühe põhjapõdra vastu. Ka kingitusena on kärbseseenel hinnaline väärtus. Välispidise ravivahendina kasutatakse teda näiteks rästiku hammustuse puhul. Mürgi levimise peatamiseks tuleb kärbseseeneleotist (soojas vees leotatud kuivatatud kärbseseen) naha sisse hõõruda. Peibutisena on kärbseseent kasutatud orava, soobli ja lendorava püüdmisel. Kõige enam kõneainet on euroopaliku kultuuriga maades andnud aga seene järgnevad neli tarvitamisjuhtude rühma: sakraalsed ja sellelähedased toimingud; eepiliste jms lugude ettekandmine; töö ja füüsilise pingutused; nautejuhud. 3.1.1. Sakraalsed ja sellelähedased toimingud Kärbseseent on tarvitatud järgmistel puhkudel: surnud inimeste hingedega lävimisel, vaimudega lävimisel, haigete ravimisel, vastsündinu nime määramisel,
Meestel olid lühikeseks lõigatud juuksed ja otsmikule kammitud tukk, ja nad kandsid peas mandri moestiili kohaseid mütse. Nende linased särgid olid pitsidega ääristatud ja kaelused ning varukaotsad olid kaunistatud rikkalike tikanditega, nende kuued, vammused ja mantlid olid sametist ja damastist, mille peale olid õmmeldud kontrastset värvi satäänist või sametist triibud. Kõige rikakmate meeste laialõikelisi mantleid kaunistasid karusnahksed vooderdused ja kandlid, harilikult soobli- või ilvesenahast. Ühtekokku oli hertsogi varaloendis nimetatud neliteist mantlit, kaksteist vammust ja pihikut, üheksa paari pükse ja kaheksateist paari kingi Keegi õukondlastest ei hiilanud siiski nii nagu kuningas, kes oli kullaga lausa üle valatud. Lossi toimimine Suure rahvamassi hulgas, kes olid peale aadlike ja muude tähtsate nõunike, moodustasid suure osa ka lossiteenrid. Nad olid ametis kümnetes tegevusvaldkodades, mis ühetkokku moodustasid kuningliku majapidamise
annaabi.ee 
