endoderm ürgvagu embrüonaalne trilaminaarne endoderm embrüoketas Embrüoketta dorsaalvaade Ristilõige läbi embrüoketta (lõiketasand näidatud) Umbes 16. päev Neuraalrenn Ektoderm Korda alge Mesoderm Entoderm Sulguv neuraalrenn Somiitide alged Ektoderm Korda alge Entoderm Lateraalne mesoderm Ektoderm Mesodermi parietaalne leste Somiit Korda Somiit Tsöloom Intermediaalne Neuraaltoru mesoderm Mesodermi Entoderm vistseraalne leste
ettepoole pikaks kitsaks jutiks. Fn: tähistab organismi anterio-posterioorset telge. Kolleri sirp määrab organismi anterio-posterioorse telje; see on helevälja aposterioorses osas olev epiblasti rakkude ja MZ paksenenud osa. Henseni sõlm ürgjuti laienenud eesmine osa; (asub ürgjuti kõige peapoolsemas otsas) Ürgjutt (pea, keskosa, sabaosa millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade): Peaosa Henseni sõlm: kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa Keskosa: lateraalne osa somiitidest, süda, neerud Sabaosa: külgplaadi mesoderm, ekstra-embrüonaalne mesoderm Ürgvagu ürgjuti keskele tekkiv süvend, kui epiblasti rakud hakkavad laskuma epiblasti ja hüpoblasti vahele blastotsööli. // epiblasti rakud migreeruvad ürgjutist embrüo sisse. // mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist Germinatiivsirp.
Apikaalse-ektodermaalse valli (AER) ning selle all paikneva mesenhüümi roll Proksimaal-distaalse telje areng ja peamised faktorid Anterio-posterioorse telje areng ja peamised faktorid Dorso-ventraalse telje areng ja peamised faktorid Apoptoosi roll autopoodi kujunemisel 9. Mesoderm Nimetage mesodermi liigid ning põhilised koe- ja organialged, mis nendest arenevad Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Mis on paraksiaalne mesoderm? Somiitide areng ja derivaadid Selgroo moodustumine Skeletiluude erinevad eellased Kehalihaste päritolu ja üldine areng Urogenitaalsüsteemi päritolu ja neerutüüpide vaheldumine embrüogeneesis Mis on kardiogeenne mesoderm? Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eelasrakkudest? Südame neuraalhari ja tema derivaadid Nimeta südame morfogeneesi põhi etapid Toruja südame teke ja cardia bifida
mesoderm ja seljakeelik Kui rakud (tulevased endodermi ja mesodermi rakud) sisenevad ürgjutti teevad nad läbi epiteliaal-mesenhümaalse transitsiooni (EMT) Endodermi rakud teevad läbi MET ja lükkavad hüpoblasti rakud helevälja anterioorsesse ossa (germinatiivsirp) Ürgjutt defineerib kehateljed (anterioorne-posterioorne; dorsaalne- ventraalne; vasak-parem). Henseni sõlm (anetrioorne osa) – pea mesoderm, kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa) Ürgjuti keskosa (lateraalne osa somiitidest, süda, neerud) Ürgjuti posterioorne osa (külgplaadi mesoderm, extra-embrüonaalne mesoderm) 59. Imetaja gastrulatsioon (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine (tuleta meelde imetaja lõigustumise lõppresultaati ehk blastotsüsti, kus oli selgelt eristatav 31 trofoblast ja sisemine rakkude mass ICM e embrüoblast; ICM-st areneb
verre, mille kaudu liiguvad mujale organismi osadesse nad metastaseeruvad, ehk loovad uusi koldeid teistes kohatdes üle kogu keha Healoomuline kasvaja ei levi organismis, kuid võib välja türjuda ümbritsevad rakud nt ajukasvaja, tüükad. Pahaloomulised kasvajad võivad levida organismis ja põhjustada sekundaarseid kasvajaid. Sonic hedgehog geen kontrollib: · Vasak-parem asümmeetriat · Kesknärvisüsteemi dorso-ventraalset diferentseerumist · Somiitide teket · Areneva jäseme anteiro-porterioorse telje teket ning sõrmede-varvaste moodustumist On oluline järgmiste kudede/organite arengus: · Kopsud · Soolestik · Hambad · Karvad · Pankreas etc Kasvaja teraapia: 1. Kirurgia 2. Keemiaravi 3. Kiiritud 4. Immunoteraapia 5. Antiangiogeneetiline teraapia Valkude funktisoonid. · Ensümaatiline biokeemiliste reaktsioonide (keemiliste sidemete tekke või lõhkumise) katalüüs
Blastopoor suletakse vegetatiivsetest rakkudest rebukorgiga, mis jääb embrüost välja. 2 tundi enne pudelrakkude teket toimub vegetaalne rotatsioon - morfogeneetiline sisemine rakkude ümberpaigutumine. Selle käigus paigutuvad blastopoori ülehuule juurde rakud, mis osalevad marginaalrakkude involutsioonis. Blastopoori külg- ja alahuulest tekivad mesodermi alaliigid (süda,neerud, luud, jt). Blastopoori ülahuulest tekib notokord ja somiitide mesoderm. 2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt(pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist). Germinatiivsirp. Ekstra- embrüonaalsed koed.
anterioposterioorset telge Kolleri sirp - helevälja posterioorses osas olev epiblasti rakkude ja marginaaltsooni paksenenud osa, kust saab alguse ürgjutt Henseni sõlm - ürgjuti eesmine laienenud osa ürgjutt (pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade) - gastrulatsioon algatatakse ürgjuti tekkega epiblasti posterioorses osas anterioorne osa - pea mesoderm, kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa; seal asub algul Henseni sõlm keskosa - lateraalne osa - somiidid, süda, neerud posterioorne osa - külgplaadi mesoderm, ekstraembrüonaalne mesoderm Ürgvagu - süvend, läbi mille epiblasti rakud migreeruvad ürgjutist embrüo sisemusse mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist - kui rakud sisenevad ürgjutti, teevad nad läbi epiteliaal- mesenhümaalse transitsiooni
neuraalne ektoderm eralduvad. Neuraalplaat moodustub ka pea-saba-gradiendina. Eesosa laieneb (tulevane peaaju). Sox2: transkriptsioonifaktor (HMG-box rühmast), oluline neuraalplaadi moodustumisel. Surutakse maha BMPde poolt ->avaldub BMPde mahasurumisel -> neuraalplaat. Tbx6: transkriptsioonifaktor (T-box rühmast). Avaldub neis tüvirakkudes mis rändavad neuraalplaadi alast välja.Represseerib Sox2 -> mesodermaalne saatus. Tbx6 knockout-hiired: somiitide asemel arenesid neuraaltorud. Varajane neurogenees. Neuraalplaat ja neuraaltoru sein enne neurogeneesi – neuroepiteel. Neuroepiteeli rakud paljunevad, kujunevad multipotentseteks neuronite eellasteks pro-neuraalsete geenide toimel. Eellaased moodustavad ventrikulaarsoonis. Neuraalsed eellasrakud hakkavad diferentseeruma neuroblastideks. Asümmeetriline jagunemine. Lateraalne inhibitsioon. Uus neuroon rändab ventrikulaarsoonist välja. Neuraaltoru seina paksenemine = uute neuronite tekkimine
luudele (mõnikord võib kinnituskohaks olla ka sidekude membraan, ligament, teise lihase kõõlus, fascia). Skeletilihaseid on eri autorite andmetel 300 kuni 600 (olenevalt sellest, kas lugeda suurte lihaste osad omaette lihasteks või mitte) ja nad moodustavad 30-40% keha massist. Arengust: Lihased (koos sidekudedega) arenevad mesodermist (loote keskmisest kihist). Mesodermi diferentseerumisel tekivad somiidid - paarilised rakumassid keha segmentides. Somiitide keskkihis tekivad müotoomid, kus algsetest mesenhümaalsetest rakkudest arenevad müoblastid - primitiivsed lihasrakud, ja neist omakorda lihaskiud. Lihaseid, mis täiskasvanud organismis asuvad täpselt samal kohal, kus nad algusest peale arenesid, nimetatakse autohtoonseteks, neid lihaseid aga, mis on evolutsiooni käigus "rännanud" mujale, nimetatakse "heterohtoonseteks". Skeletilihaste ehitusest:
lateraalseks mesodermiks. Kolmanda nädala lõpuks telgmine mesoderm hakkab jagunema paarilisteks kuubilisteks kehakesteks e somiitideks, mis paiknevad areneva neuraaltoru mõlemal küljel. Somiitidest areneb suurem osa skeletist, lihaskond ja ka pärisnahk Somiidid diferentseeruvad: sklerotoom (roided ja lülisammas), müotoom (algsed lihasrakud), dermatoom (pärisnahk); umbes 38 paari somiite tekib nn somiitide arengu perioodil (20.-30. päev), lõpp-kokkuvõttes moodustub 42-44 paari Intraembrüonaalne tsöloom tekib algul isoleeritud tsöloomi õõntena lateraalses mesodermis; need õõnsused peatselt laatuvad, moodustades ühe hobuserauakujulise õõne teise arengukuu jooksul jaguneb keha õõnteks: perikardiaalõõs, pleuraalõõs ja peritoneaalõõs 23. Transitoorne epiteel, selle ehitus ja paiknemine Esinemine: neeruvaagnas, kusejuhas ja kusepõies
annaabi.ee 
