Mõned väiksemad kaslased, näiteks serval, peavad jahti kõrges rohus ning kasutavad vedrunuku hüppeid meenutavat taktikat, et oma saakloomi üllatada. Kaslased peavad jahti kõigile loomadele, keda on võimelised kinni püüdma ja maha murdma. Metskass (Felis silvestris) Metskass sarnaneb, eriti värvuselt, väga tavalise halli kodukassiga. Sageli on neid raske eristada, pealegi metsistuvad kodukassid tihti. Jahti peab ebamasti öösel, kuid pilves ja sombuse ilmaga ka päeval. Saaki tabab peamiselt varitsedes või ligi hiilides. Toitub peamiselt pisinärilistest, osalt ka värblindudest. Rookass (Felis chaus) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kaslased_karplased_kairipuust. htm
Niisama aga faktile, et tuleb teha üks valik, peale vaadates otsust ma teha ei suuda. Arvesse tuleb võtta pisikesed, kuid ometigi tähtsad asjaolud, mis omakorda mõjutavad minu teekonda. Olgu nad siis sõbrad, pere, kes innustavad mind pea püsti ja selg sirgelt jätkama kuni lõpuni. Kuid pole ainult need ilusad tegurid, millega arvestama pean. Iga hetk võib tabada välk minu ees olevat puud või võivad sekkuda häirivadasjaolud, mis mind takistada püüavad. Kuid siis pean valima ühe sombuse umbrohtu kasvanud kõrvaltee. Jääb mul loota vaid, et tema lõpp saab tulema lilleline. Lõpp, see tuleb. Tuleb nagu iga lõppki. Aga tuleb see, kas õnnelikult, raskelt, vaevu märgatavalt.. lõppeb see kõrgel-kõrgel mäe tipus või sügaval all mullas. Seda ei oska ma veel öelda, sest alles seisan teelahkmel- siin kõige alguses, teadmata, mis mind ees ootab, mida on mulle varuks kaasa antud. Ma ei oska öelda, kellega raja läbin, ega ka seda, kes või mis mulle kui koormaks
Emane muneb liiva sisse 30-70 valget ja kõva koorega muna. Ta valvab neid järgmised 90 päeva, kuni kuuleb poegade häälitsusi, seejärel kaevab ta munad liiva seest välja ning vajadusel teeb koore ise katki. Elupaik Niiluse krokodill elutseb jõgede, järvede ning muude mageveekogude kallastel. Päeval veedab krokodill oma aja kaldal, end soojendades. Keskpäevase, kõige kuumema aja veedavad vees, erandiks on sombused päevad. Halva, tuulise ja sombuse ilmaga on nad öösel kaldal, tavaliselt aga vees. Vihmaperioodil, kui jõed tulevad üle kallaste, rändab ta teistesse, sageli väga kaugetesse paikadesse ning naaseb veetaseme langedes. Huvitavat *Krokodillide sugu sõltub temperatuurist. Alla 30 kraadi temperatuuri juures kooruvad välja emased, temperatuuril üle 33,9 kraadi. *Suurim kõigist teadaolevatest krokodillidest oli 7,5 m pikk, väikseima liigi pikkus on 1,5 m. *Aafrika krokodillid võivad elada kuni 110 aastasteks
PILVED JA SADEMED Vesi aurab maapinnalt ja veekogudelt. Aurunud vesi muutub veeauruks ja tõuseb üles ning seguneb õhuga. Kõrgel õhus veeaur jahtub ja tiheneb. Tekivad pilved ja sademed. PILVED moodustuvad õhku hõljuma jäänud väikestest veepiiskadest. Nad on erineva kujuga ning vastavalt kujule on neile pandud nimed: Kihtpilved asuvad maapinnale väga lähedal kuni 2 km kõrgusel. Nad ilmuvad sombuse ilmaga. Tavaliselt on nad tumedad ning katavad kogu taeva paksu kihiga. Meie nimetame neid ka vihma- või lumepilvedeks. Rünkpilved on väikesed ja kohevad nagu villakuhjad. Tekivad taevasse (2-6 km kõrgusele) tavaliselt suvel sooja ilmaga. Nad on ilusa ilma pilved ning nendest pilvedest vihma ei saja. Keskpäeval on neid kõige rohkem ja õhtuks nad enamasti hajuvad. Kiudpilved on hõredad, sulgjad valged pilved. Nad koosnevad väikestest
· Põdra ja hirve ökonissid Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab sesoonselt elupaika. Suvel eelistab soostunud ja lodumetsi, lehtpuunoorendikke, talvel kuivemad sega- ja männimetsi. Enamasti elavad üksikuna või vähestes rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed karjad. Hirv eelistab lagendike ja rikka alusmetsaga segametsi. Nad on paikse eluviisiga. Väljaspool jooksuaega moodustavad emasloomad oma järglastega väikeseid salku. Aktiivne videvikus, sombuse ilmaga ka terve päev läbi. Territooriumi märgistavad lõhnaga ning sarvede ja sõrgadega kraapides. Ei, nad ei ole konkurendid. ·
Üks probleem viib teiseni ning selgub, et poisil oli HI-viirus ning ka tüdruk haigestus. Kati ei suuda enam oma probleemidega silmitsi seista ning tahab sellisele elule lõpu teha. Pole ka ime, kui tüdruk nõnda mõtleb: “Mida teha, kui sa oled enesetapjalik, masenduses 17-aastane tüdruk, kellel on HIV, sest ta purjus sõber vägistas ta. /.../ Kas mul on midagi viga, kui ma näen ainsa lahendusena enesetappu?” Seistes juba kõrghoone katusel, otsustab neiu siiski ümber, kuid sombuse ja märja ilma tõttu libiseb tüdruk ning kukub oma väikse õe silme ees katuselt alla. Kuigi teos oli enneolematult traagiline ning lahkas päris valusaid teemasid, rõhutab Sabolotny, et tema eesmärk polnud kindlasti moraali lugeda. Tema eesmärgiks oli jutustada lihtsalt üks lugu. Selliseid depressiivseid noori on palju, aga see ei tähenda, et kõik niisugused oleksid. Minu jaoks oli see teos liiga depressiivne. Arusaamatuks jäi see, miks Kati oli nii masenduses, kui tal oli
kompositsioonist Maalide süzeed Suurlinn, selle tänavad, väljakud, kohvikud Maastikud erineval aastaajal, erineva valguse ja ilmaga Sama objekt erinevas valguses udus, päiksepaistes, hämarikus Inimene liikumises Alasti inimkeha Claude Monet (18401926) "Kaputsiinlast e pulvar" Sama objekt erineva valgusega "Inglise parlamendihoone" 1903 ja 1905 "Roueni katedraal" päiksepaistel ja sombuse ilmaga "Sild 1" ja Sild 2" "Paplid Epte jõe pangal" Edouard Manet (1832-1883) "Monet maalimas oma ujuvas stuudios" 1874 Edgar Degas (1834-1917) "Täht"- tantsijatar laval "Tantsuklass" Auguste Renoir (18411919) "Supleja kivil" "Kübaratele lilli panevad tüdrukud" 1890 "Aasal" "Tüdruk kastekannuga"
• Tugeva tuule korral võib temperatuur hoones tunduvalt erineda sõltuvalt sellest, kas ruum asub allatuult või pealetuult. Külma ilmaga on pealetuult ruumid jahedad, allatuult soojad. • Päikesekiirgus hoonele ja aknast sisse on üks peamisi ruumi ülekuumenemise põhjustajaid soojal aastaajal. • Hoone soojenemine sõltub hoone välisseinte värvusest: mida tumedamad need on, seda rohkem soojeneb hoone päikesepaistel ning jahtub külma ja sombuse ilmaga. • Vahel aitab puude istutamine hoone lõunapoolsesse külge. Puud hoone ümber stabiliseerivad hoone mikrokliimat, nõrgendavad talvel tuuli ja vähendavad suvel päikesekiirgust. Tihedalt on seotud ruumi temperatuuriga relatiivne õhuniiskus (protsent maksimaalsest võimalikust veeauru kogusest õhus). Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge üle 70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30%
geneetiliselt mõruvabad sordid lähevad kibedaks, eriti mittepiisava kastmise ja kuumuse koosmõjul. Kuna kurgi juured paiknevad mullapinna lähedal, on vajalik pidev kastmine. Süstemaatiline niiskuse puudumine väljendub lehtede närbumises ja kolletumises, kurgid muutuvad seest tühjaks ja kasvavad väärarenguga. Suurte kastmiskoguste puhul kasvuhoones toimub mulla soostumine, kuna drenaaþisüsteem enamasti puudub. Optimaalne on kastmine väikeste kogustega, kuid iga päev, isegi sombuse ja jaheda ilmaga. Kurk on tundlik pinnase tiheduse suhtes ja liig tiheda pinnase puhul arenevad taimed halvasti. Optimaalne tahke mulla, vedeliku ja gaasi suhe on 1:2:3. Vegetatsiooniperioodi teisel poolel pinnas tiheneb, vajadusel peab pinnast kobestama, tehes peajuurte vahele hargiga sügavad torked. 2- 4 torget 1 ruutmeetrile. Et juuri vähem traumeerida, võib suurema osa torgetest teha peenra ääres, kus on vähem juuri. Samasugust kobestamise tehakse soostumise korral.
üles. Paaritumine toimub kevadel. Lapsuliblikatel esineb pulmalend: emane lendab ees, isane tema taga, hoides ühtlast vahet. Pärast paaritumist muneb emane aprillis toidutaimele (türnpuule või paakspuule) munad 1-2, harvem 4-5-kaupa, kattes need kleepuva massiga. Röövik kasvab kiiresti, seetõttu söövad nad puulehti väga aplalt. Röövikud ja nukud on mõlemad rohelised ja väga hästi maskeerunud. Röövikustaadium algab juunis ja kestab 4 nädalat, kuid see sõltub ilmast: sombuse, külma ja niiske ilmaga rööviku areng aeglustub, kuiva ja päikesepaistelise ilmaga kiireneb. Pääsusaba Pääsusaba elutseb suuremas osas Euroopast ja Aasiast. Ta pole eriti arvukas ning kuulub kaitsealuste liikide hulka. Vahel ilmub ta aedadesse, kus kasvatatakse tilli ja porgandit. Pääsusaba veedab kuni poole aastat rööviku või nukuna, valmik elab aga vaevu kuu aega. Liblikal on üksainus elueesmärk: leida endale partner ning paarituda, et tagada liigi püsimajäämine
hukkumist, siis istutatakse maasikad peenardesse. Peenar tehakse 80 cm laiune ja 15 cm kõrgune ja sellele paigutatakse 2 rida taimi. Peenra äärest esimese reani jäetakse 20 cm, ridade vahele 40 cm ja taimede vahele reas 15-20 cm. Kileviljelusel tuleb moodustada 10-15 cm kõrgune peenar, et vältida sellele jäävat seisvat vett. Istutusaugud tuleks teha ristikujulised. · Istutada on parem sombuse, vihmase ilmaga, palavate ilmade korral on parem istutada varahommikul või õhtul. Istutamiseks tehakse käega juurte pikkusest sügavam auk. Taime juured asetatakse auku nii, et juurekael jääks maapinnaga tasa. Ühe käega hoitakse taime, teisega raputatkse auku mulda (umbes poolestsaadik) ja surutakse juurte alumise osa vastu. Seejärel täidetakse mullaga kogu auk ja mõlema käega surutakse tihedalt muld kinni nii, et kergel sikutamisel lehtedest taim ei tule mullast välja.
lehti ja vältige lahuse sattumist õitele. Köögiviljadel ärge töödelge söödavaid osi · Lehed võivad pärast töötlemist tumeneda, normaalne värvus taastub 18-36 tunni pärast · Preparaadiga töödeldud käsnu või nn. "oasiseid" võivad hulkuvad koerad, rebased või kullid minema viia tuleb olla tähelepanelik ja vajadusel kadunud preparaadialus asendada uuega. · Preparaadiga töödeldud taim peab enne vihma ära kuivama (päikeselise ilmaga kulub kuus, sombuse ilmaga 24 tundi) · Plantskyyd kaitseb vaid töödeldud taimeosi (preparaadi pikem tutvustus 2006.a. detsembrikuu "Maakodus") Kompos taimekaitsevahendina · Komposti mõjul lagundavad bakterid mullas seenhaiguste arengujärke tõhusamalt · Komposti vesiekstraktil on samasugused omadused: vesiekstraktist tehtud leotisega pritsides viime taimeni kahjustajaid pärssivaid mikroorganisme · Häid tulemusi on saadud jahukastete, roostehaiguste, varre-,
läänetuuled-püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes HÜDROSFÄÄR 1. Iseloomusta joonise põhjal suurt ja väikest veeringet. Väike veeringe mere ja atmosfääri vahel, suur veeringe mere, atmosfääri vahel ja maismaa vahel. Vaatan jooniseid töölehelt ja õp. lk 70. 2. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad aurumist? Õhutemperatuur, õhuniiskus, tuule kiirus, pinnase omadus ja taimestik. Kuiva ja tuulise ilma korral on suur aurumine. Sombuse ilmaga aga aurumist mulla pinnalt peaaegu ei toimu. Töölehelt! 3. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad infiltratsiooni? Sõltub saju kestusest ja intensiivsusest, pinnasest, kivimi poorsusest, taimkattest, nõlva kaldest. Kui maapinnale ulatuvad lõhelised kivimis või kruusa ja liiva sisaldavad settes, on sajuvee imbumine maa sisse kõige intensiivsem. Väike juhul kui pindmise kihi moodustab savi või turvas. Töölehelt! 4. Millest sõltub jõgede äravool
· Tugeva tuule korral võib temperatuur hoones tunduvalt erineda sõltuvalt sellest, kas ruum asub allatuult või pealetuult. Külma ilmaga on pealetuult ruumid jahedad, allatuult soojad. · Päikesekiirgus hoonele ja aknast sisse on üks peamisi ruumi ülekuumenemise põhjustajaid soojal aastaajal. · Hoone soojenemine sõltub hoone välisseinte värvusest: mida tumedamad need on, seda rohkem soojeneb hoone päikesepaistel ning jahtub külma ja sombuse ilmaga. · Vahel aitab puude istutamine hoone lõunapoolsesse külge. Puud hoone ümber stabiliseerivad hoone mikrokliimat, nõrgendavad talvel tuuli ja vähendavad suvel päikesekiirgust. Tihedalt on seotud ruumi temperatuuriga relatiivne õhuniiskus (protsent maksimaalsest võimalikust veeauru kogusest õhus). Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge üle 70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30%
annaabi.ee 
