17 20 10 22,5 2,25 22,5 80,36 0,55 55,00000 225,00000 4,09091 18 15 7,5 24 2,4 18 85,71 0,40 53,33333 320,00000 6,00000 19 10 5 25 2,5 12,5 89,29 0,30 60,00000 500,00000 8,33333 20 5 2,5 26,5 2,65 6,625 94,64 0,15 60,00000 1060,00000 17,66667 =2,8 V Ampermeeter: 0,5 xmA Voltmeeter: 0,1 xV Kasutatud mõõteriistad Ampermeeter Mõõdetav suurus: Voolutugevus I; *Amper+. Mõõteriista tüüp: numbriline mõõteriist. Kasutatavad mõõtepiirkonnad: 0xmA 100xmA Täpsusklass: 1,0 Jaotiste arv skaalal: 100 Voltmeeter Mõõdetav suurus: Pinge U; *Volt+ Mõõteriista tüüp: numbriline mõõteriist Kasutatavad mõõtepiirkonnad: 0xV 28xV Täpsusklass: 1,5 Jaotiste arv skaalal: 50. Vooluallika kasutegur
Põrandapind Vajalik kogus, Ruumi kood Katte kood Ruumide arv kokku Katte liik arvestades kadu R_101 PAR_25 3 60,00 Parkett 61,80 R_105 PVC_13 1 15,40 PVC 16,94 R_111 LAM_33 23 634,80 Laminaat 685,58 R_203 PVC_02 13 145,60 PVC 160,16 R_206 LIN_26 12 192,00 Linoleum 203,52 R_209 PVC_06 3 90,00 PVC 99,00 R_302 LIN_13 4 35,84 Linoleum 37,99 R_305 LIN_09 12 216,72 Linoleum 229,72 R_307 LAM_05 6 176,40 Laminaat 190,51 R_309 LAM_11 3 60,00 Laminaat 64,80 R_310 LAM_13
c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 3. Töö teoreetilised alused. Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt Amper´I seadusele jõud, mida on võimalik arvutada allpool toodud valemiga Fm = B·I·L·sin (1) kus : Fm - vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ( N ) B - magnetvälja induktsioon ( T ) I - voolutugevus läbi juhtme ( A ) L - vooluga juhtme pikkus (m ) - voolu suuna ja magnetvälja jõujoonte vaheline nurk F = ( mI – m0 )g (2) kus : F – jõud ( N ) g – 0,0098 ( N/g ) mI ja m0 vaata 4. osas töö käigus. 4. Töö käik. 1. Tutvu juhendaja abiga seadmete tööga ja alusta labori ülesannete täitmist. 2. Mõõda magnetpaketi kaal m0 .
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 7 TO: SOLENOIDI MAGNETVÄLI Töö eesmärk: Töövahendid: Magnetilise induktsiooni mõõtmine Stend uuritava solenoidi, liigutatava mõõtepooli ja solenoidi teljel. toitetrafoga, vahelduvvoolu millivoltmeeter, vahelduvvoolu ampermeeter, lüliti Skeem Joonis 1. Solenoid. Joonis 2. Mõõteseade. (T – pinget alandav transformaator, l – mähise pikkus, N – keerdude arv, A – ampermeeter, L – lüliti (voolutugevuse muutmiseks), P – mõõtepool (magnetilise indukts
10 15 1,8 27,00 66,67 0,9 60,00 120,00 2,00 11 10 2,1 21,00 77,78 0,6 60,00 210,00 3,50 = 2,7 V Arvutamine Mõõtmismääramatuse arvutamine U c ( x )= ( t, ep 2 3 ) +( l)2 xn e p=± 100 Voltmeetri määramatus 1,5 50 e p=± =± 0,75V 100 U c ( I )= ( 2,0 0,75 2 3 ) +(0,95 0,05)2 =±0,502 V Ampermeeter määramatus 1 100 e p=± =±1,0 mA 100 U c (U )= 2,0 ( 1 2 3 ) +( 0,95 1)2=±1,61 mA Kasulik võimsuse arvutamine N=IU - Arvutused on tabelis
1,0000 0,9000 0,8000 0,7000 0,6000 0,5000 fexp(x) 0,4000 ft(x) 0,3000 0,2000 0,1000 0,0000 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 23 Mõõtepool 0,0936 N1 760 keerdu 0,0899 S1 0,0000478 m^2 0,0827 0,0813 Solenoid 0,0812 N 360 keerdu 0,0839 l 0,25 m 0,0843 d 0,15 m 0,0818 0,0879 I 1,72 A 0,0854 1,25664E-006 m kg s-2 A-2 0,0891 n 1440 keerdu/m 0,0921 314,15926536 rad/s 0,0924 / 0,0865901234 fexp-ga ft-ga fexp - ft
Magnetilist induktsiooni iseloomustava funktsiooni f(x) määramine solenoidi teljel 1 |x| cm Ue(x) mV Ue(x) mV Ue(x) V fexp(x) ft(x) f(x) 0,0 25,60 25,60 0,0256 0,9250633 0,85749293 0,06757037 7,88% 1,5 25,43 25,24 0,025335 0,91548744 0,85385366 0,06163379 7,22%
Rahvusköök Vene köök Sisukord lk 1. Vene köögi iseloomustus........................................................................................3 2. Menüü põhjendus..................................................................................................5 3. Retseptid................................................................................................................6 3.1 Eelroog.................................................................................................................6 3.2 Põhiroog...............................................................................................................8 3.3 Järelroog.............................................................................................................10 4. Tööplaan..........................................................................................
Toode Hind ühik piim 9,90 kr l leib 13,90 kr kg H sai 7,00 kr kg munad 12,00 kr tk piim leib sai munad või jahu või 19,00 kr tk jahu 20,00 kr kg Winston 37,00 kr tk hapukoor 15,00 kr tk 54,00 kr kaerahelbed 9,00 kr kg kohv 54,00 kr kg 9,00 kr 15,00 kr 37,0 Hind b sai munad või jahu Winston hapukoor kaerahelbed kohv 9,90 kr 13,90 kr 54,00 kr 7,00 kr 12,00 kr 19,00 kr 0 kr 15,00 kr
Magnetilist induktsiooni iseloomustava funktsiooni f(x) määramine solenoidi teljel U e x x cm mV U e ( x) U e ( x) mV mV f exp ( x) f t (x) f (x ) 0 93.56 93.56 93.560 0.851 0.857 0.006 0.008 0.015 92.76 93.30 93.030 0.846 0.854 0.008 0.009 0.03 91.17 92.40 91.785 0.835 0.843 0.008 0
1.1 Mõõtmismeetodid Mõõtmismeetodeid võib liigitada kahte rühma: a. otsene mõõtmismeetod b. kaudne mõõtmismeetod Otsese mõõtmismeetodi puhul on mõõdetav suurus otseloetav mõõteriista skaalalt või võrreldav tuntud suurusega. Otsene mõõtmine võib toimuda hälbe- või võrdlusmeetodil. Hälbemeetodiks (nimetatakse otsese lugemi meetod) nimetatakse sellist meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse otseselt mõõteriista skaalalt lugemise teel, kus juures mõõteriist on gradueeritud samades ühikutes, mis mõõdetav suurus (võimsuse mõõtmine vattmeetriga jne.) Võrdlusmeetodiks nimetatakse meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse võrdlemise teel antud suuruse mõõteühikuga (takistuse mõõtmine mõõtesillaga). Kaudse mõõtmismeetodi puhul määratakse otsitav suurus võrrandi abil. Võrrandi koostamiseks on vaja teha mitu mõõtmist (takistuse mõõtmine volt-amper meetodil, aktiivvõimsuse mõõtmine samal meetodil).
ETT0063 Tee-ehitus - RROJEKT Lähteandmed Variant nr 26 1 Tee klass Katendikonstruktsioon: AC 16 surf 2 AC 32 base BS 32 Killustik 0/31,5 (EVS-EN 13825) Stabiliseerimise projekteerimine Sisaldab vana freesipuru: -Põlevkivibituumeniga, % -Bituumeni, % -Penetratsioon,% 3 -Pehmenemistäpp Uus lisatav bituumen: -Lisatava emulsiooni bituumeni % -Baasbituumeni penetratsioon -Baasbituumeni pehmenemistäpp 4 Killustiku ja bituumeni lao asukoht 5 Muu mineraal materjali asukoht 6 Asfalditehase asukoht Ehitatava lõigu pikus 3km II cm 5 cm 7 cm 18 cm 22 BS % 48 % 6 % 60 0 C 50 % 55 183 0 C 37 PK 19 +km 3,5 PK 12 +km 1,5 PK 18 AC 16 surf (TAB 16 kulumiskihis) EVS 901-3 Enimkoormatud sõiduraja keskmine ööpäevane Täitematerjali omaduse
.......................................... 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem................................................................................................................ 8 1.4. Suured ja väikesed ühikud................................................................................................... 9 2. Tõeline väärtus ja mõõdis. Viga ja määramatus ........................................................................ 11 3. Mõõtetulemus kui juhuslik suurus ............................................................................................. 13 3.1. Histogramm ....................................................................................................................... 14 3.2. Dispersioon ja standardhälve............................................................................................. 16 3.3
i xi N 25 1 71 Keskväärtus 44,12 2 43 Dispersioon 673,44333333 3 56 Standardhälve 25,950786758 4 17 Mediaan 51 5 56 Haare 88 6 9 7 29 8 24 0,1 9 33 t1-/2 0,95 10 4 f (vabadusaste) 24 11 53 12 51 t1-/2(f) (t kvantiil) 1,7109 13 80 (poollaius) 8,8798 14 36 15 54 Keskväärtuse usaldusvah. 16 84 alumine ülemine 17 33
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..........................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud J. Vilipõld Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid MASB11 Sisukord Harjutused Suhtaadresside kasutamine 1 Suhtaadresside kasutamine 2 Absoluutaadressid Nimede määramine ja kasutamine 1 Nimede kasutamine. Diagrammide koostamine Palkide müümimne 1 Funktsioonide graafikud Ülesanded Palgid_2 Palgad Funktsioonide graafikud Lisa: valemite kopeerimine Suhtaadressid. Valemite kopeerimine Ruumide pindalad ja ümbermõõdud a b S P Vaadake valemeid tulbas S ja P ! 5,00 4,00 20,0 18,00 Nad on kõikides ridades analoogilised, 7,20 4,80 34,6 24,00 kuid erinevad aadressite poolest: igas reas on aadressi reanumber ühe võrra 6,35 5,12 32,5 22,94 suurem kui eelmises reas. 7,39 6,23
Johannes Kukebal Maikel Astur SELETUSKIRI PROJEKTILE Õppeaines: Teede projekteerimine Ehitusinstituud Õpperühm: TE 51 Juhendaja: Meelis Toome Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................2 1. LÄHTEÜLESANNE ........................................................................................................................4 2. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- JA LÕPPPUNKT ............................................................5 3. KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................................................................6 4. ASUKOHA SKEEM ...............................
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3
arvväärtus. Suuruse tõeline väärtus on väärtus, mis on kooskõlas mõõdetava suuruse definitsiooniga. Et suuruse tõeline väärtus on enam-vähem samaväärne nagu absoluutne tõde, siis on see küllaltki asjatu mõiste. Sestap piisab mõistest suuruse väärtus, mida käsitletakse kui suuruse tõelise väärtusena. Suuruse leppeväärtus on suurusele omistatud väärtus, mida tunnustatakse kui väärtust, millel on kindlaks otstarbeks sobiv määramatus. Leppeväärtuseks on omistatud väärtus, määratakse erinevates laborites mõõtmisel saadud mõõtetulemuste aritmeetilise keskmise abil. 5. Mõõtühik, ühikute süsteem, põhi- ja tuletatud ühikud, süsteemne ja süsteemiväline ühik, kord- ja osaühik. Mõõtühik on konkreetne füüsikaline suurus, mis on määratletud ja mida leppeliselt kasutatakse võrdlemiseks ja kvantitatiivselt iseloomustamaks teisi sama liiki suurusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
