Sarvede mahaajamine algab tavaliselt oktoobris ja kestab novembri-detsembrini. Järgmiseks aastaks kasvavad 2-harulised sarved. Neljandal eluaastal on sokul tavaliselt 3-harulised sarved. Pärast seda sarveharusid enam juurde ei kasva. Sarve pikkus ,kaal ja maht suureneb 8...10 eluaastani. Hiljem muutuvad sarved lühemaks, kergemaks ja väiksemaks ning harude arv kahaneb üheni. Keha kuju järgi saab öelda, kas on tegemist noore, keskealise või vana sokuga. Aastase soku kehaehitus on nõrk, ebaküps. Ta näib kõrgejalgne ja sale, kael on peenike ja pikk. Vana sokk näib tugev ja lühijalgne, ka tema kael on tugev. Vanad sokud on ettevaatlikumad, jälgivad sageli ümbrust, enne põllule tulekut passivad kaua metsaserval ja iga krabina või võimaliku ohu korral põgenevad. Toitumine . metskitsede põhitoiduks suvel on rohttaimed. Toiduks tarvitavad ka samblikke, seeni, puude ja põõsaste oksi, pungi, lehti, koort.
vitamiinirikast toitu. Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga. 1994. aasta hooaeg: Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud. Eesti mitmevõistlejatest oli ta siiski parim, kogudes 7953 punkti, millega platseerus kümnendale kohale. Nool selle kohaga rahule ei jäänud. 1994. aastal suutis Nool tõestada, et jätkab kümnevõistlejana ning et ta on tõusnud sel alal Eesti parimaks. 1995. aasta: 1995. aastaga sai Noolest Eesti tuntumaid inimesi. Temast kujunes noorte iidol. Ajakirja Noorus küsitlusel valiti Erki seksikaimaks meheks
Mask oli väga tähtis antiikkreekas. See avas lavakarakteri soo, ea, sotsiaalse ja majandusliku seisundi. Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks. Atika tragöödia saavutas oma suure populaarsuse juba 5. sajandil eKr ning 4. s. eKr levis juba üle kogu Kreeka. Esimesel pilgul paistab, et on olemas ka teooriaid, kus seostati tragöödiat saatürdraamaga, kuid jumal Dionysose saatkonna moodustanud ülemeelikud saatürid ei olnud üldsegi sarnased sokuga. Samas ei ole ka välistatud, et kreeklased võtsid selle sõna üle mõnelt teiselt rahvalt, kuid siiski on dialoogi tekkimine jälgitav meieni jõudnud koorilaulus. Arisoteteles aga sidus tragöödia tekke eeslaulja eraldumisega ditürambe laulvast koorist. Ditüramb algselt oli ülistuslaul Dionysose auks, kes oli viljakuse- ja veinijumal. Etendused Kreekas kuulusidki kõigepealt kevadpidustuste, suurte dionüüsiate kavva ning alles hiljem said nad tavapärasteks muudelgi pidustustel.
Nõukogude Liit sai suure au osaliseks, kui nende kosmonaut Juri Gagarin käis esimese inimesena kosmoses. See Riik oli edukas ka spordis, sest sportlasi sai võtta ka liidumaadest. Nii suutis näiteks tolleaegne jalgpallikoondis kahel korral tulla olümpiavõitjaks, veelgi edukam oli korvpallikoondis, kes sisuliselt valitses Euroopa korvpalli ning suutis ka maailmas tegusid teha, sinna koondisesse kuulusid ka mitmed Eesti tuntud korvpallurid eesotsas Tiit Sokuga. Nõuka-aegne kultuur ja kord oli teistsugune kui mujal maailmas. Liidumaades kehtis karm kord, ei tohtinud pidada sidet läänega (keelati läänemeelsed raadio- ja telekanalid ning kasutati segajaid) ja liikumist piirati (v.a NL-i piires). Idanaabrid on alati olnud viinalembesed ning moes oli puskari ajamine kodudes, selle pealt oli võimalik ka lisaraha teenida. Nõukogude Liit väärtustas pühade ja tähtpäevade tähistamist, näiteks naistepäev oli riiklik püha
aasta talvel vigastas E. Nool end treeningul ja võistlemine jäi ära umbes pooleteiseks aastaks. 1992. aastal pääseb E. Nool Barcelona suveolümpiamängudele, peale seda lõpeb ka tema koostöö Sven Andresooga. Hetkeks kaalus ta isegi tippspordist loobumist, kuid 2 siis ulatasid talle oma abistavad käed tema praegune elukaaslane ja tema vanemad. Järgmisel aastal otsis E. Nool üles oma noorpõlvetreeneri ja jätkas siis Rein Sokuga. 1994. aastal tõusis E. Nool Eesti parimaks kümnevõistlejaks, kuid ta polnud veel oma tulemustega rahul. Aastal 1995. sai E. Noolest üks tuntumaid eestlasi. Enne tema olümpiavõitjaks tulekut, 2000. aastal Sydneys, saavutas ta veel palju erinevaid võite, üks silmapaistvaim neist vahepealsetest võitudest oli Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusel, kus ta saavutas 1998. aastal kulla. Ja peale olümpiavõitu olid kaks silmapaistvaimat saavutust
Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga. 1994. aasta hooaeg Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud. Eesti mitmevõistlejatest oli ta siiski parim, kogudes 7953 punkti, millega platseerus kümnendale kohale. Nool selle kohaga rahule ei jäänud. 1994. aastal suutis Nool tõestada, et jätkab kümnevõistlejana ning et ta on tõusnud sel alal Eesti parimaks. 1995. aasta 1995. aastaga sai Noolest Eesti tuntumaid inimesi. Temast kujunes noorte iidol. Ajakirja Noorus
Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga. 1994. aasta hooaeg: Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud. Eesti mitmevõistlejatest oli ta siiski parim, kogudes 7953 punkti, millega platseerus kümnendale kohale. Nool selle kohaga rahule ei jäänud. 1994. aastal suutis Nool tõestada, et jätkab kümnevõistlejana ning et ta on tõusnud sel alal Eesti parimaks. 1995. aasta: 1995. aastaga sai Noolest Eesti tuntumaid inimesi. Temast kujunes noorte iidol.
Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga. 1994. aasta hooaeg: Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud. Eesti mitmevõistlejatest oli ta siiski parim, kogudes 7953 punkti, millega platseerus kümnendale kohale. Nool selle kohaga rahule ei jäänud. 1994. aastal suutis Nool tõestada, et jätkab kümnevõistlejana ning et ta on tõusnud sel alal Eesti parimaks. 1995. aasta: 1995. aastaga sai Noolest Eesti tuntumaid inimesi. Temast kujunes noorte iidol.
Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga. 1994. aasta hooaeg: Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud. Eesti mitmevõistlejatest oli ta siiski parim, kogudes 7953 punkti, millega platseerus kümnendale kohale. Nool selle kohaga rahule ei jäänud. 1994. aastal suutis Nool tõestada, et jätkab kümnevõistlejana ning et ta on tõusnud sel alal Eesti parimaks. 1995. aasta: 1995. aastaga sai Noolest Eesti tuntumaid inimesi. Temast kujunes noorte iidol.
puusaua otsa kinnitatud ja tehtud puust, lambanahaga kaetud, ehtsate või puust sarvedega ehitud. Tavaliselt oli sokul lõua otsas taku- või linahabe, vahel ka lihtsalt kaseviht; sabaks pandi kaseviht. Vahel kasutati ka ajutisemat materjali nagu õlest sarvi jm. Pea ja saba võisid olla ka looga otstesse kinnitatud sel juhul võeti look jalge vahele. Üldiselt arendati maskeerimise juures fantaasiat ja täiendati kostüümi kõigiti küll kella, küll koti, küll kepiga. Tihti oli sokuga kaasas karjus, kes teda kantseldas, sest sokk puksis pererahvast, kiusas tüdrukuid ning pritsis sabaga vett. Ühtlasi kogus karjus ande. Kihnu saarel kutsuti sokku tönk ja ta liikus ringi enamasti üksinda. Töngi pea oli teinekord keerukam: liikuvad puust lõuad, plagisevad mokad, puupulkadest hambad, punased silmad. Jõulutönk hirmutas lapsi, talle pakuti õlut. Tönk kuulus ka Kihnu pulmade juurde. Töngitegemiseks, nii nagu mujal sokutegemiseks, nimetatakse igasugust
annaabi.ee 
