postvaiad kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile. · Höördvaia tööpõhimõte. hõõrdevaiad kandevoime saavutatakse tekkiva hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel. · Kuidas jagunevad vaiad süvitamisviisi poolest? · Mis on vaia materjali olek? · Kuidas tehakse kohtvaiu? · Mis puhul kasutatakse plaatvundamente? plaatvundamente kasutatakse karkassiga hoonete puhul.(keldritega hoonete puhul samuti) · Mida nim. Sokliks? Vundamendiosa, mis ulatub üle maapinna nimetatakse sokliks · Kuidas jagatakse vundamente rajamissügavuse järgi? - madalvundamendid - rajatakse külmumispiirist kõrgemale. Sellised vundamendid võivad olla külmakerkeohtlikud kui ei takistata maapinna külmumist nende all. Üldiselt sobivad madalvundamendid väikemajadele. - külmumispiirist sügavamale rajatud vundamendid kuna pinnas nende all ei külmu, siis pole ka külmakerkeid karta. - vaivundamendid ·
olla: · Monoliitsed · Monteeritavad Plaatvundament Plaatvundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnatse puhul. Plaatvundamendid tehakse raudbetoonist. Samuti on plaatvundament mõistlik lahendus keldriga hoonetele, mis rajatakse kõrge pinnaveega aladele (vundament täidab üheaegselt põranda ja vundamendi fruktsiooni). Soklid Vundamendiosa, mis ulatub üle maapinna nimetatakse sokliks. Küsimused: 1. mis on vundament? · Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest (tuul, kasuskoormus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele ehk ehitise alusele. 2. Milliseid tegurid mõjutavad hoone vundamente? · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest.
7.Millist betooni nim.sääst ehk kivikbetooniks ? 8.Mis vahe on jäikadel ja painduvatel vundamentidel ? 9.Mis on lintvundament ? 10.Mis puhul kasutatakse postvundamente ? 11.Mis on kannuvundament ja kus seda kasutatakse ? 12.Mis puhul kasutatakse vai vundamente? 13.Postvaia tööpõhimõte. 15.Kuidas jagunevad vaiad süvistamisviisi poolest? 16.Mis on vai materjalideks? 17.Kuidas tehakse kohtvaiu ? 18.Mis puhul kasutatakse plaatvundamente ? 19.Mida nimetatakse sokliks ? 20.Milliseid võtteid kasutatakse vundamendi puhul vee tõkestamiseks ? 21.Kuidas jagatakse vundamente rajamissügavuse järgi ? 22.Süvavundamendi joonis. 23.Madalvundamendi joonis.
Kuna seinad moodustavad hoone põhiosa, siis nimetatakse hooneid sageli seinamaterjali järgi kas tellis-, suurplokk-, paneel- või puithooneteks. Välisseinad peavad olema piisavalt soojapidavad. Hoone vundamendiks nimetatakse maaaluseid konstruktsioone, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni taldmikuks, maapinnast väljaulatuvat osa aga sokliks. Vahelagedeks nimetatakse horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks, võtavad vastu koormused inimestest, mööblist, seadmetest jne ning annavad need üle seintele ja postidele. Viimase korruse lage nimetatakse pööninguvahelaeks, keldri- ja esimese korruse vahelist vahelage aga keldrivahelaeks. Vahelae alumist pinda nimetatakse antud korruse laeks, pealmist pinda aga järgmise korruse põrandaks. Katus kaitseb hoonet sademete eest
Uuemad paketakanad on täidetud ka krüptooniga. H4 lampide testi jaoks tähendab, et enamikus autodes lihtsamaks lugemiseks jämedalt 2 korda vôimsam. "materjali" kokku ajades on need kasutatavad ainult arvestage, et valgustugevuste Hoopis karmid lood on aga komistasin ma igasuguse gabariittuledes, kuna piduri- ja VAHE tabelis 20 ühikut gabariidilampidega. eksootika otsa. Selle hulgast suunatulede sokliks on vastab üsna täpselt kahele Asendades hariliku 5W lambi jäi mulle silma suurem, 15mm, BAY15. Noh, KORRALE valgusvôimsuses. 6W halogeeniga hakkab latern halogeenlambid kasutamiseks ettevôtlik eesti mees saaks ka Seega on 180'ne lamp särama rohkem kui 4 korda suuna-, gabariit- ja sellest probleemist üle. 200'sest 2 korda nôrgem. heledamalt !!! Kusjuures pidurituledes
liimiga kokku. Seda plaati on kerge töödelda ja sel on hea niiskustaluvus. MDF on 330 mm paks ning ei muuda oma kuju nagu puit. Plaati kasutatakse enamasti mööbli valmistamisel, uste konstruktsioonis ja liistudena. Pinnakateteks kasutatakse värvi või plastikut. MDF-plaati on võimalik valmistada ka tulekindlana. VUNDAMENT Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid kandekonstruktsioone. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, selle konstruktsiooni taldmikuks ja maapealset osa sokliks. Liigitus ja materjalid. Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon ja betoonkivid. 14 Vundamendi minimaalne paksus:
Naturaalmõõtme erinevus põhimõõtmest ei tohi ületada lubatavate hälvete piire ehk tolerantse. 30. Iseloomustage vundamendi osi ja nende funtsioone Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid tarindeid, millele toetuvad seinad või postid, ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni aga taldmikuks. Maapinnast väljaulatuvat vundamendiosa nimetatakse sokliks. 31. Millised etapid eelnevad enne kui antakse ehitusluba? (iseloomustage etappe) Enne hoone ehitamist tuleb taodelda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, kui need ei ole juba määratud detailplaneeringuga. Seejärel tuleb teha kavandatava hoone projekt, mis tuleb kooskõlastada vastavate ametitega (päästeteenindus, tervisekaitse, maanteeamet jm.) Seejärel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse, kust väljastatakse ehitusluba. 32. Millised on ehitusprojekti osad?
plokke, suurpaneele. Seina ehitamiseks kasutatava detaili/elemendi materjali järgi liigitatakse hooned: puit-, kivi-, plokk- ja paneelhooned. Vundament Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid tarindeid, millele toetuvad seinad või postid, ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni aga taldmikuks. Maapinnast väljaulatuvat vundamendiosa nimetatakse sokliks. Vahelaed Vahelagedeks nimetatakse hoone horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks. Nende ülesandeks on vastu võtta koormusi inimestest, mööblist, seadmetest, mis paiknevad korrusel, ning kanda need üle seintele, 5 postidele. Keldripealset vahelage nimetatakse keldrivahelaeks, korrustekohal paiknevaid vahelagesid vahelagedeks ning viimase korruse peal paiknevat lage pööninguvahelaeks
Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed on piirdekonstruktsiooniks. Hoone vundamendiks nimetatakse maa-aluseid konstruktsioone, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni taldmikuks, maapinnast väljaulatuvat osa sokliks. Vahelagedeks nimetatakse horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks, võtavad vastu koormused inimestest, mööblist, seadmetest jne. Viimase korruse lage nimetatakse pööninguvahelaeks; keldrikorruse ja esimese korruse vahel on keldrivahelagi. Vahelae alumist pinda nimetatakse antud korruse laeks, pealmist pinda aga järmise korruse põrandaks. Katus kaitseb hoonet sademete eest. Sademete ärajuhtimiseks moodustatakse katused kas
(jadaport), mida nimetatakse COM-pordiks. Võrguport (network port) liides, mille kaudu saab üle võrgu pöörduda konkreetse programmi poole. Võrgupordid on harilikult nummerdatud ning võrguprotokollid (näit. TCP või UDP) lisavad edastatavatele andmepakettidele koos sihtkoha IP-aadressiga ka pordinumbri. IP-aadress määrab ära, millisele arvutile andmeid saadetakse ja pordinumber näitab, millisele programmile need lähevad. IP-aadressi ja pordinumbri kombinatsiooni nimetatakse sokliks. FireWire kiire järjestiksiin firmadelt Apple ja Texas Instruments, mis võimaldab ühe arvuti külge ühendada kuni 63 välisseadet. On tuntud ka nimetuste all IEEE 1394, i.Link (Sony) ja High Performance Serial Bus (HPSB). Kui esialgne standard määras ära andmekiirused 100, 200 ja 400 Mbit/s, siis IEEE 1394b lisas 800, 1600 ja 3200 Mbit/s. FireWire toetab nn. käigultühendust, mitut erinevat kiirust ühel ja samal siinil